www.militaar.net

Tere kamraadid.

kas keegi oskab tuvastada vana mõõga, mingid suured kahtlased kirjad peal, see ei ole minu teema.

Lgp.

+

Maidla mõõgale suht sarnane. 11 - 12 sajand?

Kirjutus peaks olema ulfberht.

Kirjutage muinsuskaitseametisse, kellelegi koidab siin leiutasu.

JAAK MÄLL, Eesti Ajaloomuuseumi ajalooliste relvade fondi hoidja.
Levinumaks kirjaks viikingiaegsetel mõõkadel on meistrinimi +ULFBERHT+. On arvatud, et Ulfberht oli relvasepp, kes elas ajavahemikus 850 - 900 praeguse Saksamaa territooriumil Reini piirkonnas, umbes sealsamas, kuhu tekkis hiliskeskajal tänini kuulus Solingeni terasetootmis-keskus. Ulfberhti nime kandvaid mõõku on üle terve Euroopa leitud umbes 120, ning nende esinemist täheldavad arheoloogid umbes 200 aasta pikkuse perioodi jooksul. Loomulikult pole tegemist ühe mehe tehtud mõõkadega, vaid on tõenäoline, et «Ulfberhti meetodil» valmistatud kõrgekvaliteedilisest terasest (mõningates ULFBERHT-mõõgateramikes on analüüside abil tuvastatud umbes kahekordne süsinikusisaldus võrreldes teiste samaaegsete mõõkadega) mõõkade tootmine jätkus ka pärast meistri enese surma, nähtavasti tema poegade või kaaslaste poolt juhituna. Nähtavasti on Ulfberhti nime kandvate mõõkade seas ka «piraatkaupa», kuna tuntud meistrinimi (tõenäolisemalt siiski «vägevad nõiamärgid», mis seostusid kõrgekvaliteediliste mõõgateramikega) oli relvale kindlasti heaks reklaamiks.
(Postimees 12. aprill 1996)

Kas lugupeetud teemaalgataja hoiaks kursis ka tolle vahva terariista edasise käekäiguga? Aitäh.

Viikingiaegne mõõk S-tüüpi [Peterseni klassifikatsioon] käepidemega. Umbes 10. sajand. Tera ilmselt tekstiga ULFBERHT. Kui on leitud Eestist, siis ainulaadne, Eestist pole varem leitud S-tüüpi käepidemega mõõku. Ka ULFBERHT mõõgaterasid on mandri-Eestis vähe, ainult üks vist, enamus on Saaremaalt.

Eelneva täienduseks - vabandan, üks S-tüüpi käepidemega mõõk (AI 3131) on Eestist siiski leitud, kuigi täpsemat leiukohta ei teata. Mis puutub kirja Ulfberht, siis sellel teral olevat varianti, kus üks rist on teksti ees ja teine rist katkestab teksti viimase, T-tähe ees, siis mõned autorid peavad just sellist varianti algupäraseks, tõelise Ulfberhti nii-öelda firmamärgiks. Neid asjaolusid arvestades, kui mõõk on tõesti Eestist leitud, on see üks silmapaistvamaid ja huvitavamaid mõõku Eestist üldse.

Huvitaks ka mis mõõga saatuseks saanud on?

PS pole küll ekspert aga kas ainult mulle tunduvad mõõgal olevad tähed kuidagi väga korrapärased ja "tänavapäevased", võrreldes teiste sarnaste mõõgaleidudega?

Ulfberht teksti on teradel kujutatud mitmel viisil, nii väga korralikult kui ka vigaselt, mitmeid tähti välja jättes ja segi ajades, ilmselgelt siis kirjaoskamatu inimese poolt. Mina ei näe selles korralikult tehtud kirjas midagi moodsat, ladina tähekujud olid niisugused antiikajast peale.