Iisraeli relvaost

[tommy]

MAPATS töötab tänaseni, probleemid olid suures laastus kasutajapoolsed. Need mis ei old on lahendatud tarnijate poolt.

Nende MAPATS'ide esialgsed jamad olid IMHO ikka tingitud sellest, et me pidasime end ikka niivõrd kõvadeks meesteks(1990'te alguses ), et keeldusime (vähegi keerulisema) relvasüsteemiga kaasas käivast tootjapoolsest supportpackage'ist.
Mis muidugi maksis.
Tulemuseks seisid relvad aastaid kasutamata...

[kangelaspioneer]

Ja mis me siis näeme - näit kogu TT-relvastuse pakett osutus ju suht kasutuks või suisa rämpsuks (B300-106mm-MAPATS)... ja tankitõrje täna on meil meil tagatud hoopis muude relvadega.

Mapatsist rääkides- kelle süü see siis on, et 10+ aasta jooksul raketti, juhtseadet ja sihikut ühes suunas vaatama ei saadud ning raketid hoiustamisnõudeid ignoreerides hukka lasti minna?
B-300-st rääkides tulevad meelde tõrked alakaliibrit lastes. Tingitud alakaliibri laskmiseks ette nähtud jublakate oksüdeerumisest. "Terava" laskmisel olnud tõrgetest ja õnnetustest pole nagu kuulnud, kuigi üht- teist on kindlasti juhtunud.

Edasi jalaväerelvastus: automaadid kiideti heaks, hädavajalikku põhikuulipildujat paketis aga polnudki ning selle hädine aseaine kergekuulipilduja NEGEV osutus jällegi ebakindlaks ja väljaarendamata rämpsuks... Lisaks määriti pähe mõttetu politseirelv UZI ja kahtlase vääryusega snaipripüss GALIL - on keegi neid relvi enam kusagil kasutuses näinud?

Äärmisel kummalised seisukohavõtud- aastatepikkuse alkoholivea tagajärjed? Tuletame meelde, et püstolkuulipildujad on spetsiifiliste ülesannete täitmiseks nii mõneski maailma armees kasutusel. Täpsuspüss Galil'i on siin- seal veel näha küll, korraliku moonaga on see igati asine riist jao TL-le. See on teine asi, kui need omal ajal vale kasutusega ära hoorati.
Negevid on ju tänagi Estcoy-de käsutuses, mõni asjaga lähemalt kokku puutunu võiks siinkohal oma kommentaari anda.

Edasi sidevarustus - olid vist mingid walkie-talkie´d, mis kohe lagunema hakkasid ja mille marginimegi ma enam meelde ei suuda tuletada... kogu laulupidu sidega siis.

Viimane aeg pensionile minna- dementsus lööb välja.
PRC- 730 ja PRC- 624, lisaks miskid autojaamad- need on need walkie-talkied? Teenisid kuni Harrise saabumiseni (ca 10 aastat) väärikalt, teeniksid siiani (vähemalt reservis), kui vastava eriala kunnid poleks neid vanametalliks vedada lasknud. Peale akude väsimise polnud nendega mingeid probleeme, isegi krüpteeringu võimalused olid olemas.

Siis elementaarne sõdurivarustus - oli suht häid ja mugavaid killuveste (mida siiamaani kantakse), olid mingid imelikud commando- ja mingid muud rakmed ning polnud üldse kiivreid... Killuvestid teenivad tänaseni, rakmed lagunesid mõne aastaga ära ja asendati juba Eesti omadega.

Tule taevas appi! Sellest sõnavõtust jääb mulje, et autor pole kunagi pidanud rakmeid kandma, kõnealuseid on aga paremal juhul pildilt näinud.
Minule väljastati ajateenistuses kandmiseks kiiver, mis polnud USA, Vene, Saksa ega mingi muu üldtuntud loom. öeldi et Iisraeli kraam. Kui sealt neid ei saadetud, ju siis veebel ostis turult.
Ainus viga sellel isiklikul varustusel- vähe oli!

[kaur3]

Borja:

. ja tankitõrje täna on meil meil tagatud hoopis muude relvadega jne

Need teiste relvade tollased omanikud istusid sellel ajal vää-gaa vaikselt ning isegi kõrvade liikumist polnud kuulda.

