Vineerist olid puitosad tehtud siiski sõja lõpus - sellised tukid on ka kogujate poolt rohkem hinnatud. Eriliselt vinged asjad on nn volksgewehrid (kui nüüd ei ole nimes vassinud) - mp 44 sturmgewehr veetorudest keevitatud kabaga ja muude käepäraste "ratsidega". Sitt asi, aga rariteet!
hiljuti sain ühe saksa täägi omanikuks, millel oli peale lõõdud kolm numbrit.üks tera keskel, teine seal kus ikka ja kolmas käepideme peal (põskede all) milles asi ?
Seda ei tehta ainult k98-ga vaid ka kõigi teistega, millel pikk puitosa. Keegi rääkis ükskord midagi, et lastes pidi vintraud lainetama aga tundub kahtlane värk. Pigem ma arvan, mis võib üheks põhjuseks olla, et siis on ju parem mingist praost välja pista ja lasta või mida iganes.
Kaba valik sõltub tavaliselt jahimehe kasvust. Kabadele tehakse vajadusel ka pikendusi. Militaarrelvade kabad toodetakse standartsed. Raua lühemaks saagimine tähendab lasketäpsuse kadumist. Sellepärast on ka salaküttide ja metsavendade relvadel mõnikord lühemaks saetud vaid kaba. Kärbik on ju lähivõitluse relv. Lainetav vint tähendab minu teada seda, et relva ei ole enne laskmist õlist puhastatud ja lask venitab metalli ning rikub raua. Samuti kaob lasketäpsus relvadel, mille vintraud on kulunud.