Enesekaitse relvaga

[KAAK]

https://www.youtube.com/watch?v=2fjMpn7JCJ0

[EOD]

Need taktikad relvaga noarünnaku tõkestamiseks on küll ilusad vaadata, kuid reaalsuses tormab nuga käes kellelegi kallale vaid isik, kel pööningul segadus (või siis laksu all narkar, mis teeb sama välja). Noamees, kes tahab reaalselt tappa, oma nuga ei näita. Ta annab seda tunda.

Sama põhimõte on relvaga hädakaitses. Relvaga ei tohi vehkida ja ähvardada, vaid tuleb jääda rahulikuks ning jätta ründaja arvamusele, et oled ohutu. Kui situatsioon muutub reaalselt eluohtlikuks, juhtida ründaja tähelepanu kõrvale, näiteks imiteerides, et hakkad talle rahakotti loovutama. Kui siis noamees rahakoti asemel relva näeb, ei jõua ta enam reageerida. Ootamatu situatsioon võtab aega, et aju sellega kohaneks. Mis edasi pärast ootamatuse saavutamist? Nagu juba märgitud - relvaga ei vehita ega ähvardata, vaid seda kasutatakse sihipäraselt. Kõhklemise tagajärjeks on suure tõenäosusega, et ründaja saab omale ka tulirelva ning sina...

[Kriku]

Sellises olukorras ongi meie õigusruumis DA revolvril eelis.

[Andrus1973]

Sellises olukorras ongi meie õigusruumis DA revolvril eelis.

On jah! Kusjuures 2 või 2,5" rauaga revolvrit on väga mugav kaasas vedada,. Eriti, kui see juhtub olema mingist kergemast materjalist raamiga. Muidugi on ka väikeseid püstoleid olemas. Seadusekuuleka kodanikuna tühja rauaga püstolit kandes on reeglina ikkagi kahte kätt vaja selle vinnastamiseks. Väike revolver on väga mugav ühe käega kasutamiseks. Jah tean ka püstoli saab püksirihma või mille iganes abil ühe käega laadida, kuid see on ikkagi lisaoperatsioon mis ei pruugi iga kord 100 % õnnestuda. Lihtsalt igaks juhuks relvana või ka märki laskmiseks on revolver meil kindlasti teenimatult tahaplaanile jäänud.

[vtl]

Sellises olukorras ongi meie õigusruumis DA revolvril eelis.

Jah, eelis on selles, et lasku saab sooritada kohe nö. seadusega lubatud kandeasendist võttes.

- Puudus on see, et too lask on ebatäpne, kuna päästikukäik on pikk ja raske. Ma pigem vinnastaks käsitsi ette kui hakkaks venitama;
- Enda ohutus kandmisel. Sisuliselt ainus kaitse juhulasu eest ongi see raske DA päästik, muud kaitseriivi ei ole;
- Kui lahtise kukega revolvri kukk takerdub kusagile, võid kergelt soovimatu paugu saada. Osadel relvadel saab küll kuke fikseerida mingisse vahepealsesse asendisse või sälku;
- Relv on ka tänu trumlile laiem ja kohmakam. Halvem varjatult kanda. Väljatõmbamisel võib suurema tõenäosusega takerduda riiete taha;
- Laskude arv on piiratud ning ümberlaadimine võtab kauem aega kui püstolil.

Püstoli vinnastamine juba kabuurist võttes võtab vilunud laskuril suurusjärk 0.5 sekundit, see on suhteliselt väike lisaaeg võrreldes olukorra hindamise, haaramise ja sihtimise-suunamisega. Kuna DA "pikk tõmme" võtab ka rohkem aega, võib see vahe isegi väheneda.

Kui olukord ei nõua kohest tulistamist, vaid ründajaga saab veel "suhelda", siis piisab ka relva väljatõmbamisest, mis juba iseenesest peaks mõistusega inimest heidutama. Ega tema ei tea, kas sa oled seaduskuulekas relvakandja või on sul juba kuul rauas.

