JAAK MÄLL, Eesti Ajaloomuuseumi ajalooliste relvade fondi hoidja. Levinumaks kirjaks viikingiaegsetel mõõkadel on meistrinimi +ULFBERHT+. On arvatud, et Ulfberht oli relvasepp, kes elas ajavahemikus 850 - 900 praeguse Saksamaa territooriumil Reini piirkonnas, umbes sealsamas, kuhu tekkis hiliskeskajal tänini kuulus Solingeni terasetootmis-keskus. Ulfberhti nime kandvaid mõõku on üle terve Euroopa leitud umbes 120, ning nende esinemist täheldavad arheoloogid umbes 200 aasta pikkuse perioodi jooksul. Loomulikult pole tegemist ühe mehe tehtud mõõkadega, vaid on tõenäoline, et «Ulfberhti meetodil» valmistatud kõrgekvaliteedilisest terasest (mõningates ULFBERHT-mõõgateramikes on analüüside abil tuvastatud umbes kahekordne süsinikusisaldus võrreldes teiste samaaegsete mõõkadega) mõõkade tootmine jätkus ka pärast meistri enese surma, nähtavasti tema poegade või kaaslaste poolt juhituna. Nähtavasti on Ulfberhti nime kandvate mõõkade seas ka «piraatkaupa», kuna tuntud meistrinimi (tõenäolisemalt siiski «vägevad nõiamärgid», mis seostusid kõrgekvaliteediliste mõõgateramikega) oli relvale kindlasti heaks reklaamiks. (Postimees 12. aprill 1996)
_________________ www.taturin.com
|