Iisraeli relvaost
Ossa raks, kus alles kargas rämbo välja.
"Pohhui kuidas käes püsib. Tee trenni, kui ei suuda."
Kas vähe lihtsam ei oleks teha igast inimesest sõdur puhtalt relva kätte andmisega? Või on tsakk norrise arust mõtekam kõigepealt tõsiselt rambotada inimesega ja alles, siis anda relv kätte, kui suudab sinu "ideaal" oksa igast positsioonist lasta.
Ütleme ausalt, minust ei saa kunagi musklimäge (et sinu relva hoida), sest mul lihtsalt pole selliseid geene. Ma pean selleks väga palju vaeva nägema, samas kui seda aega saaks kasutada millegi muu ja vajalikuma peale.
PS. Käsivõitluste aeg on selleks korraks läbi, võibolla tuleb kunagi tagasi.
Heaks näiteks võta Juri Ustimenko, no vaata seda venda. Iga eit suudab ka talle tappa anda. Aga vaat, kus riiete all oli "kõva" mees. Arnuldist ei anna kohe üldse võrrelda.
"Pohhui kuidas käes püsib. Tee trenni, kui ei suuda."
Kas vähe lihtsam ei oleks teha igast inimesest sõdur puhtalt relva kätte andmisega? Või on tsakk norrise arust mõtekam kõigepealt tõsiselt rambotada inimesega ja alles, siis anda relv kätte, kui suudab sinu "ideaal" oksa igast positsioonist lasta.
Ütleme ausalt, minust ei saa kunagi musklimäge (et sinu relva hoida), sest mul lihtsalt pole selliseid geene. Ma pean selleks väga palju vaeva nägema, samas kui seda aega saaks kasutada millegi muu ja vajalikuma peale.
PS. Käsivõitluste aeg on selleks korraks läbi, võibolla tuleb kunagi tagasi.
Heaks näiteks võta Juri Ustimenko, no vaata seda venda. Iga eit suudab ka talle tappa anda. Aga vaat, kus riiete all oli "kõva" mees. Arnuldist ei anna kohe üldse võrrelda.
madisson ei tee vahet neljaraudsel ZSU-23-4 iseliikuval 20+ tonni kaaluval roomikliikursuurtükil ja järelveetaval kaheraudsel Zu-23-2.Andrew Johnson Austraaliast ja Brian Lyali Uus-Meremaalt kiitsid samuti relvi, kuid 23 mm õhutõrjekahurite kohta arvati, et tegu võib olla vanade Vene päritolu kahuritega SZU-23, mis võeti Iisraeli poolt sõjasaagiks (“Eesti Ekspressi tähtraamat 1993”, lk 30-31). Ettenägelikud juudid olid lepingu dokumentatsioonis jälgede segamiseks kõrvaldanud lepingu järgi müüdavate õhutõrjesuurtükkide margi tähistusest tähe “S” lihtsalt ära. Kogu selle ebameeldiva loo puhul oleks keegi võinud uurida, kas Eestist Iisraelis käinud delegatsioon, kuhu kuulus ka endine N. Liidu sõjaväeinstruktor kommunistlikus Etioopias Ants Laaneots, ei saanud aru, mis kaupa eestlastele pakutakse? Või osteti põrsast kotis ja ostetud relvade vastu ei tuntudki mingit huvi?
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Ma ei saa aru, miks mingid madissonid ja jüriliimid sedavõrd suure kajastuse siin saavad? Mõni nende andnunud fänn loodab feimi saada?
Madissoni analüüsivõime vähestust ning valetamisvõime kõrget taset näitab alljärgnev lõik sellest "surematust tarkusest"
Seetõttu oleks sõja korral omandatud vanade õhutõrjekahuritega pigem probleeme, kui neist mingit kasu oleks olnud. Iisraeli praakkahurite asemel oleks saanud hankida sama arvu rakette Stinger, mida kasutasid väga edukalt Afgaani islamivõitlejad nõukogude okupantidega võideldes
Oleks tädil till, oleks onu. Ma kohe tahaks teada, kes oleks Eestile 1993 Stingereid müünud?
Minuarvates tegeleb selliste juhtumitega see haigla seal Hipodroomi kõrval Seewaldi metsas.
Madissoni analüüsivõime vähestust ning valetamisvõime kõrget taset näitab alljärgnev lõik sellest "surematust tarkusest"
Seetõttu oleks sõja korral omandatud vanade õhutõrjekahuritega pigem probleeme, kui neist mingit kasu oleks olnud. Iisraeli praakkahurite asemel oleks saanud hankida sama arvu rakette Stinger, mida kasutasid väga edukalt Afgaani islamivõitlejad nõukogude okupantidega võideldes
Oleks tädil till, oleks onu. Ma kohe tahaks teada, kes oleks Eestile 1993 Stingereid müünud?
Minuarvates tegeleb selliste juhtumitega see haigla seal Hipodroomi kõrval Seewaldi metsas.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Aga palun, seame piiriks kasina 45 mln meie rahas. Mida Laar võiks selle eelarvega Iisraelist hankida juurde...kaur3 kirjutas:Laar võiks veel ühe Iisraeli relvatehingu teha
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
setu:
http://www.kmin.ee/et/eelarve
Miks nii vähe? Võtame ikka konteksti arvesse. Kui suur oli meie kaitse-eelarve eelmise tehingu ajal. Mis oli relvatehingu mahu ja kaitse-eelarve suhe?Aga palun, seame piiriks kasina 45 mln meie rahas. Mida Laar võiks selle eelarvega Iisraelist hankida juurde...
Taustaks, et Eesti ostis 1993. aasta jaanuaris Iisraeli firmalt Israel Military Industry 49 miljoni USA dollari (637 mln krooni) eest relvastust 12 000 sõduri jaoks.
http://www.fin.ee/riigieelarved-1995-2007Riigieelarve 1993
Riigieelarve täitmine
Tulud 4 151 434 000
Kulud 4 011 849 800
http://www.kmin.ee/et/eelarve
Kui ma nüüd õieti arvutasin siis see tehing oli omal ajal u. 16% riigieelarvest ehk tänases vääringus siis mingi 15 miljardit ja natuke peale.
Mida annaks 15 miljardi eest Iisraelist hankida?
Galil on iseenesest AKM modifikatsioon, AK-74, AKS-74, AKS-74U klassi relv. Selline 70.-ndate. teema.
Keegi neid hindu ka veel mäletab palju selle ühe Galili eest omal ajal maksti?
Mida annaks 15 miljardi eest Iisraelist hankida?
Galil on iseenesest AKM modifikatsioon, AK-74, AKS-74, AKS-74U klassi relv. Selline 70.-ndate. teema.
Keegi neid hindu ka veel mäletab palju selle ühe Galili eest omal ajal maksti?
to vetewana
Nii seda võtta ei saa, et tänasel päeval 15mld. Raha saab relevantselt võrrelda üldiselt, ehk raha väärtuse muutusega ajas, kuid Sina võrdled hetkel kahte erinevat asjaolu - raha tollast väärtust ja tehingu maksumust protsentidest riigieelarvest.
Kuigi ka krooni väärtus langes võrreldes nt. esimese aastaga kordades, siis me ei saa samuti võrrelda tollast riigieelarvet maailmamajanduse kontekstis. Ehk värske riigina puudusid meil tegelikult sellised tuluallikad kui täna, raha tuli suhteliselt primitiivsel moel riiki ja väga palu võimalusi esialgu polnud. Olimegi vaesed ja meie jaoks oli igasugu välismaiste kaupade ostmine koormav võrreldes kohalike kaupadega (nt. toidukaubad). Tänasel päeval, kus riigi tulud on siiski teisest klassist, on meie maksevõime välisturul kordades suurenenud. Kohalikud kaubad on muutunud palju kallimaks, kuid importkaubad on sageli odavamad jne. Need, mis enne tundusid kallid kaubad, on nüüdseks odavad.
Seega ei ole see summa võrreldav tänase 15mld krooniga.
Kuigi ka krooni väärtus langes võrreldes nt. esimese aastaga kordades, siis me ei saa samuti võrrelda tollast riigieelarvet maailmamajanduse kontekstis. Ehk värske riigina puudusid meil tegelikult sellised tuluallikad kui täna, raha tuli suhteliselt primitiivsel moel riiki ja väga palu võimalusi esialgu polnud. Olimegi vaesed ja meie jaoks oli igasugu välismaiste kaupade ostmine koormav võrreldes kohalike kaupadega (nt. toidukaubad). Tänasel päeval, kus riigi tulud on siiski teisest klassist, on meie maksevõime välisturul kordades suurenenud. Kohalikud kaubad on muutunud palju kallimaks, kuid importkaubad on sageli odavamad jne. Need, mis enne tundusid kallid kaubad, on nüüdseks odavad.
Seega ei ole see summa võrreldav tänase 15mld krooniga.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Meil on siin osa tegelased põhjendanud teatud otsuseid, tuues näiteid 90ndate ja praeguse eelarve suurusest.
Milline loogiline viga selles põhjenduses on (vt eelmine post)?
Milline loogiline viga selles põhjenduses on (vt eelmine post)?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Ehk siis tegelikkuses üritasid juudid huiata, aga eestlased seisid enda eest ja see ei läinud läbi. Mitte nagu Toomepuud-Madissonid vassivad, kuidas osteti kõlbmatut vanarauda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Corvus, millistest kogustest me 23mm puhul räägime? Pean silmas seda, et kui esimesed saadi "kingitusena" ja alles peale seda tulid "õiged" relvad, kas siis kokkuvõttes oleksid tulnud 50% väiksem arv 23mm?
Hetkel võib vast oletada, et meil antud relvasüsteeme ca100 tk. Kas need "kingitused" kuuluvad siis hetkel meie nö varude sisse?
Hetkel võib vast oletada, et meil antud relvasüsteeme ca100 tk. Kas need "kingitused" kuuluvad siis hetkel meie nö varude sisse?
Ise olen näinud arve ca 100, rohkemat ei oska öelda ja kui neid rohkem on, on see väga positiivne ja kui neid rohkem on ja me samas seda kogust ei tea, on veelgi parem.
Seoses Ukraina relvadega on spekuleeritud ja foorumistki mitmed korrad läbi käinud, samuti on spekuleeritud Soome suunal, kuid kui usutav see on, seda ei oska öelda.
Vikipedia, mida küll uskuda ei saa, annab 198, kuid siinkohal arvan (juhul kui keegi mingeid muid põhjendatud arve ei anna), et see "1" on sinna saadud kellegi propaganda eesmärgil
Seoses Ukraina relvadega on spekuleeritud ja foorumistki mitmed korrad läbi käinud, samuti on spekuleeritud Soome suunal, kuid kui usutav see on, seda ei oska öelda.
Vikipedia, mida küll uskuda ei saa, annab 198, kuid siinkohal arvan (juhul kui keegi mingeid muid põhjendatud arve ei anna), et see "1" on sinna saadud kellegi propaganda eesmärgil
Viimati muutis HeiniR, 31 Mär, 2011 13:38, muudetud 1 kord kokku.
Re: to vetewana
[quote=\\"HeiniR\\"]Nii seda võtta ei saa, et tänasel päeval 15mld. Raha saab relevantselt võrrelda üldiselt, ehk raha väärtuse muutusega ajas, kuid Sina võrdled hetkel kahte erinevat asjaolu - raha tollast väärtust ja tehingu maksumust protsentidest riigieelarvest.
Kuigi ka krooni väärtus langes võrreldes nt. esimese aastaga kordades, siis me ei saa samuti võrrelda tollast riigieelarvet maailmamajanduse kontekstis. Ehk värske riigina puudusid meil tegelikult sellised tuluallikad kui täna, raha tuli suhteliselt primitiivsel moel riiki ja väga palu võimalusi esialgu polnud. Olimegi vaesed ja meie jaoks oli igasugu välismaiste kaupade ostmine koormav võrreldes kohalike kaupadega (nt. toidukaubad). Tänasel päeval, kus riigi tulud on siiski teisest klassist, on meie maksevõime välisturul kordades suurenenud. Kohalikud kaubad on muutunud palju kallimaks, kuid importkaubad on sageli odavamad jne. Need, mis enne tundusid kallid kaubad, on nüüdseks odavad.
Seega ei ole see summa võrreldav tänase 15mld krooniga.[/quote]
Ei saa jah päris 1:1 võrrelda aga mingi ettekujutuse see tehingu suurusest siiski annab. Hetkel sellest 16 % eelarvest ehk u. 15 miljardist 16.9% moodustaks välisabi mida omal ajal ei olnud + inflatsioon siis tegelikuses annaks see tänapäeval võrrelduna isegi palju suurema summa kui see 15 miljardit ja 16% eelarvest, lisaks eestlase ostuvõime oli ka kordades väiksem.
Kui me võtame nüüd aluseks keskmise kuu brutopalga siis...
1992. aastal keskmine kuu brutopalk oli 549 krooni, 637 mln. relvatehingu puhul tegi see 637 000 000: 549= 1 160 291 keskmist kuu brutopalka.
2010. aasta IV kvartalis oli keskmine kuu brutopalk 12 735 krooni ehk kui me nüüd korrutame 1 160 291* 12 735 = 14 776 305 885 saamegi jälle sisuliselt selle sama summa u. 15 miljardit krooni.
Kuigi ka krooni väärtus langes võrreldes nt. esimese aastaga kordades, siis me ei saa samuti võrrelda tollast riigieelarvet maailmamajanduse kontekstis. Ehk värske riigina puudusid meil tegelikult sellised tuluallikad kui täna, raha tuli suhteliselt primitiivsel moel riiki ja väga palu võimalusi esialgu polnud. Olimegi vaesed ja meie jaoks oli igasugu välismaiste kaupade ostmine koormav võrreldes kohalike kaupadega (nt. toidukaubad). Tänasel päeval, kus riigi tulud on siiski teisest klassist, on meie maksevõime välisturul kordades suurenenud. Kohalikud kaubad on muutunud palju kallimaks, kuid importkaubad on sageli odavamad jne. Need, mis enne tundusid kallid kaubad, on nüüdseks odavad.
Seega ei ole see summa võrreldav tänase 15mld krooniga.[/quote]
Ei saa jah päris 1:1 võrrelda aga mingi ettekujutuse see tehingu suurusest siiski annab. Hetkel sellest 16 % eelarvest ehk u. 15 miljardist 16.9% moodustaks välisabi mida omal ajal ei olnud + inflatsioon siis tegelikuses annaks see tänapäeval võrrelduna isegi palju suurema summa kui see 15 miljardit ja 16% eelarvest, lisaks eestlase ostuvõime oli ka kordades väiksem.
Kui me võtame nüüd aluseks keskmise kuu brutopalga siis...
1992. aastal keskmine kuu brutopalk oli 549 krooni, 637 mln. relvatehingu puhul tegi see 637 000 000: 549= 1 160 291 keskmist kuu brutopalka.
2010. aasta IV kvartalis oli keskmine kuu brutopalk 12 735 krooni ehk kui me nüüd korrutame 1 160 291* 12 735 = 14 776 305 885 saamegi jälle sisuliselt selle sama summa u. 15 miljardit krooni.
Viimati muutis vetewana, 31 Mär, 2011 21:24, muudetud 2 korda kokku.
No kui me ise ei tea, palju täpselt neid 23mm-seid meil on, pöördume autoriteetsete allikate poole - venelaste hinnangul on meil 198 õhutõrjekahurit ZU-23-2. Üldiselt võib venelaste juttu uskuda, nad teavad meist alati rohkem kui me ise. Näiteks meenub, et meil hakati alles pool aastat peale seda MT-LB-de soetamisest rääkima, kui venelased olid juba öelnud, et me kavatseme neid soetada.HeiniR kirjutas:Corvus, millistest kogustest me 23mm puhul räägime? Pean silmas seda, et kui esimesed saadi "kingitusena" ja alles peale seda tulid "õiged" relvad, kas siis kokkuvõttes oleksid tulnud 50% väiksem arv 23mm?
Eesti relvastuse kogused
Ülevaate järgi antud lehel, on meil neid 196+ http://sites.google.com/site/worldinven ... eu_estonia
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Bokser, tõin üleval pool ka välja, et viki annab 198, kuid see viki on selles osas sama usaldusväärne kui see venelaste teadmine.
Kui neid on rohkem kui me teame ehk need 100 Israeli päritolu, on väga hästi!
Selle 198 või siis 196 puhul kaldun arvama siiski, et kellegi "paha" käsi on neid andmeid tahtlikult muutunud, st. see "1" on sinna tahtlikult ette pandud
to vetewana - kui arvestada protsentuaalselt riigi eelarvest, siis on jah see võrreldav 1939.aastaga, kuid praegusel patsifismi ajastul võime sellisest kulust riigikaitsele und näha, analoogne väljapakutud summa kulub meil heal juhul 10-aastase investeeringutekavale.
Üldiselt tahaksin öelda, et kui meil tänasel päeval peaks olema tahtmine osta uusi moodsaid käsitulirelvi, poleks see enam probleem. Üldiselt ei ole maailmaturul kaupade hinnad nii kiirelt tõusnud kui EV eelarve.
Nagu A4 ja teised eespool kõnelejad juba on ölenud, siis tegime õige valiku ja me ei ole pidanud enam selliste "väikeste" asjadega väga tõsiselt tegelema. See kõik toimuks ju "suurte" asjade arvelt.
Kui neid on rohkem kui me teame ehk need 100 Israeli päritolu, on väga hästi!
Selle 198 või siis 196 puhul kaldun arvama siiski, et kellegi "paha" käsi on neid andmeid tahtlikult muutunud, st. see "1" on sinna tahtlikult ette pandud
to vetewana - kui arvestada protsentuaalselt riigi eelarvest, siis on jah see võrreldav 1939.aastaga, kuid praegusel patsifismi ajastul võime sellisest kulust riigikaitsele und näha, analoogne väljapakutud summa kulub meil heal juhul 10-aastase investeeringutekavale.
Üldiselt tahaksin öelda, et kui meil tänasel päeval peaks olema tahtmine osta uusi moodsaid käsitulirelvi, poleks see enam probleem. Üldiselt ei ole maailmaturul kaupade hinnad nii kiirelt tõusnud kui EV eelarve.
Nagu A4 ja teised eespool kõnelejad juba on ölenud, siis tegime õige valiku ja me ei ole pidanud enam selliste "väikeste" asjadega väga tõsiselt tegelema. See kõik toimuks ju "suurte" asjade arvelt.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist