Ammooniumnitraadi kasutamisest nii siin kui seal
Ammooniumnitraadi kasutamisest nii siin kui seal
Oleks huvitav teada, kuidas panna plahvatama ammooniumnitraati.Teatavasti ammooniumnitraat detoneerub.Sellest siis küsimus:kui tugevat lööklainet ta vajab, et detoneeruda.Kas tavalisest kahe sentimeetrise läbimõõduga ja viie sentimeetrise pikkusega messingtorust torupomm ajab asja ära?
Samas soovin saada infot tema kasutamisest Eeati pinnal toimunud sõdades.
Samas soovin saada infot tema kasutamisest Eeati pinnal toimunud sõdades.
-
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
Kui foorumis hakkavad ilmuma üksikasjalised õpetused lõhkekehade koduseks valmistamiseks, on meie foorumikese elu lühike. KAPO lööb kammi turja(ja teenitult) Seepärast loodan, et "Terroristi ja pommimehe käsiraamat" ilmub mõne teise kirjastuse poolt väljaantuna.
Muidugi jah, netiavarustes pidada kõik üleval olema, kui keeled suus, siis otsi mida iganes. Ainult palume mitte siin.
Muidugi jah, netiavarustes pidada kõik üleval olema, kui keeled suus, siis otsi mida iganes. Ainult palume mitte siin.
Et notre Parole s'appelle Fidélité !
Üldiselt ei soovita selliste asjadega jantida. Aga noh, nagu klassikud sellisel puhul ütlevad: "Kui inimene on loll, siis on see kahtlemata traagiline, kuid õnneks on tegemist isikliku traagikaga."
Raamatukogus on täiesti asjalikud õppevahendid olemas, usaldusväärsemad kui võrgu pahn. Hüvasti Maa, head teed!
Isikunimi---Taranov, Pjotr
Pealkiri---Puurimis-ja lõhketööd : [õppevahend] / Pjotr Jakovlevitš Taranov ; [tõlkinud L. Kalman ja K. Saarest ; kaas: G. Pant]
Ilm. andmed---Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1961 (Tartu : H. Heidemanni nim. trükikoda)
Arvandmed---428 lk. : ill. ; 22 cm
Bibliog.---Bibliograafia lk. 422-423
Raamatukogus on täiesti asjalikud õppevahendid olemas, usaldusväärsemad kui võrgu pahn. Hüvasti Maa, head teed!
Isikunimi---Taranov, Pjotr
Pealkiri---Puurimis-ja lõhketööd : [õppevahend] / Pjotr Jakovlevitš Taranov ; [tõlkinud L. Kalman ja K. Saarest ; kaas: G. Pant]
Ilm. andmed---Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1961 (Tartu : H. Heidemanni nim. trükikoda)
Arvandmed---428 lk. : ill. ; 22 cm
Bibliog.---Bibliograafia lk. 422-423
1) lõhkematerjalide jmt valmistamise õpetused pole keelu all. minge raamatukokku ja sealt leiate hulgi taolist kirjandust avalikult riiulitel lesimas. kui ma viitsiksin, paneksin lõpuks kokku mingi koonkokkuvõtte kõigest vastavateemalisest kirjandusest, mida netist õngitsenud olen. teeksin raamatukese, paneksin müüki. katsugu keegi ära keelata. pealegi iga lehekülje ala- ja ülaservas oleks hoiatus, et kirjeldatud toimingud on eluohtlikud ja nende läbiviimine praktikas on seadusega keelatud.
2) "torupomm" (mis krdi totter nimi) toimib sul ilmselt siiski plahvatusliku põlemise mõjul. oletan, et topid selle musta püssirohtu täis. ammooniaumnitraat aga vajab tõesti mehist brisantset laengut, et ka ise detoneeruda. laiades massides räägitakse umbes 20-25% massiosa brisantse LA kasutamisest vahesütukuna. aga siin on ka lisaprobleem - ammooniumnitraat on omataoliste seas üks perverssemaid veearmastajaid ning tirib seda endasse nii, kuis suudab. seepärast tulekski teda enne migi diiselõliga immutada. aga sedapsi on tulemuseks juba põhimõtteliselt uus LA liik.
vana ajal oli kombeks ammooniumi põldude väetamiseks LA'ga laiali paisutada. juhtus ka suuremaid õnnetusi sest asi kippus ka ise detoneeruma. aga see oli pigem harukordne õnnetu/õnnelik juhus.
seeg ma oletan, et ammooniumsalpeetrit sa niisama koduste torupommi" meetoditega plahvatama ei saa. proovi, kuidas tahad. ja kuivõrd meie hoiatused ja keelud ilmselt mõju ei avalda, oskan ma lõpetuseks üksnes soovitada, et olgu oht kui minimaalne ja ebatõenäoline kui tahes - reaalseks õhkulendamiseks piisab ka ühest võimalusest miljoni vastu. kui see miljones kord on käes ja maa aina kaugeneb, siis pärast tagasi alla kukkumist mine ja kaeba tõenäosusteoreetikud kohtusse.
2) "torupomm" (mis krdi totter nimi) toimib sul ilmselt siiski plahvatusliku põlemise mõjul. oletan, et topid selle musta püssirohtu täis. ammooniaumnitraat aga vajab tõesti mehist brisantset laengut, et ka ise detoneeruda. laiades massides räägitakse umbes 20-25% massiosa brisantse LA kasutamisest vahesütukuna. aga siin on ka lisaprobleem - ammooniumnitraat on omataoliste seas üks perverssemaid veearmastajaid ning tirib seda endasse nii, kuis suudab. seepärast tulekski teda enne migi diiselõliga immutada. aga sedapsi on tulemuseks juba põhimõtteliselt uus LA liik.
vana ajal oli kombeks ammooniumi põldude väetamiseks LA'ga laiali paisutada. juhtus ka suuremaid õnnetusi sest asi kippus ka ise detoneeruma. aga see oli pigem harukordne õnnetu/õnnelik juhus.
seeg ma oletan, et ammooniumsalpeetrit sa niisama koduste torupommi" meetoditega plahvatama ei saa. proovi, kuidas tahad. ja kuivõrd meie hoiatused ja keelud ilmselt mõju ei avalda, oskan ma lõpetuseks üksnes soovitada, et olgu oht kui minimaalne ja ebatõenäoline kui tahes - reaalseks õhkulendamiseks piisab ka ühest võimalusest miljoni vastu. kui see miljones kord on käes ja maa aina kaugeneb, siis pärast tagasi alla kukkumist mine ja kaeba tõenäosusteoreetikud kohtusse.
ah, mis siin mõelda, lause "Kas tavalisest kahe sentimeetrise läbimõõduga ja viie sentimeetrise pikkusega messingtorust torupomm ajab asja ära?" räägib iseenda eest. põnnil on vinge "torupomm" (krt, öelgu siis täpsemalt, et "messingtorupomm" või "50x20mm-messingtorupomm"...ma nimelt vihkan seda mõttetut torupommi nime) juba issi eest kapi otsa peidetuna ootamas. nüüd vinnas vanaema kapsakasvatusest peotäie ammooniumväetist kah ära ja plaanitseb kuskil metsa vahel ilmkärakat valmis meisterdada.uusmario kirjutas:Keegi kavatseb midagi õhkulasta või , sest küsimus on kuidagi imelik,enne on küsimus kuidas ammooniumnitraati plahvatama panna,mis nagu siia foorumisse kuuluda ei tohiks. Ning siis lõpus oleks nagu vormis "ega suurt ei huvita küll..." küsimus:kuidas seda kasutati Eeati pinnal toimunud sõdades.
a las plaanitseb. jutustki võib välja lugeda, et asi saab selle tüübi käes piirduda üksnes "torupommi" kärakaga ja ilmselt kasvab järgmisel aastal paari meetri raadiuses keskmisest lopsakam hein aga igasugu jamade vältimiseks oleks vist tõesti mõtekam soovitada poisil see väetis oma käega metsa vahele laiali puistata sest see palju lihtsam
1) Buxhoevdeni eesti keeleski ilmunud raamatu abil on minu otsesel teadmisel mitu pahandust tehtud. vabahärra buxhoevdenit pole keegi postuumselt süüdi mõistnud ja ka raamatukogutädid lippavad ringi. teabe andmine peab sel juhul olema kuritahtlik - pead teadma, et selle info abil lastakse näiteks savisaare büst õhku vmt.
2) ma pole oma pika elu jooksul näinud 20x50mm mõõtudega detonaatorit. no küllap neid on mõndades MOAB-mõõtu pommides. olen 100% veendunud, et tont toppis toru püssirohtu täis, tagus otsad kahekorra ja ongi olemas.
2) ma pole oma pika elu jooksul näinud 20x50mm mõõtudega detonaatorit. no küllap neid on mõndades MOAB-mõõtu pommides. olen 100% veendunud, et tont toppis toru püssirohtu täis, tagus otsad kahekorra ja ongi olemas.
uurisin natuke seda asja,ning sai selgeks,et Ammooniumnitraadist on hirmutavalt kerge valmistada suure lõhkejõuga pomme,mis juba suhteliselt väikese koguse korral rebivad keskmise ameerika auto ribadeks,vastuseks Valdas küsimusele võib öelda et ammooniumnitraati ei kasutata tavalistes sõdades, seda kasutavad tavaliselt terroristid,sest esiteks on ammooniumnitraati kerge hankida ja teiseks pole selle hankimune seadusevastane.Sõjas ei kasutata seda seetõttu,et võrreldes trotüüliga on ta lõhkejõud väiksem
muidugi on see teoreetiliselt lihtne. isegi praktikas on see lihtne. ainult, et tulemuse reaalselt plahvatama panemine nõuab eriliste, tavainimesele üsna raskesti kättesaadavate materjalide olemasolu. iga nolk ikka naljalt detonaatoreid ei hangi. samuti jääb ta jänni vahesütiku tarbeks brisantse LA hankimisega.
ammooniumnitraat on muidugi superhea "terroristidele" sest lihtne hankida aga kasutada saavad nad seda siiski vaid seepärast, et neil on reeglina ka tavalõhkeainet käepärast.
ilmselt on see ühele keskpärasele inimesele suureks õnneks, et see nitraat äärmiselt inertne ollus on. kaugeltki iga asjaga temast pauku välja ei meelita...
ammooniumnitraat on muidugi superhea "terroristidele" sest lihtne hankida aga kasutada saavad nad seda siiski vaid seepärast, et neil on reeglina ka tavalõhkeainet käepärast.
ilmselt on see ühele keskpärasele inimesele suureks õnneks, et see nitraat äärmiselt inertne ollus on. kaugeltki iga asjaga temast pauku välja ei meelita...
Re: Ammooniumnitraadi kasutamisest nii siin kui seal
Ammooniumnitraati on kasutatud eesti territooriumil äärmiselt laialdaselt nii I MS, Vabadussõja kui ka II MS ajal.Valdas kirjutas:...Samas soovin saada infot tema kasutamisest Eesti pinnal toimunud sõdades.
Mitte küll puhtal kujul, vaid enamasti segus teiste lõhkeainetega, ehk siis täpsemalt - ühe olulisema lõhkeaine komponendina.
Torupommide kasutamist võib täheldada preaguse EV algusaastatel nn Linnuvabriku, Permi, Solikamski jne. grupeeringute vahelises sõjas.
Ja veelgi hilisemal perioodil, Õnnetu Armastuse Rindel toimunud tegevuse käigus saadeti nimetatud lõhkeseadeldis postiga ühele Tartus elavale naiskodanikule.
Kuigi seadme koostaja oli füüsikuharidusega keskealine mees, tegi ta midagi oluliselt valesti ja pomm ei lõhkenud.
Ehk soovis ta lihtsalt hirmutada? Ei tea. Sellest oli ka meedias tollal piisavalt juttu.
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
targutaks ka natuke - ammooniumnitraadist on jah tõepoolest enam kui kerge valmistada suure purustusjõuga pommi, kusjuures õige komponendi lisamisega võib segu muutuda nii tundlikuks, et plahvatab kuulitabamusest, viimane on korduvalt kontrollitud. samuti ei ole üleüldse vajalik mingisuguse spetsiaalse detonaatori ega eelpoolmainitud "suure brisantsusega vahelaengu" olemasolu. Kusjuures sedasama õiget komponenti leidub meil meil mitte küll igal pool, kuid kus on, seal on lademes, nägin päris juhuslikult just täna kogust, millest jätkuks paarisaja tonni segu jaoks, sealjuures oli tegu küll asutuse territooriumiga, kuid ilma igasuguse aiata, valve passis päeval ainult sissesõiduteel putkas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist