www.militaar.net

Kas eksisteerib ka Iisraeli poolset publitsistikat relvade müügist Eestile? Meenub ühest T. Nõmme ülevaatest, et Eestis avatud konteineritest leiti ka relvi, mida me ei ostnud, et mis need müüja ajendid meile neid saata oli?!

asiootus kirjutas:Nüüd võib vist juba siiski tagantjärele tõdeda, et 1992 aastal osutus NATO 5.56X45 kaliibriga automaatrelva tagaajamine meile suuresti mittevajalikuks ja parajaks rumaluseks, mis ei määranud kuidagi meie hilisemat NATO liikmelisust?

Hiina Type 56-2 maksis 200 dollarit, ühe Galili asemel oleks neid saanud Hiinast neli või koguni viis ja raha oleks piisavalt jätkunud mujalegi kus seda palju rohkem vajati?

Tuuakse mingeid alternatiive, mida polnud. Hiina ise poleks meile tol ajal mingeid relvi müünud. Oli võimalik osta suht viletsa kvaliteediga Rumeenia-Hiina automaate. Relvi, mis oleks kindlasti ka 3 korda kiiremini läbi saanud ning poleks meil neid siiani mitte mingil juhul kasutuses olnud, missioonidel käinud jne.
Ja NATOsse astumine oli tol ajal ikka väga helesinine unistus.
Minu meelest tehti antud olukorras optimaalne valik töökindluse, lahinguvõime, kättesaadavuse ja finantseerimisinstrumentide kriteeriumit arvestades. Raha ju ei olnud ja ostu meie poolsetel korraldajatel polnud silme ees pigem mitte NATO oma "standarditega" (ehkki seda võis rahvale rääkida), vaid hoopis karm perspektiiv, et äkki meil tulebki mingi konflikt näiteks Ida-Viru pärast maha pidada. Samas ei tahetud ka mingit suuremat kogust jama osta.

Kindlasti kallutas ostu Iisraeli relvade kasuks ka vahendaja(-te) lobitöö.

Üldised ülevaated kirjutavad, et Iisraeli kaitsetööstuse kõige raskem aeg oligi ajavahemikul 1992-96, kui kõik kolm riigile kuuluvat suurt kaitsetööstust olid korraga pankrotis ning kahjumi katmiseks pumbati alates 92 aastast TAAS/IMIsse sisse eelarveraha ning viidi läbi ettevõtte restruktureerimine, mille käigus vähendati selle personali enam kui kolm korda ehk pole ime, et Eestiga sõlmitud lepingu täitmine hakkas venima.

Ka Eesti Express on Israeli relvatehingut (vähemalt) üks kord pikemas artiklis lahanud - vbolla keegi viitsib välja otsida

Kindlasti kallutas ostu Iisraeli relvade kasuks ka vahendaja(-te) lobitöö.

Kahtlemata.
Ja pallu said vahendamise eest niisuured võllid nagu apananski, võime vaid aimata..
Vähematele võllidele kingiti aga näit püstoleid JERICHO - kena kosher relv, CZ75 Iisraeli kloon

https://www.err.ee/820437/valisilm-meen ... relvi-muus

Kaitsejõudude paraadidel on näha, kuidas Eesti sõdurite käsutuses olevad relvad muutuvad üha kvaliteetsemateks. On loomulik, et suurem osa moodsat relvastust pärineb meie liitlastelt NATO-s. "Välisilm" aga meenutas, et esimene riik, kes Eestile relvaväravad avas, oli omal ajal hoopis Iisrael.

Hain Rebas: Republic of Estonia on the Road Back to the West… Background and Reality of the Israeli Weapons Deal, 1992/1993 http://publications.tlu.ee/index.php/ey ... e/view/489
Toe Nõmm: Armament of Estonia: Arms Procurements of the Ministry of Defence in the 1990s http://publications.tlu.ee/index.php/ey ... e/view/487

Eesti sõjaajaloo aastaraamatust 2014 http://publications.tlu.ee/index.php/eymh/issue/view/61