OnuHeino kirjutas:
Põnev teema, mille kohta võiks ehk akf T.A üldpildis vastata - kuulaks huviga.
Nii palju, kui olen nüüd selle teema üles kerkimise pärast lugenud, siis ka nn "ühesugustel külmtaotud torudel," nagu Glock (ja eriti uuemad GEN5 mudelid) on tootja teadlikult tegelenud meetodite arendamisega, et relv jätaks nii kuulile kui kestale identifitseerimiseks vajalikud märgid. 2006 aasta tootmises oli Glockil näiteks ühe kaliibri kohta 80 000 erinevat "sõrmejälge." Lisaks peened mõisted, nagu microstamping...keda huvitab, see uurib.
Kui kasutame kahendkoodi, saame 16 infoühikuga esitada 65535 erinevat jälge. Ja selgelt identifitseeritavat 16 bitti raua soontele ära mahutada on üsna keeruline töö.
Wikipedia järgi on Glock 2007. aastaks teinud ca 5 MILJONIT püstolit. Selleks oleks vaja 22 bitti. Kitsaks läheb, väga kitsaks läheb.
Privasõnumis laekus mulle veel selline vihje, nagu "lööknõela-tempel". Lööknõela otsapind on veelgi väiksem, et sinna mingit vähegi-tuvastatavat numbrit või mustrit mahutada. Kui ka mingi "tempel" seal on, siis kuigi kaua see ei kesta. Pealegi on lööknõel kulumaterjal, mida võid vabalt osta ja välja vahetada. Minulgi on kolmanda partei, kergem lööknõel võistluspüstolil kasutuses.
Olen ka kunagi mikroskoobi all oma lööknõela ja kestajälgi uurinud (seda küll hoopis kulumise ja light strikede, mitte müütilise templi tuvastamiseks), mingit identifitseeritavat jälge ei märganud. Paranoikud võivad ju viiliga lööknõela otsast korra üle lükata.
OnuHeino kirjutas:
See pole vist teema, mille metoodikast tahaks asjaga kursis olev täpsemalt rääkida, ent üldplaanis oleks tänulik, kui mõningad müüdid ja valestimõistmised saaks ümber lükatud.
Tänapäevaste Euroopa relvadirektiividega seoses oleks imelik, kui keegi turustaks sadu tuhandeid torusid, millega toime pandud tegusid ei oleks võimalik või oleks liiga keeruline seostada relva omanikuga.
Ma arvan, et see teema on pisut ülemüstifitseeritud. Turul on tuhandeid tootjaid ja ilmselt miljardeid relvi, muuhulgas ka saja aasta vanuseid eksemplare (eelmise saj. alguse 1911 on täiesti tegija). Kõigi neide vahel mingit mõistlikku infokogumit koordineerida, mis reaalse omanikuni viiks on juba logistiliselt ülikeeruline ülesanne. Rääkimata sellest, et enamus tõsiseid kuritegusid ja terrorit tehakse endiselt illegaalsete relvadega, mille päritolu võib olla kurat teab milline põrandaalune töökoda ning omaniku silti küljes pole.