AK-47 (mis oli eellane)
- dZonn
- Liige
- Postitusi: 204
- Liitunud: 08 Veebr, 2005 14:24
- Asukoht: Kanepi (Põlvamaa)///Tartu
- Kontakt:
AK-47 (mis oli eellane)
OK
Võibolla juba 10 korda läbitud teema, kuid pole pihta saand. Mis siis oli AK47 eelkäija. Mina tean et Stutrmgewehr, kuid mu vanaisa, kes väidab kõigest II MS arsenalist karjapoisina kõmmutanud olevat, et hoopis mingi Soome tukk. Kui see võimalik on siis tahaks selle Soome tuki täpset nime, et vanamehel suu kinni panna/ või siis kaotust tunnistada. Palun lõpetage peretüli
Võibolla juba 10 korda läbitud teema, kuid pole pihta saand. Mis siis oli AK47 eelkäija. Mina tean et Stutrmgewehr, kuid mu vanaisa, kes väidab kõigest II MS arsenalist karjapoisina kõmmutanud olevat, et hoopis mingi Soome tukk. Kui see võimalik on siis tahaks selle Soome tuki täpset nime, et vanamehel suu kinni panna/ või siis kaotust tunnistada. Palun lõpetage peretüli
Vanaisa ilmselt pidas tõesti silmas püstolkuulipildujaid PPŠ ja Suomi-konepistooli.
On jah juttu olnud sellest, et AK on StG pealt kopeeritud, kuid asi oli siiski veidi teisiti. Teises teemas sai juba mainitud, et pärast II MS vedasid nii venelased kui ameeriklased (operatsioon "Paperclip") Saksamaalt helgemaid päid välja ja kasutasid neid oma tehnika arendamisel.
Hugo Schmeisser viidi Venemaale ja pandi tööle koos M. Kalašnikoviga, ülesandeks uue automaadi väljatöötamine. Valmistati mitu mudelit, nende hulgas ka Sturmgewehri modifikatsioonid, mida vinnastati vasakult, kuid otsustajate valik jäi AK-le, mille loomisel oli küll selgelt märgatav H. Schmeisseri "käekiri", kuid näiteks lukk oli erinevalt StG-st pöörduv, samuti oli lukukoja paremal küljel asuv, kõigile Ak- dele omane selektor hoopis ameeriklastelt "laenatud".
Kui M. Kalašnikov oleks tõesti olnud geniaalne relvakonstruktor, nagu J. M. Browning või seesama H. Schmeisser, siis oleks ta ka pärast sakslase DDR-i siirdumist ilmselt loonud uusi relvamudeleid. Tema edasine looming on aga olnud vaid samale AK-le muudatuste tegemine ja seejuures suurt paremaks pole asi läinud. Mul on olnud õnn AK 2. ja 3. mudelit kasutada. Täismetallist freesitud lukukoda, poleeritud lukuraam, täispuidust pära... Kõik väga korralikult tehtud. Laskmine lausa nauding. Muidugi selle hinnaga, et kaasas raske tassida. Stantsitud plekist lukukojaga mudelid ikka jupp maad kergemad.
On jah juttu olnud sellest, et AK on StG pealt kopeeritud, kuid asi oli siiski veidi teisiti. Teises teemas sai juba mainitud, et pärast II MS vedasid nii venelased kui ameeriklased (operatsioon "Paperclip") Saksamaalt helgemaid päid välja ja kasutasid neid oma tehnika arendamisel.
Hugo Schmeisser viidi Venemaale ja pandi tööle koos M. Kalašnikoviga, ülesandeks uue automaadi väljatöötamine. Valmistati mitu mudelit, nende hulgas ka Sturmgewehri modifikatsioonid, mida vinnastati vasakult, kuid otsustajate valik jäi AK-le, mille loomisel oli küll selgelt märgatav H. Schmeisseri "käekiri", kuid näiteks lukk oli erinevalt StG-st pöörduv, samuti oli lukukoja paremal küljel asuv, kõigile Ak- dele omane selektor hoopis ameeriklastelt "laenatud".
Kui M. Kalašnikov oleks tõesti olnud geniaalne relvakonstruktor, nagu J. M. Browning või seesama H. Schmeisser, siis oleks ta ka pärast sakslase DDR-i siirdumist ilmselt loonud uusi relvamudeleid. Tema edasine looming on aga olnud vaid samale AK-le muudatuste tegemine ja seejuures suurt paremaks pole asi läinud. Mul on olnud õnn AK 2. ja 3. mudelit kasutada. Täismetallist freesitud lukukoda, poleeritud lukuraam, täispuidust pära... Kõik väga korralikult tehtud. Laskmine lausa nauding. Muidugi selle hinnaga, et kaasas raske tassida. Stantsitud plekist lukukojaga mudelid ikka jupp maad kergemad.
Nii ja teisiti. Esimene poolpika padruniga relv sai tähistuse MP-43 (Maschinenpistole 43 ehk maakeeli püstolkuulipilduja 43). Selle modifikatsioon oli MP-44. Siis leiti, et tegemist pole püstolkuulipilduja, vaid uue relvaliigiga, mida hakati nimetama Sturmgewehr (ründevintpüss ehk suupärasemalt ründevint või automaat). Järgmine modifikatsioon saigi tähiseks StG-44.Mazz kirjutas:Parandan: Mp-44
on mul õigus`?
See, et MP44-ja konstrueerija Schmeisser pärast sõda venemaale viidi ja aasta pärast seda sündmust Kalashnikov samas tehases, kus toogi mees viibis, oma automaadi kokku pani on loomulikult kaks täiesti eraldiseisvat sündmust ning AK47 on venelaste endi mõttetöö vili.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
-
- Liige
- Postitusi: 334
- Liitunud: 21 Juun, 2007 9:05
- Kontakt:
Venelased on suur ja andekas rahvas. Kogu progresiivne inimkond on tänulik neile lugematu arvu avastuste, leiutiste ja teravmeelsete tehniliste aretiste eest... Mendelejev, Popov, Kalašhnikov, aurumasina looja Vassili Kapitonovitš Parov (vedurijuhi poeg) hämarast tehnika-ajaloost... Härdas imetluses langetame oma väeti pea...
-
- Liige
- Postitusi: 198
- Liitunud: 24 Veebr, 2005 18:27
- Asukoht: Metsakooli tee9, Tallinn
- Kontakt:
See, et vintpüssipadrunid olid liialt võimsad ja püstolkuulipildujate padru-
nid nõrgavõiu kaasaegse uue ja efektiivse jalaväelase relva kostrueerimiseks oli selge ka vene relvatööstusele. Selle näiteks on ka
lühikese, kalliber 7,62 mm padruni loomine Venemaal juba 1943 aastal.
Kuid sellele padrunile vastava relva väljatöötamine pidevalt ebaõnnestus, osalt seepärast, et püüti rakendada püstolkuulipildujate automaatika
tööpõhimõtet. Ja alles saksa Sturmgewehri ilmumisega oli loodud
kaasaegsele ründepüssile igati sobiv põhimõtteline lahendus ja loomu-
ikult sai ta eeskujuks Kalashnikovi automaadi konstrueerimisel. Seejuures relva üksikute osade konstruktsioon ja tööphimõte erinevad
saksa relvast (näiteks lukk ja lukustuspõhimõte). Ja saksa relvakonstruk-
torite osavõtt Kalashnikovi väljatöötamisest on väljaspool kahtlust: on ta ju välimuselt Sturmgewehriga ühte nägu.
nid nõrgavõiu kaasaegse uue ja efektiivse jalaväelase relva kostrueerimiseks oli selge ka vene relvatööstusele. Selle näiteks on ka
lühikese, kalliber 7,62 mm padruni loomine Venemaal juba 1943 aastal.
Kuid sellele padrunile vastava relva väljatöötamine pidevalt ebaõnnestus, osalt seepärast, et püüti rakendada püstolkuulipildujate automaatika
tööpõhimõtet. Ja alles saksa Sturmgewehri ilmumisega oli loodud
kaasaegsele ründepüssile igati sobiv põhimõtteline lahendus ja loomu-
ikult sai ta eeskujuks Kalashnikovi automaadi konstrueerimisel. Seejuures relva üksikute osade konstruktsioon ja tööphimõte erinevad
saksa relvast (näiteks lukk ja lukustuspõhimõte). Ja saksa relvakonstruk-
torite osavõtt Kalashnikovi väljatöötamisest on väljaspool kahtlust: on ta ju välimuselt Sturmgewehriga ühte nägu.
Vabandan kordamise pärast. Teises teemas juba jooksis läbi, kuid:
Siin http://gunsnet.net/forums/archive/index.php/t-1685.html on juttu GeCo 7.62 x 39 padrunist, mis loodi Vollmer M 35 tootmisse mittevõetud automaadile ja oli AK padruni prototüübiks, samuti lühidalt H. Schmeisseri Venemaa-orjusest. Nii padruni kui relva jäljed viivad Saksamaale.
Ja koolis õpetati, et selle vedurijuhi poja nimi, kes oli aurumasina leiutanud, oli Polzunov.
Siin http://gunsnet.net/forums/archive/index.php/t-1685.html on juttu GeCo 7.62 x 39 padrunist, mis loodi Vollmer M 35 tootmisse mittevõetud automaadile ja oli AK padruni prototüübiks, samuti lühidalt H. Schmeisseri Venemaa-orjusest. Nii padruni kui relva jäljed viivad Saksamaale.
Ja koolis õpetati, et selle vedurijuhi poja nimi, kes oli aurumasina leiutanud, oli Polzunov.
-
- Liige
- Postitusi: 334
- Liitunud: 21 Juun, 2007 9:05
- Kontakt:
- gnadenlose
- Liige
- Postitusi: 2160
- Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
- Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist