Re: Kriminalistika ja relvad
Postitatud: 12 Sept, 2019 17:23
Jah, kogu see relvaandmebaas saaks loomulikult olla lisaks muudest allikatest saadud tõenditele (sõrmejäljed, DNA jne).
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Vestlesin Glocki maaletooja ja ametliku esindajaga ning ka tema lükkas need (ülalkirjeldatud) müüdid ümber.OnuHeino kirjutas:Nii palju, kui olen nüüd selle teema üles kerkimise pärast lugenud, siis ka nn "ühesugustel külmtaotud torudel," nagu Glock (ja eriti uuemad GEN5 mudelid) on tootja teadlikult tegelenud meetodite arendamisega, et relv jätaks nii kuulile kui kestale identifitseerimiseks vajalikud märgid. 2006 aasta tootmises oli Glockil näiteks ühe kaliibri kohta 80 000 erinevat "sõrmejälge." Lisaks peened mõisted, nagu microstamping...keda huvitab, see uurib.
See pole vist teema, mille metoodikast tahaks asjaga kursis olev täpsemalt rääkida, ent üldplaanis oleks tänulik, kui mõningad müüdid ja valestimõistmised saaks ümber lükatud.
OnuHeino kirjutas:Glocki näitel toimus muutus suhteliselt hiljuti G43 ja GEN5 püstolite saabumisel. Räägitakse mingist täpsemast torust, mida faktiliselt on sitem puhastada kui aegade algusest valmistatud ümarasoonilist glocki rauda. Kas kellelgi on olnud probleeme eelmise glocki raua ballistilise hajuvusega? Maaletooja andmetel oli muudatuste põhjuseks lisaks mõningase täpsuse lisamisele just relvale sõrmejälje andmine. Võib olla ka kellegi isiklik arusaam, kuid vaadates üldist Euroopa relvapoolika kitsenemist, siis see oleks asjade loogiline kulg.
Jah, AFAIK hakati G26 tegema alates gen3-st, seega 95+Saunik kirjutas:Üks üsna segane uudis postimehest: https://www.postimees.ee/6791431/saksa- ... l-eestisse. Aastal 1986 ENSV-sse müüdud Glock püstol tundub olema ulmevaldkonnast, peale selle hakati 26. mudelit tootma alles 1995.
"a'la praktikandi vastus"vtl kirjutas:Ei, kindlasti ON eri raudadest läbilastud kuulid laboris eristatavad ja seda kasvõi raua kulumise jms. jälgede põhjal.OnuHeino kirjutas:Ma arvan, et ühegi suurema relvatootja huvi pole see, et tema relvadest lastu oleks laboris eristamatu. Ei räägi siinkohal ennemuistsetest torudest, vaid pigem uuematest.
Küsimus on hoopis selles, kas uue relva unikaalne jälg on samal kujul tuvastatav ka näiteks 5000 lasu järel ehk kas seda on võimalik tagantjärgi veel sama relvaga (ja selle ostjaga) kokku viia.
Mina väidan, et ainus reaalne seos, mida on võimalik kokku panna, on see, kui Sul on kuul ja/või hülss JA selle kõrval kahtlusalune relv võrdluseks, millest saad tulistada võrdluslasud. St. leiad sündmuskohalt kuulid, korjad kokku kohapeal olnud asjaosaliste relvad ning saad kinnitada või välistada, millistest relvadest on millised lasud lastud.
Aga mõte sellest, et sündmuskohalt leitakse anonüümne kuul, lastakse see läbi otsingu, leitakse andmebaasist omanik ja tullakse pahaaimamatu relvaomaniku koju - kuulub tänase relvatehnoloogia juures siiski ulme valdkonda.
Kes seda juttu rääkis? Baltic Foxi esindaja ise või mõne edasimüüja a'la Jahipaun letitagune praktikant?OnuHeino kirjutas:...Maaletooja andmetel oli muudatuste põhjuseks lisaks mõningase täpsuse lisamisele just relvale sõrmejälje andmine. Võib olla ka kellegi isiklik arusaam, kuid vaadates üldist Euroopa relvapoolika kitsenemist, siis see oleks asjade loogiline kulg.
Kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks kuulnud või näinud mõnda kohtulahendit, kus süüdimõistev tõend ja relvaomanik leiti nö. "tehase sõrmejälje" abil?
Teema sai endale värske kajastuse:vtl kirjutas:Jah, AFAIK hakati G26 tegema alates gen3-st, seega 95+Saunik kirjutas:Üks üsna segane uudis postimehest: https://www.postimees.ee/6791431/saksa- ... l-eestisse. Aastal 1986 ENSV-sse müüdud Glock püstol tundub olema ulmevaldkonnast, peale selle hakati 26. mudelit tootma alles 1995.
Ei kujuta ette, kustkohast Postimehe ajakirjanik selle Glock 26 võttis.
Spiegel Online originaalartiklis ei ole G26 kusagil mainitud.
Eks eriteenistuste kaudu võis ka hilisel nõukaajal ajal mõni Glock ENSV-sse liikuda ja segastel asjaoludel hiljem kaduma minna. Tõenäoliselt oli see siiski vana G17 või 19.
Sellest ei piisa, sest padrunikestale jääb ikkagi sinu peegelpildist fotokeemiline kujutis. Hästi õrn aga peened CSI vennad saavad selle kätte niikuinii. Sõrmejälgi ei saa samuti kindaga varjata, sest reljeefne papillaarmuster "kumab" läbi kinda materjali. Samuti väga õrnalt aga kui analüüsida kinda poolt jäetud jälgi, on võimalik tuvastada neid seestpoolt mõjutanud sõrmejälg piisava täpsusega, et viia kokku süüdlasega.