[vtl]

On jah! Kusjuures 2 või 2,5" rauaga revolvrit on väga mugav kaasas vedada,. Eriti, kui see juhtub olema mingist kergemast materjalist raamiga. Muidugi on ka väikeseid püstoleid olemas.

Mugav on suhteline mõiste. Kui Sa võrdled suvalist (samas kaliibris) revolvrit üherealise salvega kompaktpüstoliga, siis viimane ON saledam ja omab vähem väljaulatuvaid osi.

Seadusekuuleka kodanikuna tühja rauaga püstolit kandes on reeglina ikkagi kahte kätt vaja selle vinnastamiseks.

Ma müüsin siin mitu nädalat kabuuri, mis võimaldab püstolit laadida-vinnastada ühe liigutusega kabuurist haarates.

https://www.youtube.com/watch?v=hCvBTmd-TLI

https://www.youtube.com/watch?v=055LV9XJlI4

[Andrus1973]

Mugav on suhteline mõiste. Kui Sa võrdled suvalist (samas kaliibris) revolvrit üherealise salvega kompaktpüstoliga, siis viimane ON saledam ja omab vähem väljaulatuvaid osi.

See on jällegi selline häma. Revolvril ei pruugi olla vinnastatavat kukke. Samuti toodetakse ilma kirbu ja sälguta revolvreid, just enesekaitseks. Paksemad nad natuke ilmselt siiski on mõne üherealise mikropüstoliga võrreldes. Samas sisaldavad need ülikompaktid püstolid ka 6 või äärmisel juhul 8 padrunit. Seega mingit tohutust tulejõu eelisest on kohatu rääkida.
Sina kui kõva IPSC mees peaks teadma, et harjutamise korral võtab revolvri laadimine ja laskmine sisuliselt sama kaua aega, kui püstoliga. See aga nõuab treenitust. Tüüpilise hädakaitse olukorras me sellist treenitust muidugi ei saa välistada, kuid ei saa ka eeldada. Eriti mingite kompaktide puhul.
Sama DA päästik on ainuke kaitse ka kuul rauas püstoli puhul, kui me võtame näiteks selle palju kiidetud Glocki. Ja võrreldes revolvri päästikukäiku koos vinnastamisega ja juba laetud Glocki siis viimane on ikka väga ergas, kuigi konkurentidega võrreldes suurem asi pole. PS tüüpiline revolver ei tee pauku, kui kukk pea aegu vinna tõmmata ja siis lahti lasta. Päästik peab kah olema alla vajutatud.
Võrdlesin natuke mõõtusid: 5 lasuline 2" revolver kaalub 420 g 1 padrun kaalub 14,5 g. Selle revolvri kõige laiem koht on trummel ja on 32 mm. Mujalt on ta oluliselt saledam.
Võtame jällegi näiteks Glocki mudelinumbriga 26. Kaalub tühjalt 559 g ja laetuna 739g. Paksust on sellel kelgu kohalt 25,5 mm ja käepideme kohalt 33mm. Tõsi see maksimumkaal sisaldab 10 padrunit.
Tõesti väike püstol Whalter PPS kaalub 600g mahutab 6 lasku ja on 27 mm paks. Tõsi saab ka rohkem laske aga siis suureneb ka kaal.
See isevinnastav kabuur on jah umbes sama sale nagu kingakarp ja kõik daamid kannavad sellises oma mikropüstoleid suvekleidi alla varjatuna.

Ma teen ettepaneku relvade alafoorum ringi nimetada vtli nurgakeseks.
P.S. Ma ei väidagi, et revolver oleks igas olukorras parim , kül aga tõsiselt võetav alternatiiv.

[Kriku]

Noh, eks mister Deringer oma kuulsa riista sellistel kaalutlustel disainiski. Igasugu meetri kauguselt kasutamiseks mõeldud pisikesi auguraudu tehakse ju ka tänapäeval piisavalt igale maitsele.

https://cobrapistols.net/guns/shadow jt.

