Käsigranaatide viskekaugus?
Käsigranaatide viskekaugus?
Küsimus: millist granaati viskab osav viskaja kaugemale, kas muna kujulist või varre otsas granaati (näit. Stielhandgranate 24), ja kui kaugele on visatud?
- tambovski volk
- Liige
- Postitusi: 177
- Liitunud: 09 Okt, 2005 18:34
- Asukoht: tallinn
- Kontakt:
Kupis mõtles relvurohvitser mingi jubina välja,käis tema relva vintraua otsa ja suurema laenguga paukpadruniga võis isegi üle saja meetri lennutada RGD 5-teEOD kirjutas:Varrega granaati saab abivahenditeta ikka kaugemale visata, kuid sõjas mõeldakse igasuguseid nippe välja. Näiteks auto sisekummist ja kaeviku rinnatisse löödud vaiadest valmistatud kada, mille abil on munagranaati võimalik ca 100 meetri kaugusele heita.
- sammal.habe
- Liige
- Postitusi: 817
- Liitunud: 30 Apr, 2004 19:49
- Asukoht: 58°22'N 26°43'E
- Kontakt:
- tambovski volk
- Liige
- Postitusi: 177
- Liitunud: 09 Okt, 2005 18:34
- Asukoht: tallinn
- Kontakt:
Halliküla oli ka asja juures aga tegija mees oli teine see kes relvi parandas nime ei mäleta enamsammal.habe kirjutas:tambovi koerlane m6tleb ilmselt relvur Hallikyla (kui 6ieti nimi meeles) leiutist. olen selle toimimist oma silmaga n2ind. t66tas tavalise paukpadruniga vist. huvitav, miks see idee laiemat kasutamist pole leidnud?
Arvata on, et mida raskem granaat, seda vähem lendab. Erilised monstrumid on veel tankitgrjegranaadid: vene sõjaväes loopisime õppegranaati millel lehvis midagi langevarju taolist järel ja kui õiget pidi märgile pihta läks, tegi pilraka. Mõned saksa granaadid: http://www.hot.ee/relvaleht/relv-7.htm
Seersant Allas?tambovski volk kirjutas:Halliküla oli ka asja juures aga tegija mees oli teine see kes relvi parandas nime ei mäleta enamsammal.habe kirjutas:tambovi koerlane m6tleb ilmselt relvur Hallikyla (kui 6ieti nimi meeles) leiutist. olen selle toimimist oma silmaga n2ind. t66tas tavalise paukpadruniga vist. huvitav, miks see idee laiemat kasutamist pole leidnud?
Granaadi heitmist tulirelva abil praktiseeriti juba I MS laialdaselt. Kasutati nii spetsiaalseid püssigranaate kui tavalisi käsigranaate, näiteks Millsi või vene 1914.a.mudelit.
II MS ajal oli sakslastel kasutusel Wurfkörper 361 LP, mis kruviti kaigasgranaat 24 varre või munagranaat 39 sütiku asemele ja võimaldas tulistada granaat välja 4 GA signaalpüstolist (raketikast), siiski ei peetud seda eriti efektiivseks.
Tankitõrjegranaatide viskekaugust loomulikult ei saa võrrelda jalaväevastaste granaatide omaga. See N. Armees kasutuselolnud stabiliseeriva langevarjuga õppegranaat oli UPG-8, mida kasutati RKG-3 heitmise harjutamiseks. Imitatsioonipadrun meenutas väliselt 16 GA haavlipüssipadrunit ja oli täidetud musta püssirohuga.
II MS ajal oli sakslastel kasutusel Wurfkörper 361 LP, mis kruviti kaigasgranaat 24 varre või munagranaat 39 sütiku asemele ja võimaldas tulistada granaat välja 4 GA signaalpüstolist (raketikast), siiski ei peetud seda eriti efektiivseks.
Tankitõrjegranaatide viskekaugust loomulikult ei saa võrrelda jalaväevastaste granaatide omaga. See N. Armees kasutuselolnud stabiliseeriva langevarjuga õppegranaat oli UPG-8, mida kasutati RKG-3 heitmise harjutamiseks. Imitatsioonipadrun meenutas väliselt 16 GA haavlipüssipadrunit ja oli täidetud musta püssirohuga.
Aga kutid, milleks on siis olemas püssgranaadid? Relvuri initsiatiiv ja leiutamisvõime on muidugi kiiduväärne, aga kas ta teatud mõttes ei tegelenud jalgratta leiutamisega?tambovi koerlane m6tleb ilmselt relvur Hallikyla (kui 6ieti nimi meeles) leiutist. olen selle toimimist oma silmaga n2ind. t66tas tavalise paukpadruniga vist. huvitav, miks see idee laiemat kasutamist pole leidnud?
Sattus kord pihku IIMs järgne igavene paks raamat, kus käsitleti üksikasjalikult vene armee jalaväe õpet, taktikat ja relvastust, oli vist mingit liiki armee õppematerjal, palju jooniseid ja eskiise, eesti keelde tõlgitud (krt. ja nüüd on see kaduma läinud ) ja seal hakkas mulle silma vist üsna tõõstuslikult toodetud väike katapult käsigranaatide kaevikust heitmiseks. Nägi välja just nagu miniatuurne kiviheitemasin. Viskekaugus oli vist midagi 60-70 m. ringis. Täitsa vahva leiutis - kui paugumoon otsa saab, siis saab vähemalt kividega tuld anda .
Kas keegi on veel midagi taolisest asjapuust kuulnud, vöi ehk isegi oma silmaga näinud?
Kas keegi on veel midagi taolisest asjapuust kuulnud, vöi ehk isegi oma silmaga näinud?
Ilu on see, kus pole midagi üleliigset - Michelangelo
Relvades ei ole midagi üleliigset.
Relvades ei ole midagi üleliigset.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist