www.militaar.net

Või tehti ainult järelmäärimist???

Ju see tõrv hoidis puitu vettimise eest, määre oli selleks milleks ikka - ilmaoludele vastava libisemise/pidamise saavutamiseks.
Arnold
ennemuistne suusataja

Küsige seda kraami keemiakaupadega tegelevatest poodidest, veel eelmisel aastal sai Pärnust seda kusagilt muretsetud (ikka samamoodi "kilukarbis", mitte vedelana), mitte ei suuda meelde tuletada, endalgi oleks juurde vaja, auto juures nokitsemiseks vägagi vajalik. Suuskadest läheb see küll mööda, kuid näituseks nn. valuvelgede puhul ei tohi kasutada vaskmääret (mis on muidu väga hea kraam), vase ja valukate vahel tekib keemiline reaktsioon, mis paneb need "ussitama".
Vabandust OT. pärast, aga äkki läheb kellegil ka sellist teadmist vaja.

Arnold kirjutas:Mis see veneaegne nii eriline oli - kvaliteedimärgiga?

Tühja to'st kvaliteedimärgist, kui oligi, aga karbis ja isegi tuubis müüdav oli paksem, plastsem. Puidu (suuskade) immutamisel nii määrav polegi, aga kui poldi sinna tummise segu sisse kastad, siis on ta ikka kastetud kah . Saad mitu korda seda liidet kokku-lahti harutada enne kui uuesti määrimist vajab vastupidiselt tänapäevase vedela või aerosoolpakendis müüdava tõrvaga möksides.

Feeliks_Jalgraud kirjutas:A mis need neljakandilised suusamäärde pulgad siis olid(rohelises pakendis, sinises pakendis...) Noid ju ka sulatati sinna peale kuidagi?? -Või tehti ainult järelmäärimist???

Pakendis ja hõbepaberi sees selline kleepuv pulik oli nn "pidamine". Matkasuusale seda vist alla tõmbama ei hakka igaks juhuks, ajan tõrva ja parafiiniga läbi. Kui nädalavahetus pole nii külm nagu põhjanabal, katsun tõrvamise töö ära teha ja mõne pildi ka vahtimiseks panna.
Puutõrvaga õnneks probleemi ei ole, seda pool saksa vaati veel täis- tõrvaksin kas või terve tihu suuski.

väga huvitav teema

tõrvata tuli vist puidu küllastumiseni, ehk rohkem enam ei imendu siis on bro parafiiniga sai libedaks ja selleks, et parafiin kiirelt ei kuluks
on vaja neid igasugu muid määrdeid vastavalt ilmale lumele jne...
parafiin on vaja mitmes kihis kanda koostöös määrderauaga mille temperatuuriks on 110-120 kraadi. pane julgelt 3 kihti.

Ei hakka uut teemat arendama kui siin juba Swenssonite suuskade peale jutuks läks. Ma küsiks kust neid veel saada oleks? Kelgust oleks ka huvitatud? Ei ole vist saladus , et nii mõnigi mees kes aastas kord risti rinda saab, neid siin mõni hea aeg tagasi ahjus põletada lasi.....

Sobib ilmselt ka suusatõrvamiseks!

http://www.yeint.ee/products/526/207/13 ... tatav_torv

Suuskade tõrvamine.
Väga tähtsat osa, eriti kasepuust suuskade korrashoius, etendab tõrvamine.Tõrv muudab suusapinna tihedaks ja takistab sellesse niiskuse imbumist.
Parim suusamääre, ka asjatundlikes kätes, ei anna tulemusi kui suusad pole tõrvatud.
Suuskade tõrvamiseks kõlbab ainult okaspuust aetud tõrv. Parim selleks on männitõrv. Enne tõrvamist on tarvis suusatallad korrastada. Kulunud kohad ja kriimustused hööveldatakse ja hõõrutakse aknaklaasi,kraapraua või liivapaberi abil täiesti siledaks. Lõplik lihv antakse veel terasvilla, mererohu või õlgedega ja alles siis tõrvatakse. Samuti ei saa tõrvata otse välja toodud suuski, need peavad seisma mõned tunnid soojas ruumis. Niisked ja külmad suusad hakkavad kuumendamisel "higistama" ja tõrv ei imbu puusse.
Tõrvatud suuskade kuumendamist võib toimetada suures keskkütte- või leivaahjus, priimusel, lõkketulel ja leeklambi abil.
Kui suusatallad on korrastatud, siis soojendatakse need ja pühitakse lapiga puhtaks vanast määrdest ning muust sinna kogunenud prahist. Seejärel soojendatakse tõrva sel määral, et seda saab pintsliga või lapikesega suusataldadele määrida. Korraga pannakse tõrva suusatallale 50cm ulatuses ja kuumendatakse määritud kohta niivõrd, et tõrv muutub täiesti vedelaks. Tule lähedal ei või suuska nii kaua hoida, et tõrv suusatalla põlema lööb.Küllalt on kuumendamisest kui tõrv suusal veidi keema ja puuse imbuma hakkab, kusjuures tekivad õhumullikesed. Kui tõrv sisse imbub, siis määritakse neid kohti uuesti ja kuumutatakse jälle kuni puu on tõrvast küllastunud. Suusatallad on seega muutunud tumepunaseks, vanemate suuskade puhul aga mustaks.. Kui kogu suusatald on tõrvaga läbi immutatud, kõrvaldatakse suusalt liigne tõrvakord pühkimise teel, ja nii,et suusatallale jääks siiski õhuke niiske tõrvakord, mis suusa külmenemisel iseendast puusse imbub. Selle õhukese tõrvakorra mahapühkimisel jääks suusatald liiga kuivaks.
Suuskade tõrvamisel juhtub sageli, et suusk tõmbub sirgeks või kaardu. See pahe tuleb kõrvaldada kohe tõrvamise juures, kuumendades suuski uuesti ja seda kas käsitsi või koolutuspakkude abil tagasi painutada. Suusale pole sugugi kahjuks, kui vahetevahel kogu suusk, s.t. ka suusa pealmine pind, üle tõrvata.
Pärast tõrvamist on tarvilik suusad panna klambrite vahele, et vältida kaardutõmbumist.


F.Parre "Suusatamine" 1951 lk 39-40

Et saaks teemale punki panna, räägin paari sõnaga värskelt omandatud kogemustest.
Kuna suusad olid siiski varem tõrvatud, ei pidanud liivapaberit näitama, piisas lapiga suurema saasta maha pühkimisest. Suuskade kinnitamiseks rakist mul polnud, seega improviseerisin olemasolevatest vahenditest mingisugusegi toe. Töövahenditeks oli gaasipõleti, pintsel, riidekalts ja korgitükk. Poest ostetud hirmkalli suusatõrva suutsin muidugi maha unustada, seega ajasin läbi tavalise puutõrvaga, mis juba aastakümneid vanas saksa tünnis laagerdunud. -10 kraadiga venis nagu mesi.
Esmalt kuumutasin suuska ja siis pintsliga kergelt tõrv peale, nii kogu suusa ulatuses. Vahepeal kuumutasin ka tõrva, kuna kippus väga venima teine. Kui esimene tiir oli tõrvatud, lasin põletiga uuesti üle ja hõõrusin pintsliga tõrva korralikult laiali. Eelpool olevas postituses mainitud põletamist ei kasutanud, veidi mullitama ikka lasin tõrva. Peale seda soojendasin jällegi suuska ja tõmbasin kaltsuga liigse tõrva maha. Igaks juhuks hõõrusin paar koda korgiga kah üle. Hiljem võtsin suvalist suusa parafiini ja hõõrusin suuskadele kerge kihi peale. Siis jällegi põletiga soojendamist ja korgiga siledaks. Lõpptulemus oli täiesti rahuldav. Mäest üles sõites oli pidamist ja alla sõites ka libisemist. Igal juhul soovitan kasutada gaasipõletit, mis kordades mugavam ja tervislikum, kui tavaline leeklamp.
Kogu protsess 5 paari suuskade tõrvamiseks võttis aega ehk paar tundi, kui mitte arvestada mõnda pausi, nimelt gaas ei tahtnud külma ilmaga aurustuda ning balloon tahtis soojendamist. Eks järgmine nädal näha ole, kas ise ja suusad väikesel rabaretkel ka vastu peavad.

Et ma mingit udujuttu ei ajanud, selle tõestuseks ka paar päevapilti:





Tegelikul on minul Liivimaa kõige kiiremad suusad

Kas need suusad võisid olla EW Kaitseväes,KL-s kasutusel? Ninades põletatud number,saapatalla alune plekist millel eespool augud.Samas kohe puidule pressitud vibukaar noolega.Sama märk põletatud ka bambusest keppidele.Võivad olla ka meistri,omaniku märgid,aga ninades liiga suur number,vaevalt kellegil tsivilistil neid üle saja paari oli.
Pildid: http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?i ... m_id=58417
http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?i ... m_id=58417

Värskelt Norrast ühe vana koolimaja põranda alt