www.militaar.net

Tere,

Ainult V 40 ja ei muud infot... Padrunipõhi 2 sektoriks jaotatud.

f

arvan, et 1940 ja Riia tehas, Lätis

ictta kirjutas:arvan, et 1940 ja Riia tehas, Lätis

Suured tänud!

Ilmselt on sul õigus, kuna kest leitud Läti pinnalt.

Sinine rõngas ümber kapsli tähistas Briti .303 padrunitel süütekuuli. https://sites.google.com/site/britmilam ... incendiary
Samuti on ohtlikud padrunid musta markeeringuga kapslil ja kuulitipul. https://sites.google.com/site/britmilam ... bservation

Kuna siin on pädevaid kaasfoorumlasi, siis pärast mõningast guugeldamist ma loobusin ja küsin parem kohe otse siin (saab ilmselgelt vastuse kiiremini ja õigema), et kelle-mille kuul see võib olla?


Hõbedane, d = 6,8mm (või 6,7mm) ja pikkus 32,8mm (või 32,9mm)
Alumisel pildil siis vasakpoolne
Edit: Krt eile jäi üks pilt maha
ja tänud isand EOD-le

Arisaka teravatipulise kuuli mõõtmeteks annab teatmik:
Pikkus 32.07 mm ja läbimõõt 6,64 mm. Mantel on tagaosas õhem, et massikese taha viia.

Siin on näide kolmest analoogiliselt padrunist. Kõik erinevatele relvadele mis toodetud erinevatel kontinentidel... Tänu sellele foorumile avastasin et polegi ühe ja sama relva omad! Tahab keegi täpsustada...

Kui juba siin olen, siis äkki oskab keegi öelda mis paganama padrun see siuke on ja mis relvadele kasutatakse?

Sihukest asja müüdi nõuka aja lõpupoole jahipoes.

http://www.thefirearmblog.com/blog/2016 ... velopment/

Mul on siin arvutis ma vaatan üks mingi suur pilt... ei tea kust või millal saadud
*

Ja siis on mingid kestad veel kusagil... millalgi pildistatud ja joonistatud
See vasakpoolne on mingi imelik, puust junn on kuuli asemel kestas (logiseb, ei ole enam tihkelt seal, ilmselt aegade jooksul kokku kuivanud/oma mõõtmeid muutnud ja kesta sisu on kõik välja pudenenud, elik kest on tühi aga see puujunn on endiselt seal otsas)

M.R. pildil ülemine on kindlalt uuemat tüüpi kuuliga 6,5x51SR, mida tähistatakse ka 6,5x50,5 või 6,5x51. Jaapani vintpüssi-ja kuulipildujapadrun. Vene Fjodorovi automaat oli sama kaliibriga, kuid veidi modifitseeritud moonaga.
Alumised paistavad mõlemad olevat 6,5x53R Mannlicher. Või siis keskmine Nõukogude täpsuspadrun 6,5x54R, mida kasutati võistluslaskmisel 300 meetrile.
Aga kolmelt kontinendilt? Ameerikas ju igasuguseid Wildcat kaliibreid aretati.
On nende padrunite kestad ikka läbi puuritud ja püssirohi utiliseeritud või siis kogumisluba tehtud? Muidu võib tühjast palju tüli tulla.

Fucsi pildil parempoolne ja keskmine on haavlipüssi messinghülsid. Nende relvade kaliiber määratakse sel viisil, et ühest naelast (453,6g) pliist valatakse rauaõõne läbimõõduga ümarad kuulid ning saadud kuulide arv näitabki kaliibrit. Seetõttu mida suurem kaliibrinumber, seda väiksema rauaõõne läbimõõduga relv.
Selle paukpadruni kohta ei oska ilma mõõtude ja markeeringuteta midagi arvata.

Ehk saab olema kellelegi abiks: http://www.stevespages.com/page8d.htm

Tänud kõigile kes infot jagasid.
Minu pildil nagu EOD juba mainis on tõesti ülemine Arisaka teravaotsalise kuuliga padrun, keskmine peaks olema itaallaste Carcano ehk siis sama mis Mannlicher ja alumine mingi Lõuna-Ameerika 6,5 kaliiber. Kunagi sai asja uuritud ja viimase osas enam nimesid ja täpset kaliibrit ei mäleta... Pead kah enam ei anna et see ikka see on
Selle väikese (5,45-39 tömbi otsaga) padruni kohta on kah asi selge ja niipalju kui mina aru saan siis on see tõesti jahipadrun, ainult mulle jääb ikkagi arusaamatuks mis relva sisse (peale AK erimudelite) see käib. AK-ga ju jahil ei käidud...
Padrunid olid naabrimehe omad, niiet mul on JOKK

Mannlicher-Carcano kest on soonega, mitte äärikuga. Tegu ikka puhta Mannlicheri padruniga.
See väiksem pole mitte 5,45x39, vaid 5,6x39 Bars. Teise tähistusega .220 Russian. Väikeulukite küttimiseks ja laskespordiks.
Aga las naabrimees puurib ikka kestad läbi. Sellise kaliibriga relva tal ilmselt pole, kuid tühipaljaste padrunite pärast võib pahandus tulla, kuigi välimuse järgi on nende 6,5 mm padrunite "parim enne" kõvasti üle poole sajandi tagasi otsa lõppenud.

Selliste paukpadrunitega põristasid MG3-med aastal 2001, kui oli õnn aega teenida