Iisraeli relvaost

[Lemet]

otsustati hankida NATO-ga sobivaid süsteeme. 

See argument on siinsamaski teemas juba piisavalt läbi hekseldatud. Ja IMHO ka jampsiks kuulutatud. Loe kasvõi antud teema esimest poognat.

[Viiskümmend]

Iisraeli relvatehing ei olnud hange, vaid tavaline otsustuskorras ostmine. Selle tehingu suurim "kahju" oli tõenäoliselt lepingus kokkulepitud 3 aastase tarnegraafiku venimine 5 aasta võrra ehk praktikas oli see 3+5 ja kohtuvaidluse tagajärjel tekkinud ostja-müüja vaheliste suhete madalseis, mis juba tarnitud varustuse elutsüklikorralduse pekki keeras. Samal ajal tegid mitmed Ida-Euroopa riigid Iisraeliga suuri relvatehinguid ja Eesti poliitiline damage oli teistega võrreldes väga väike, kokkuvõttes läks hästi.

Iisraeli enda esimesed post 48 tehingud, mis neid sarnasest urruaugust välja aitasid toimusid kommunistliku Tšehhoslovakkiaga.

[Roamless]

Paraku see üks ebaõnnestunud relv moodustas kogutehingust ligemale 27%?

Kas mitte Trumm ise ei rääkinud, et probleemid Mapatsi toimimisega tulid ebaõigetest hoiustamistingimustest ja kas ametlikult pole ta ikka veel kasutuses oleva relvastuse seas või võeti Javelini tulekuga maha?

[Viiskümmend]

Samas oli see tehing ka omamoodi ühekordne episood või veits dead end kuna sellega ei kaasnenud enam täiendavate koguste juurde ostmist ega ka mingit evolutsioonilist Iisraeli relvatööstuse mudelitega edasiminekut. Ainuke relvasüsteem, mis tänu sellele 93 aasta (mitte 94 nagu ennist mainisin) relvaostule KV relvastusse jõudis ja mida hiljem ka juurde osteti olidki vist ainult need täiendavad mereväe Sergeid.

[nimetu]

Samas oli see tehing ka omamoodi ühekordne episood või veits dead end kuna sellega ei kaasnenud enam täiendavate koguste juurde ostmist ega ka mingit evolutsioonilist Iisraeli relvatööstuse mudelitega edasiminekut. Ainuke relvasüsteem, mis tänu sellele 93 aasta (mitte 94 nagu ennist mainisin) relvaostule KV relvastusse jõudis ja mida hiljem ka juurde osteti olidki vist ainult need täiendavad mereväe Sergeid.

Peale seda polnud lihtsalt raha, et midagi juurde hankida. Hiljem tuli jalaväe relvastuse osas välisabi ja hankeid hakati teostama vähe kulukamate asjade peale (ÕT raketid, radarid, soomukid jne). Fookus oli lihtsalt teine.

[Viiskümmend]

Ma mõtlen siin väljaõppekulu taastamist ehk "seisu hoidmist", mis on selliste monopoolsete relvasüsteemide puhul täna suht standard ja taasiseseisvunud vabariigi esimene riigihangete seadus võeti vastu alles kusagil 90date teises pooles ehk see oligi tegelikult väga mõnus aeg ja kõik oli õige

[nimetu]

Galilidele ja Negevitele täiendust ei hangitud, sest saabus Ak4, MG3 ja Ksp. Miinipildujate osas saadi USAlt abi. B-300 moona vist ikka veel hangitakse (Pärnu malev peaks veel kasutama neid), kuid kaitseväes asendati need valdavalt abiks saadud kustidega. ÕT kahurid kestavad siiani. Mapatsit polnud ilmselt mõtet hankida. Põhimõtteliselt polnud eriti mingit seisu hoidmist vaja, sest saime piisavas koguses välisabi ja olemasolevad relvad kestsid suhteliselt hästi. Nüüdseks on juba vähe rohkem raha ja paremad relvad saadaval.

[maksipoiss]

?

Mis turuhinnast? Keegi teine ju ei tahtnud meile relvi müüa.

Kuidas need Hiina, Bulgaaria ja Rumeenia automaadid siis Eestisse jõudsid?

Need küll relvad ei olnud.

[alo]

Kuidas need Hiina, Bulgaaria ja Rumeenia automaadid siis Eestisse jõudsid?

Need küll relvad ei olnud.

Sellise kommentaari peale ütleks ainult, et: olid küll.

Enda Type 56 kohta ei ole tagantjärele ühtki halba sõna öelda, rumeenlased kippusid küll jah veidi õnnetud olema.

[maksipoiss]

Meilt käisid läbi Rumeenia ja Hiina relvad , aga oli ka mingi kogus vene päritolu relvi. Viimastega oli võimalik isegi tiirus märklauale pihta saada, esimeste puhul küll keegi aru ei saanud kuhu nad lasevad, võis jäädagi seda sihikut paika reguleerma. Ja kui siis esimese kordusõppuse ajal Galil kätte anti, sai ikka päris suisa snaiprina end tunda .

[mart2]

Kõigepealt Lemetile - NATO standart oli üheks oluliseks faktoriks. Siis lõimes võime arutada mida iganes, kuid enne ostu ja selle ajal rääkisid nii peaminister, kaitseminister kui ka peastaabi ülem just sellist juttu. Mina kuulsin seda korduvalt, ei ole kindel kas Lemet sellistel koosviibimistel osales.
See selleks.

Vene relvad - olid esimesed mida kaitseväes kasutasime, saadi komissariaatidest, koolide relvad (puuritud augud neediti täis), politsei varudest jne. Näiteks Kuperjanovisse toodi esimesed Tallinnast miilitsakoolist.
Rumeenia relvad - tulid Eestisse 1992 suvel. Keskmise suurusega partii ja jube kõikuva kvaliteediga. Mõnda relva ei saanudki sisse lasta ja vähemalt ühel nägin ise vintraua seest puuduvat kildu. Ühe pillas ajateenija maha ja raud kõver!
Hiina relvad - Isiklikult ei kasutanud, kuid jutu järgi olevat kvaliteet parem kui rumeenlastel. Tulid koos granaadiheitjate (RPG-7 kloon ja ühekordsed lasud) ning TT miinidega. Nägin neid automaate jagatuna Võru Kaitseliitlastel.

Hädaga osteti mida sai, kuid see ei olnud mitte süstemaatiline lähenemine vaid "musta augu" täitmine.

Lihtsalt meenutus ...

[Viiskümmend]

92-93 aastal ja veel kümnendeid edasi oligi "NATO standard" täiesti sisutu poliitiline loosung, täna saadakse NATO Stanagitest juba ka päriselt aru aga see eeldas kujunemislugu nagu ikka.


NATO standardini jõutakse läbi NATO Stanagi vastuvõtmise/rakendamise ja need on suuremas osas hoopis standardiseeritud protsessinõuded. Laskemoona puhul siis nõuded kuidas seda: ladustada, käidelda, testida, ohutust tagada, demilitariseerida/utiliseerida, transportida (maal, merel, õhus), moona pakendada, markeerida, eetilise lubatavuse piires püsida jne.... ja need kehtivad Stanagit rakendava riigi laskemoonale sõltumata selle (ida/lääne) kaliibrist ja päritolust. Neid Eesti avalikus ruumis ülemüstifitseeritud "NATO kaliibri" Stanageid on aga tegelikkuses just ootamatult vähe ja vist ainult väikemoonale..................., ja siis miks?!

Sest ikkagi leitakse, et lubatud kaliibrite kivisse raiumine takistaks lahinguliselt olulise laskemoona innovatsiooni ja arengut aga INNOVATSIOON ongi tulevik!

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Siin foorumis on sest Israeli relvatehingust ikka päris pallu poste tehtud (ja piike murtud). Olen ka ise sellest piisavalt kirjutanud. Samas on see kõik laiali ilmselt päris mitmete praeguste teemade all

Nüüd, kus vastav teema loodud, oleks väga bueno, kui akf Kriku võtaks (vähemalt enamiku) neid poste siia kokku koguda

Asi nimelt selles, et juba praegu näen, et jahutakse küsede üle, mis siin foorumis juba ammu läbi hekseldatud ja/või selguse leidnud.....

[Lemet]

Kõigepealt Lemetile - NATO standart oli üheks oluliseks faktoriks.

92-93 aastal ja veel kümnendeid edasi oligi "NATO standard" täiesti sisutu poliitiline loosung, 

Lühidalt ja ammendavalt

[mart2]

Standardi põhiosaks on ikka padruni ja kuuli mõõdud ning (sic!) relvaraud ning selle vindisamm.

...When 5.56×45mm NATO was adopted as standard in 1980, NATO chose a 178 mm (1-in-7") rifling twist rate for the 5.56×45mm NATO chambering to adequately stabilize the relatively long NATO L110/M856 5.56×45mm NATO tracer projectile. The US at that time converted all rifles in inventory by replacing the barrels and all new US military rifles since have been manufactured with this ratio.[..

Kas tõesti USA oleks vahetanud kogu relvastuses olnud Remingtoni .223 lihtsalt ajaviiteks?
Ladustamine, käitlemine, jne. on selles kontekstis ...

Jääge ikka mõistlike argumentide juurde.

Ah jaa - https://en.wikipedia.org/wiki/5.56%C3%9 ... .62mm_NATO