EKJ suutlikkus toimetada osade relvade ja tehnikaga oli ka küsitav. Näiteks oli paljudele meestele ajukirurgiaga vōrdväärne ettevōtmine Galili Nimrodiga sisselaskmine. Isegi ohvitseride ja allohvitseride hulgas. Tänast Iphonet võid kasutada ka vaid telefonina nagu kunagi kasutati juutide jaamu. Kas Jobs on süüdi, et Sa ei suuda enamat oma telefonist kätte saada? Sama oli ka juutide sidega. Mapats oli aga tõeline Miljonimängu võit. Lõpuks hammustati ikkagi läbi. Tublid!

Galil SWS'st. Tänasel päeval jagatakse kolme tilga vere eest TP-2 kompanii taseme tellidele. Juutide püss on vähemelt minu meelest aga vingem pill ning seetôttu on tema nimetamine vaid jao mehe püssiks natuke alandav.

Tore on kogu asjade käigu juures see, et me peaks täna olema targemad kui varem. Kui juutidega kauba tegemiseks peaks minema, läheks juba palju paremini

[Kapten Trumm]

Ja millega siis

1. Galatzid on tänini kasutusel, isegi lahingukooli TL kursusel olid veel 3-4 aastat tagasi täitsa olemas. KL saadeti.
2. Mapatsi probleemi juba selgitati (kohalike spetsialistide oskamatus), B300 oli võrreldes logude hiina M69-tega üks väga vint relv (tabas märki hoopis kaugemalt, mõnus öine triitiumsihk, erinevalt Kusti-kolakast on ka kandjale kah mõeldud jne), kirstunaelaks sai laskemoona "täiemõõduline" hind (mis Rootsist tulnud parim enne Kusti omaga ei konkureerinud), TT kahur on jah isenesest üks surnud idee (vahet pole, mis riigi oma). Mida selle Mapatsiga Eestis teha, on ise küse, võibolla rannakaitseks ja kuskil Sinimägedes?
3. Mõiste nimega "juudi kiiver" on täiesti olemas, pole nüüd teabmis spets tagamaade teadmiseks, aga tegu peaks olema esimese kevlarkiivriga EKV-s?
4. peale walkie-talkie'de oli ka suuremaid raadiojaamu, võrreldes vene omadega täitsa suur samm edasi (pealtkuulamiskindlus).

[kaur3]

106mm + http://en.wikipedia.org/wiki/LAHAT?

[Viiskümmend]

Iisraeli relvatehing oli kompromiss Eesti soovide ja Iisraeli poolt pakutava vahel. Selle tehingu "hinnaks" ei olnud mitte niivõrd see mida sealt saadi vaid pigem asjaolu, et see tehing lõi järgmiseks 10 aastaks "hinge kinni". Tagantjärele me teame, et see oli ka aeg kus Saksamaa end desarmeeruma asus ning ennast poolmuidu laiali jagas. Mitte, et me teiste riikide kõrval samuti saajaks oleksime kvalifitseerunud, aga lihtsalt hea teada.

[Kapten Trumm]

Need teiste relvade tollased omanikud istusid sellel ajal vää-gaa vaikselt ning isegi kõrvade liikumist polnud kuulda.

Justnimelt, umbes samal perioodil jagas Saksamaa Ida-Saksa armee ladudes olnud päris korralikke Sergeisid mööda ilma laiali, poleks vaja olnud Apananskiga asjatada ja polekski EE-l olnud praak-kahuritest midagi kirjutada.

Iisraeli relvatehinguga tulnd nännist määras suurema osa prügikasti muideks mõned aastad hiljem (siis, kui valge ilma jaoks positsioneerus Eesti kui ontlik riik, erinevalt nt Gruusiast, Moldaaviast või Tsetseeniast) alanud igasgu abi-, sõbrahinna tühjendusmüükide vms laine, mis 2000ndate hakul Eestile osaks sai.

On üsna selge, et Rootsi kraam oli odavamalt käes kui juutide nännile "täiemõõdulise" hinnaga jubinaid osta. Kui võrrelda rootslaste laos vedelenud Kusti raketi ja B-300 uue raketi (neid ei vedele kuskil laos) hinda, siis rootslaste variant võidab pika puuga.

Tollal kui Iisraeli relvatehing aset leidis, julgesid rootslased siia saata ainult parim enne möödas Snickersi shokolaadi ja sedagi kiriku humanitaarabi kaudu.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Oki-toki - tore kuulda, et raffa arvates siiski ca 1/2 iisraeli relvatehingu nännist kasulikuks on osutunud - tegelt umbes sellist suhet ma ka eeldasin. Sidevarustuse ja juudikiivrite osas olid mul tõesti mälulüngad, muu bazaari eest vastutan endiselt. MAPATS on sealjuures eriti sexy teema aga kahjuks läheb liiga konfiks kätte ja no more comments on this.

Parim oli kindlasti vetewana komment - soovitan kõigil see siit postide vahelt üles otsida ja mõttega läbi lugeda

Extra für jobupioneer - mis viga, naine pole kaua andnud või

[vetewana]

[quote=\\\\\\\\\\\\\\\"Kapten Trumm\\\\\\\\\\\\\\\"]Tundub küll. Taolisi ersats-kergekuulipildujaid on ilmas teisigi, näiteks (tõsi - seal on ka kuumenemisprobleemiga tegeletud)[/quote]

HK11E on väheke teine teema. Sellel on lisaks veel raskem spetsiaalselt kuulipildujale mõeldud vahetatav vintraud ja muud kergekuulipildujale omased elemendid. Galil ARM. vintraud on Galil AR vintrauaga identne, pikkus, vindisamm, mittevahetatav, isegi laskekiirus on Galil AR. sama. Seega Galil ARM. on lihtlabaselt bipodi ja kandekäepidemega varustatud Galil AR.

[quote=\\\\\\\\\\\\\\\"kaur3\\\\\\\\\\\\\\\"]Galil SWS\\\\\\\\\\\\\\\'st. Tänasel päeval jagatakse kolme tilga vere eest TP-2 kompanii taseme tellidele. Juutide püss on vähemelt minu meelest aga vingem pill ning seetôttu on tema nimetamine vaid jao mehe püssiks natuke alandav.[/quote]

Milleks sa seda 1.5-2 MOA relva siis nimetada soovid?

[quote=\\\\\\\\\\\\\\\"Kapten Trumm\\\\\\\\\\\\\\\"]Tollal kui Iisraeli relvatehing aset leidis, julgesid rootslased siia saata ainult parim enne möödas Snickersi shokolaadi ja sedagi kiri humanitaarabi kaudu.[/quote]

Sellele väitele võib ka hoopis veidi teise nurga alt läheneda. Rootslastel ja teistel lääneriikidel oli pigem kartus ja mure, mis saab Eesti rahvast, riigist ja piirkonnast tervikuna võimaliku sõja korral? Selle kartuses arvati, et parem on siia relvi siiski mitte müüa. Iisraelil oli nähtavasti suhteliselt savi, mis siin sündima hakkab, mingi väike kauge tundmatu riik seal kusagil kaugel Ida-Euroopas, isegi kui läheb sõjaks, saab neile vähemalt soodsa hinnaga relvi ja laskemoonagi juurde tarnida...+ veel lisaks teoreetiline võimalus Moskvaga vastastikku kasulikel tingimustel omavahelisi kokkuleppeid saavutada. A´la meie müüme eestlastele ainult seda ja seda kui vastutasuks teie teete seda ja teist...

[vk1]

juudi jaamasid sidepatis natuke näppinuna võiks öelda, et väljaõpe jäi masinatele alla, lisaks see et kordusõppusel nii 2002 oli -730-ne akuks autoaku, mida üks mehike seljakotis tassis. seda siis tartu üjp-st saadud aparaadil

p.s mainimata jäi lisaks prc-624 ja 730-le ka prc-2000 hf jaam

[kaur3]

Vetewana:

Milleks sa seda 1.5-2 MOA relva siis nimetada soovid?

Ma ise olen ammu proovinud hoiduda kellegile ja millegile külge pookimast sõna "snaiper" või "täpsus", sest meie kodumaal valitseb selle teemaga paras puder ja kapsad olukord. Tuues äärmusliku näite, siis minu jaoks on snaipriks ka iraaklane, kes on oma kavalusega suutnud tulepositsiooni vastastest 70 m kaugusele luua, sooritanud AK'st ühe tabava lasu ning lahkub ilma tulekontakti astumast varjatult tulepositsioonilt. AK ei saaks nimetada kuidagi snaipripüssiks, kuid kui keegi suudab sellega ära teha snaipritöö?

[setu]

Kas mitte Israeli päritolu 81 mm miinipildujad pole ka selle hanke kõige positiivsemas osas.

[Kapten Trumm]

Püsside ja rakmete võrdlemisel on täitsa ununud juutide B455 miinipildujaid, mis hulka aastaid kodus meil pea ainuke kompanii MP olnud on.
Suurem täiendus tuli alles eelmine aasta jänkide abiga.

[Yks]

Isand Kunnas näikse samuti siinset foorumit visiteerivat. Või on siis küsitavused sedavõrd ilmsed, et torkavad kõigile ka niisama silma...

Soome kasutab riigikaitseks mõeldud ressursse palju eesmärgipärasemalt kui Eesti.

Ei ole ressursse. See on põhiline väide, mida Eesti ametiisikud on kasutanud, et õigustada tegematajätmisi riigikaitses. Pole raha hankimiseks ega ehitamiseks, mistõttu ei saa soetada tanke, välja ehitada uut väeosa Jägalas või teha muud vajalikku. Ressursipuudusest on saanud mantra, viimases riigikaitse arengukavas esitatud nn jõukohase riigikaitse doktriini peamine õigustus. Riigikaitse arengu määravad paljuski suured stateegmiselt tähtsusega hanked. Järgnevalt võrdlengi kolme Eestis ja Soomes eri aegadel korraldatud suurhanget.

NATO standardi mantra

Eesti esimene suurem relvatehing pärast iseseisvuse taastamist oli nn Iisraeli relvatehing. Ostsime umbes 50 miljoni dollari eest põhiliselt käsirelvi, side- ja isikliku kaitse vahendeid. Enamik neist on 20 aasta jooksul ennast õigustanud ja siiamaani kasutuses. Töökõlbmatute 23 mm õhutõrjekahurite asemele saatis Iisrael uued, tõsiseid probleeme oli ka Mapats-tüüpi tankitõrje-raketikompleksidega.

Vähesed teavad aga, et ka Lõuna-Aafrika Vabariigi relvatööstus tegi toona konkureeriva pakkumise. Oleksime saanud sama raha eest rohkem relvi ja varustust. Ukrainast või mõnest endisest Kesk-Aasia liiduvabariigist oleksime saanud sama raha eest neli-viis korda rohkem, aga käsitlus NATO standarditele vastavatest relvakaliibritest oli meie ametiisikute pea segi ajanud. Poolale, Tšehhile ja teistele endise Varssavi lepingu organisatsiooni liikmesriikidele ei olnud idabloki relvasüsteemid NATO-sse astumisel takistuseks.

Kunnas alustab oma artikklit väänatud faktidega. Mis teeb minu jaoks küsitavaks kogu kirjutatu mõtte...

Iisraeli relvatehingu puhul ei olnud esmane küsimus kohe kindlasti NATO standard. Me ostsime samal ajal Rumeeniast ja Hiinast AK'sid, tankitõrjerelvi ja padruneid!
Iisraeli relvatehing lähtus otseselt meie konkreetsest (kohati kindlasti rumalast) järjepidevuse agendast. Me ei soovinud riiklikul tasemel eriti NA'ga "kaubanduslikust" aspektist tegemist teha. Ka alaväärtustati kiirete ülevõtmiste olulisust. Mille tõttu jäid meil ka ülevõtmata paljud nõuka sõjaväe laod koos kraamiga, kuid tekkis ometigi vajadus oma kaitsevägi mingilgi moel relvastada. Iisraeli relvatehing iseenesest aga näitas, et rumaluse kõrval suudetakse kas tahtlikult või tahtmatult genereerida ka pikemas perspektiivis mõtlemist. Relvad kasutusel efektiivselt ka täna. Üle kahekümne aasta hiljem. Mille alla see kvalifitseerub. Rumaluse või ettenägelikkuse alla?

Ukrainast ja Kesk-Aasia vabariikidest relvade saamise üheks takistuseks oli küsitavad altkäemaksud ja väga segane asjaajamine ning lisaks soov saada kohe raha. Isegi kui üldine summa oli neli-viis korda väiksem, käis selle maksmine kohati sulas ilma nö "tšekkideta") meile üle jõu ja juba ka üle mõistuse.

Ida-Saksamaa relvasid jagas laial mitte Ida-Saksamaa vaid sisuliselt Lääne-Saksamaa. Eesti ei käinud sel hetkel Soome klassi alla. Saime sealt loa hankida vaid mitte surmavaid esemeid.

Lõuna-Aafrika krediiditingimused ja tarnetingimused ei olnud võrreldavad Iisraeli omadega.

Milleks genereerida s...a, kuigi Toe Nõmm on kõik alguse aastate relvatehingud korralikult lahti kirjutanud. Võtaks siis Kunnas ja vaidleks temaga. Argumenteeritult vastufakte esitades.

[Jaanus2]

Iisraeli ja Saksa tehinguga on asi selge. Mis teistes punktides valesti on (kui on)?