[vtl]

Mugav on suhteline mõiste. Kui Sa võrdled suvalist (samas kaliibris) revolvrit üherealise salvega kompaktpüstoliga, siis viimane ON saledam ja omab vähem väljaulatuvaid osi.

See on jällegi selline häma. Revolvril ei pruugi olla vinnastatavat kukke. Samuti toodetakse ilma kirbu ja sälguta revolvreid, just enesekaitseks. Paksemad nad natuke ilmselt siiski on mõne üherealise mikropüstoliga võrreldes.

Kustotsast see häma on? Ka sisemise (peidetud) kukega revolver on trumli kohalt paksem ja see ongi üks takerdumise koht.

Sina kui kõva IPSC mees peaks teadma, et harjutamise korral võtab revolvri laadimine ja laskmine sisuliselt sama kaua aega, kui püstoliga.

Püstolil kukutad salve välja ja lükkad teise salve asemele. Ajakulu sekund.
Revolvri kiireks ümberlaadimiseks peab sul olema teine komplekt padruneid kiirlaadijas, mida on märksa tülikam kanda ning kätte saada võrreldes saleda püstolisalvega. Võistlusolukorras võivad need kiirlaadijad olla sul vööl, aga varjatud kandmise korral?

...tüüpiline revolver ei tee pauku, kui kukk pea aegu vinna tõmmata ja siis lahti lasta. Päästik peab kah olema alla vajutatud.

Defineeri "tüüpiline revolver". Mul on lausa kolm isiklikku revolvrit, millest kõigist saab paugu kätte lihtsalt kukke tõmmates. Ainus viis neid ohutult käidelda on sättida kukk padrunipesade vahel olevasse sälku.

Võrdlesin natuke mõõtusid: 5 lasuline 2" revolver kaalub 420 g 1 padrun kaalub 14,5 g. Selle revolvri kõige laiem koht on trummel ja on 32 mm. Mujalt on ta oluliselt saledam.
Võtame jällegi näiteks Glocki mudelinumbriga 26. Kaalub tühjalt 559 g ja laetuna 739g. Paksust on sellel kelgu kohalt 25,5 mm ja käepideme kohalt 33mm. Tõsi see maksimumkaal sisaldab 10 padrunit.
Tõesti väike püstol Whalter PPS kaalub 600g mahutab 6 lasku ja on 27 mm paks. Tõsi saab ka rohkem laske aga siis suureneb ka kaal.

Glock 43/43X/48 (9x19) kelgu laius on 22mm ja käepideme kohalt 27/28mm ja ta on külje pealt täiesti sile. See on oluline eelis nii varjatud kandmisel kui riiete alt väljatõmbamisel.

Glock 42 (.380 kaliiber) strateegilised mõõdud on 21 ja 25mm. Kaal tühjalt/laetult 390/450 grammi.

See isevinnastav kabuur on jah umbes sama sale nagu kingakarp ja kõik daamid kannavad sellises oma mikropüstoleid suvekleidi alla varjatuna.

Minu naine kannab suvekleidi all küll veidi teistsugust kabuuri ja üldiselt ei taha keegi küsida, kas ta kannab padrunit rauas või mitte.

GARSB-METAL-CROSS_grande.jpg (16.71 KiB) Vaadatud 3224 korda

Ma teen ettepaneku relvade alafoorum ringi nimetada vtli nurgakeseks.

Tuli ära!
Parafraseerides brittide ansambli Art of Noise albumit "The Seduction of Claude Debussy", olen jõudnud arusaamisele, et ükskõik, mida sa ka ei kirjutaks, oma parima kogemuse või sooviga teistele inimestele teadmisi jagada, leiab ikka keegi, et see on isiklik rünnak just tema vastu.

P.S. Ma ei väidagi, et revolver oleks igas olukorras parim , kül aga tõsiselt võetav alternatiiv.

Ja mina ei taha kellegilt tema revolvrit ära kiskuda, vaid esitan ainult oma isiklikku arvamust, miks mina enesekaitserelvana püstolit eelistan.

