www.militaar.net

Kellegil mõnda head pilti on saksa sõjaväe suuskadest?

Katsun sebida!

Originaalsuuski hetkel pildistada ei õnnestu, kuna ei asu läheduses. Aga kirjeldus neil järgmine: peal on neil valge värv,keskelt rohelise triibuga ja otstesse on sisse põletatud valmistajafirma ning -linn.

Vaat siin teema, kus saksa suuskadest põhjalikke pilte. (Kui pilte ei näe siis peab end registreerima)

http://www.wehrmacht-awards.com/forums/ ... light=skis

Huvitav palju sellised suusad maksavad? Endal jäi üks paar päris kobedaid silma mõni aeg tagasi, ei viitsinud ära tassida. Mõlemil suusal olid augud otstes ja numbrid pääle kõrvetatud, klambrid olid ka päris korralikud.

On kellelgi jagada kogemusi Kaitseväes kasutuses(?) olevate puusuuskade tõrvamise osas? Aaastaid tagasi olen ühe paari tõrvanud aga pea pole prügikast, et kõike kinnipeaks. Kindlasti on siis päris palju kodanike, kes ammustel aegadel enne plastikute ilmumist omi Visusid tõrvasid.
Kui tegemist on esmakordse töötlusega, siis peaks teoorias tõrvamist tegema paar korda, või siis rohkema materjaliga. Kuumaks peaks vist ajama nii suusa kui ka tõrva. Millega pealekantud tõrva pärast siluda/hõõruda?
Ja mida nimelt kasutada tõrvamiseks? Poest ostsin väikese topsi, mingit suusatõrva, maksis koguse kohta mõttetult palju raha. Põhimõtteliselt võiks ju kasutada ka täiesti tavalist puutõrva? See on muidugi vedelam, kui vanasti tuubi sees olnud suusatõrv.
Ehk kellelgi ülejäägiga rootsi suuskadega kaasas olnud tõrva ja muid tarvikuid?

hm, kui tõrvama hakkad, võiks koopereeruda. endalgi 2 paari rootsi puusuuski kuurinurgas ootavad. aga kust tänapäeval tõrva hankida?

mäletan, vanasti sai tõrv kuumaks ajada ja suusk ka soojaks. ning siis tõrv peale kanda. aga töövõtted pole enam meeles, tee või tina.

Pole jah enam seda päris-päris suusatõrva müüa, mis vene ajal üks ütlemata hea kraam oli .
Sai kasutatud nii suusapõhjade sissemätsimiseks kui hiljem suureks kasvades oma ladakese kõikide põhjaaluse käiguosa puudutavate poltide-mutrite koostamiseelse sissemäärimise vahendina.
See viimane hoolikas toiming aitas väegade heaste hiljem noid koostusid probleemivabalt lahutada - asjad ei roostetanud kinni.

Aga suusaprotsessist siis:
Tõrv oli tol ajal samasuguses pakendis nigut praegu kilud ja kalamoos e. räim tomatis. Tolle karbikese sisu soojakssaamine/vedelamaks ajamine polnud eriline probleem - kas elektri- või gaasipliidi peal. See protsess oli vajalik, et pintsliga toimetada kannataks .
Siis suusapõhi leeklambiga (nüüd ka gaasil töötavad saadaval) või gaasipliidil kah kergelt soojaks, pintsliga karbist tõrv ühtlaselt pääle ja teistkordselt veel tulega see põhi üle käia.
No laskma pidi nii parasjagu, et tõrv põhjal kergelt mullitama hakkaks.
Mida vedelamaks mögina said, seda paremini ta suusa sisse imbus, soojas ruumis toimetamine tuleb ainult kasuks.
Vajadusel võiks seda protsessi uutele laudadele paar korda teha. Hiljem juba sõltuvalt läbisõidust ja kulumisastmest.
Päris tutikad Visu või Tallinna lauad olid otse loomulikult väheke karedad ja tahtsid esmasel kasutusvõtul n.ö. sissesõitmist. Mulle meeldis kiire sõit ja parema lippamise saavutamiseks sõitsin neid enne tõrvamist sisse hoopis liivapaberiga .
Suusatõrv pole sisuliselt mitte midagi muud, kui tänapäevalgi ehituskaupadega tegelevatest poodidest saadaolev männitõrv. Tõsi, see männikas on nüüd plastpudelitesse pakitud ja vedel, aga parema puudumisel ajab asja väga edukalt ära temagi.
Ja meenub veel, et algkoolis tõrvas meil hakkajast seelikukandjast kehalise õps terve kooli laste lauad kasutades selleks tavalist puuküttega ahju - süte paistel. Ahi oli piisavalt sügav, ulatus poolteist meetrit kummalegi poole seina - ikkagi vana hää ehitis. Oi aegu....

Hääd lippamist!

kunagi sai suuski hulgaliselt tõrvata.mina tõmbasin tõrva peale svammiga,sest see on tihe.ja veel,peale pidi tõmbama ainult ühtepidi,ninast tahapoole,mitte edasi-tagasi nühkima.leeklambiga ees ja tõrvasvammiga järgi.protseduri võib korrata mitu korda-parem jääb.

Pole jah enam seda päris-päris suusatõrva müüa, mis vene ajal üks ütlemata hea kraam oli

No puutõrva ju aetakse ja müüakse, kui see euroliidu keelav direktiiv juba kehtima pole hakanud. Mis see veneaegne nii eriline oli - kvaliteedimärgiga?

Kui suuski ei hoita siseruumides võib tõrvata ka vene aegse liipriimmutusõli e. Lignoga...

Võib ka ise tõrva ajada, nt http://www.muinas.ee/vvfiles/0/21.torv.pdf

Kust kõikjalt endatehtud pilte ka ei leia - Tõrva kuumutamine vesivannis. (Foto: A. Unt)!

A mis need neljakandilised suusamäärde pulgad siis olid(rohelises pakendis, sinises pakendis...) Noid ju ka sulatati sinna peale kuidagi?? -Või tehti ainult järelmäärimist???

Kui ei jõudnud suusamäärat osta (tatikana), tõmbasid tõrva peale küünlaga rasvakihi ja hõõrusid korgiga. Kui jõudsid osta, siis valisid vastavalt ilmale määrdepulga, tõmbasid suusale alla ja jälle ajasid korgikäsnaga laiali.

Appi, tunnen end juba Aida-Vidrina, kes ennemuistdeid jutte räägib