[Kriku]

ükskõik, mida sa ka ei kirjutaks, oma parima kogemuse või sooviga teistele inimestele teadmisi jagada, leiab ikka keegi, et see on isiklik rünnak just tema vastu.

See on ju hästi tuntud üldine seaduspärasus, täiesti võrreldav mister Murphy omadega

[EOD]

Kustotsast see häma on? Ka sisemise (peidetud) kukega revolver on trumli kohalt paksem ja see ongi üks takerdumise koht.

Püstolil kukutad salve välja ja lükkad teise salve asemele. Ajakulu sekund.
Revolvri kiireks ümberlaadimiseks peab sul olema teine komplekt padruneid kiirlaadijas, mida on märksa tülikam kanda ning kätte saada võrreldes saleda püstolisalvega. Võistlusolukorras võivad need kiirlaadijad olla sul vööl, aga varjatud kandmise korral?

Defineeri "tüüpiline revolver". Mul on lausa kolm isiklikku revolvrit, millest kõigist saab paugu kätte lihtsalt kukke tõmmates. Ainus viis neid ohutult käidelda on sättida kukk padrunipesade vahel olevasse sälku.

Ja mina ei taha kellegilt tema revolvrit ära kiskuda, vaid esitan ainult oma isiklikku arvamust, miks mina enesekaitserelvana püstolit eelistan.

Mismoodi see trummel revolvri väljatõmbamist segab? Kukk tõesti, kuid ka sellele saab pöidla peale panna ja siis enam ei sega. Ja on ju ka varjatud kukega revolvrid saadaval.

Millises hädakaitsesituatsioonis on vaja relva kiiresti ümber laadida?
Kujutame ette, et mul on 5-lasuline revolver, mille trumlis on esimene pauk-või gaasipadrun. Mind üritavad röövida 10 pätti, kõigil väitsad peos. Hoiatuslasule õhku nad loomulikult ei reageeri (mina saan aga kohtus vajaliku tõestuse, et hoiatasin) vaid trügivad ligemale, valmis suskama. Järgmiseks saavad kaks ründajat kuuli kõhtu (kohe ei tapa, kuid on väga valus ja tabamine lähidistantsilt lihtne). Siis küsin ülejäänud 8-lt: "Mul on vaid kaks padrunit järel, teid on kaheksa. Kahel vabatahtlikul on veel võimalus siin maas piinelda, ülejäänud saavad tulla mind lõikama". Mida arvad, kas vabatahtlikke leidub?

Millised revolvrid Sul on? Ameerika kodusõja aegsed, eestlaetavad Coltid või Remingtonid? Tänapäeva vähegi tuntud firmade revolvritel on raami sees pisike vertikaalselt liikuv detail, mis sõltuvalt revolvrist kas annab löögi kukelt lööknõelale edasi või vastupidi - blokeerib kuke. Ka kukele kukkunud revolver ei anna tänapäeval juhulasku. Päästik peab olema vajutatud.

Isiklik arvamus on, et mina eelistan TT-d. Esiteks seetõttu, et seda relva on väga lihtne varjatult kanda. Teiseks seetõttu, et saan kasutada nii 7,62x25 kui 9x19 mm moona. Kaliibri vahetus võtab vaid minuti. Ja kui päris jamaks läheb, saan relva laadida (vastavalt tehasejuhendile) ka üheksa padruniga. (Praktiliselt ei laadinud kandmisel salve üle kuue, et mitte salvevedru väsitada).

Revolvriga (4-tollise rauaga, reguleeritava sihikuga .38 kaliibrilise roostevaba Taurusega) olen Vabariigi tasemega võistlusel Männikul tabeli esimese poole sisse saanud. Kusjuures tulistades kahetoimeliselt, kuna eelnenud koolitusel oli teemaks, et politseitöös tulistatakse just kahetoimeliselt.
Minu arvamus on, et poolauto püstol sobib pigem profile, revolver mitteprofile.

[Andrus1973]

Vastan küsimustele:
1.Ma ei kujuta ette kuhu see revolvri ümar trumli serv takerduda võib. Eriti kabuuris kandes. Ma ei tea, minul pole õnnestunud.
2.Sama on ju salvedega. Pealegi kas on üldse enesekaitses või hädaolukorras tehtud üle paari lasu? Et tegelikult langeb see salvevahetuse teema ilmselt üldse välja.
3. Mul on kodus kah selline revolver millele saab kuke padrunipesade vahele sättida. See on 1858 aasta mudel. Kui väga püüda ja kukke ainult 5 mm vinnastada ja see siis lahti lasta, sellisel juhul õnnestub kukega tongile löök anda. Kas sellest piisab tongi aktiverimiseks peab välioludes järgi proovima. Rohkem kukke vinnastades lukustub see "poolde vinna" ja sealt enam ilma päästikuta sütikuni ei tule. Tänapäevasel revolvril on lööknõela ees kaitse ja isegi teoreetiliselt ei ole võimalik kukega lööknõela tabada ilma päästikule vajutamata.
4. Ma nende Glockide numbreid tõesti kõiki ei tea. Võtsin netist väikseima mis leidsin levinud püstolikaliibris 9 mm para. Ja ärme nüüd hakka vaidlema, milline kaliiber ja kui levinud on. Pisima ja kergeima missivõistlusi saaks siin pikalt jätkata. Fakt on see, et suuruses ja kaalus erilist vahet ei ole. Või, kui on siis tuleb see juba kasutusmugavuse arvelt.
5. Sinu naise jätaks üldse kommenteerimata. Mul ei ole au teda ilmselt tunda ja ma ei tea, kus ja mida ta kannab. See sinu viidatud isevinnastuv kabuur ei ole aga ese mis oleks igapäevasel relvakandmisel väga levinud. Seega jääb ikkagi püstoli legaalsel kandmisel vinnastamiseks kas kaks kätt või siis harjutamist nõudev püksiõmbluse või muu sarnane võte. P.S viimasel pildil olev kabuur ei ole vinnastav.
6. No kui sul tuli on hästi! Mina vähemalt ei tunne mingit isiklikku rünnakut, küll aga kipub sinust selline mulje jääma. Üks kõik kes mida ei kirjuta omast kogemusest ikka tuleb härra, kes teatab, et see on laias laastus jama. Vabandan, kui eksin.
7. Mina kah ei kisu kellegilt tema püstolit või mida iganes ära. Ise eelistan igaks juhuks kaasas vedamiseks revolvrit. Olen ka mikropüstolile mõelnud, kuid ostuni pole jõudnud. Pole seda õiget tunnet tekkinud. Produ mõõdus püstol on "tinapomm", eriti täis salvega. Seda vedada ei viitsi.
Aga võtaks nüüd Krikut moodi asja kokku ja läheks õige teema juurde tagasi.

[vtl]

Millises hädakaitsesituatsioonis on vaja relva kiiresti ümber laadida?

Pealegi kas on üldse enesekaitses või hädaolukorras tehtud üle paari lasu? Et tegelikult langeb see salvevahetuse teema ilmselt üldse välja.

Ühest hädakaitse-situatsiooni ei ole olemas. Teie kaks tõite näited stiilis pätt tuleb tänaval (lähikontaktis) röövima ja üle 2...5 padruni ei lähe selle rünnaku tõrjumiseks vaja. Nõus.

Mina arvan, et tänases ühiskonnas on sama tõenäoline olukord, kus hull ekstremist hakkab kuskil inimeste pihta kõmmutama. A'la Breivik, Pariisi kohvikute terroriaktid vms. sarnane. Kasvõi kohalik Telliskivi tänava taksojuhi-tulistaja mingis vormis. Ja Sa oled jäänud kusagile lõksu ning põgeneda ei saa. Aga sul on võimalus üritada hullu peatada või vähemalt tagasi suruda, tulistades varje tagant vastu. 5-6 lasulise revolvriga on šansid oluliselt väiksemad kui 10-lasulise kompaktpüstoliga, millele tagavaralv taskus ehk kokku 20 lasku.

Hädakaitse-olukorrad mõlemad ja üks pole teisest parem.

Kujutame ette, et mul on 5-lasuline revolver, mille trumlis on esimene pauk-või gaasipadrun. [...] Hoiatuslasule õhku nad loomulikult ei reageeri (mina saan aga kohtus vajaliku tõestuse, et hoiatasin)

Tegelikult ei ole seaduse järgi mingit kohustust nn "hoiatuslasku" teha. Tulirelva kasutamisele peab eelnema HOIATUS relva kasutada, aga see hoiatus võib olla ka suuline. Sa EI PEA padrunit raiskama selleks. Ütled lihtsalt: "ÄRA TULE, MUL ON RELV, TULISTAN!" Ja sedagi ei pea tegema siis, kui on vaja tõrjuda vahetut ja otsest rünnet ehk dialoogi pidamiseks ei ole enam aega.

Miks ma seda räägin - kui sul on relval niigi vähe laske, siis ei ole mingit mõtet oma šansse veelgi vähendada, asetades trumlisse esimeseks pauk- või gaasipadrunit.

Millised revolvrid Sul on? Ameerika kodusõja aegsed, eestlaetavad Coltid või Remingtonid? Tänapäeva vähegi tuntud firmade revolvritel on raami sees pisike vertikaalselt liikuv detail, mis sõltuvalt revolvrist kas annab löögi kukelt lööknõelale edasi või vastupidi - blokeerib kuke. Ka kukele kukkunud revolver ei anna tänapäeval juhulasku. Päästik peab olema vajutatud

Mul on kodus kah selline revolver millele saab kuke padrunipesade vahele sättida. See on 1858 aasta mudel. Kui väga püüda ja kukke ainult 5 mm vinnastada ja see siis lahti lasta, sellisel juhul õnnestub kukega tongile löök anda. Kas sellest piisab tongi aktiverimiseks peab välioludes järgi proovima. Rohkem kukke vinnastades lukustub see "poolde vinna" ja sealt enam ilma päästikuta sütikuni ei tule.

Jah, tõesti, antud juhul tõin ÜHEKS näiteks ka eestlaetavaid revolvreid. Colt. Remington. Aga kas need ei olegi siis revolvrid? Mis nad on siis?

Ok, tõsisemaks minnes, räägime siis tänapäevasematest asjadest ja just kandmiseks sobivatest mini-revolvritest. Kunagi kui ma tegin revolvri liigiluba koos püstolite soetusloaga, tekkis mulle ka üks revolvri soetusluba. Eksperimendi mõttes sai soetatud pisike North American Arms .22LR revolver (allpool pildil). Täiesti tänapäevane ja moodne asjandus, mitte mingi kodusõja aegne relikt. Paraku ei ole ka sellel täiendavat kuke-blokeeringut ning see TEEB pauku ka siis, kui lihtsalt kukke näppida. Laadisin kunagi paukpadrunitega ära ning proovisin konkreetselt kõik "takerdumise" variandid järgi. Piisab sellest, kui kukke tõmmata piisavalt vähe, et ta ei jää vahepealsesse asendisse ja siis lahti lasta. Tüüpiline püksi- või jopetaskust haaramise juhtum. Ainus võimalus selle riistaga ohutult ringi käia on sättida kukk kahe padrunipesa vahelisse sälku.

Ma nende Glockide numbreid tõesti kõiki ei tea. Võtsin netist väikseima mis leidsin levinud püstolikaliibris 9 mm para. Ja ärme nüüd hakka vaidlema, milline kaliiber ja kui levinud on.

Nagu ma juba kirjutasin, on viidatud Glock 43 justnimelt 9x19 Parabellum kaliibris ehk ilmselt enamlevinuim püstolimoon üldse.

No kui sul tuli on hästi!

Mõeldud oli ikka seda, et SINU poolt tuli ära (see "vtl-i nurgake"). Aga las ta olla, võtame huumoriga.

[EOD]

Kujutame ette, et mul on 5-lasuline revolver, mille trumlis on esimene pauk-või gaasipadrun. Hoiatuslasule õhku tõsised ründajad loomulikult ei reageeri (mina saan aga kohtus vajaliku tõestuse, et hoiatasin). Jah, hoiatada saab ka sõnadega, kuid see hoiatus on vähem mõjus kui õhkutulistatud pauk, millele järgneb mõjuv vaatepilt näkkusuunatud revolvrist, mille trumlist vaatavad vastu reaalsed kuulid. Pealegi suulist hoiatamist eitavad pätid kohtus 100% tõenäosusega, kuid esimesena kasutatud paukpadrun tõestatakse ekspertiisis samuti 100% -selt.
Ka püstolis saab esimesena kasutada paukpadrunit, kuid siis tuleb relv käsitsi ümber laadida. Ka ei vaata püstolisuudmest reeglina kuulid vastu, see aga võib viia ründajad mõttele, et tegu ongi mingi alarm- või gaasipüstoliga ja nad jätkavad rünnakut.

Varje taga on muuseas võimalik revolver ka ümber laadida. 2-3 lasku, varjumine koos ümberlaadimisega, seejärel uuesti 2-3 lasku... Väiksem padrunite hulk trumlis sunnib neid ökonoomsemalt kulutama. See vähendab võimalust möödaläinud lasuga soovimatut kahju tekitada ja paradoksaalsel viisil vähendab võimalust tühja relvaga jääda. Stressis inimene on täiesti võimeline ka 20-se salve huupi tühjaks põmmutama.

Eestlaetavad relvad pole enesekaitseks. Relvaluba omamata ei saa neile isegi legaalselt püssirohtu osta. Relvaloata isik lammutab 26,5 mm signaalpadruneid või laeb tikuväävliga? Lõhnab Lõhkematerjali seaduse rikkumise järele. Relvaloaga inimene aga kannab ikka kaasaegset relva.
Colti eestlaetavatel on muuseas halb omadus - tong jääb tihti pärast lasku kuke väljalõikesse kinni. Selle vältimiseks väljalõige liimitakse täis, ohutuseks jäetakse üks trumli sektsioon tühjaks ja kukk hoitakse kandmisel selle sektsiooni peal. Kahe sektsiooni vahel seda siis enam fikseerida ei saa.

See minirevolver on siiski nišitoode, milles kasutatakse samuti Ameerika kodusõja ajast pärinevat ohutusmehhanismi.
Muuseas, .22 LR padruneid on erinevaid ja saad valida tugevama kestaga margi, millel enne poolvinnastunud asendit lahtipääsenud kukk lasku esile ei kutsu. Omal ajal kasutasin laskeharjutustel automaadist esmajärjekorras ära need padrunid, millistega ajateenijad olid postil käinud. Sest paljudel oli kapslil lööknõela jälg. Teatavasti on Kalašnikovi-tüüpi relvadel "ujuv" lööknõel, mis luku sulgemisel toksab kapslit. Ajateenijal on postil aga teatavasti igav ja tarvis lukku lõgistada. Ühtegi juhulasku seetõttu küll polnud, kuid pikapeale oleks siiski võinud tulla.

[oliver]

Ei tea kui tõsiselt seda hoiatuslasku üldse võetakse, igal tattninal on mingi pauku tegev stardipüstol või deaktiveeritud tohlakas e. pauk kui selline on ilmselt devalveerunud. Ise eelistaks ikka paugu asemel auku, st. jätaks selle lasu selleks milleks teda tegelikult vaja - augu tekitamiseks kellessegi või millessegi.
Ise eelistan püstolit kuid aegajalt kerkib tahtmine võtta mõni paarisajaeurone Taurus vms. ligi, Börsis on teisi vahest ridamisi. Aga ma pole viitsinud sellele totakale käsitsemiseksamile minna... Milleks üldse selline erisus on tehtud, ei tea.