Kui palju maksab sõduri varustus?

[Ugri]

Ma ei näe, mismoodi juudiriigi reservistide varustustase üldse teemasse puutub.

Ma ei tea ka, aga siin eespool üritati meid Iisraeliga võrrelda: kuidas seal on kõik hästi ja meil halvasti ehk kuidas me oma eelarvet halvasti kulutame ja kuidas me võiksime olla oma varustuses minimalistlikud nagu on juudid..

[Kapten Trumm]

Kus viga näed laita, seal tule ja aita (vana Eesti vanasõna). Miks need sokid saast on ja mida teha, et neid paremaks saaks? Mis peaks olema kiu koostis ja milline peaks olema sobiv lõim? Kui sa siin ei vasta, siis sa oled asjatu lahmija Meil on hetkel mitmed erinevad sokivariandid testimisel. Ei saa öelda, et ma ka ise oleksin praeguse lahendusega rahul, aga lahendusi ma veel välja käia ei saaks. Igal juhul praeguste sokkide kohta saast öelda on päris vänge ja siin ootaks küll infot, mis oleks objektiivne ja faktidele toetuv.

Aluspesu on täiesti teine teema, venib ta välja või mitte. Ma ei näe juba lähitulevikus teist võimalust kui sünteetiline kiud.
Üleüldse on idee liikuda 5-kihilise riietuse suunas. Täispuuvillasel aluspesul seal muidugi kohta ei ole...

Jah.
Sokkidest - eks tuleb olla valmis rohkem raha kulutama.
Pluss loobumine kinnisideest, et hea (mitte-talve) sokk on tingimata puuvillane (head matka-, alpinisti- jne sokid sisaldavad alati tubli koguse sünteetikat, millega antakse kanga kihtidele vajalik "maht". Kandes päev läbi 3 eur paar maksvaid puuvillaseid vorste (omadustelt analoogsed KV-s tänagi liikuvate hallide rootsi sokkidega, millel suur valge suurusnumber peal) või kandes 12 eur paar maksvaid matkapoe omi on vahe tegelikult tohutu.

Aluspesuga on sama jutt, puuvillane pesu on üsna kiiresti kottis, veninud ja ei täida oma rolli hõõruvate ja hauduma kippuvate kehaosade eraldajana (mida nt poolsünteetilised Prisma liibuvad bokserid väga kenasti täidavad). See ongi puuvillase riide probleem, kus sünteetikat pole. Sünteetika ajab higistama siis, kui tegemist on mingite "hinnad alates" materjalidega. Korralikud asjada (nt matkavarustus) ei ole ilma sünteetikata, sest looduslike materjalidega ei saa valmistada sellist "mitmekihilist" kangast, mis hingab, ventileerib ja ühtlasi soe on. Sünteetika (elastasaan jne) annavad tegelikult ka selle, et peale kahte pesu riidetükid oma endise suuruse säilitavad).

Talviste asjade kohta selline näide - viimased talved on pakkunud päris krõbedaid suusailmasid, kasutades suusasaapa sees KV puuvillaseid või "villaseid" (tegelikult ei ole neil lambavillaga midagi pistmist) sokke hakkavad jalad esimeste kilomeetritega higistama (päris head Salomoni suusasaapad), seejärel on varbaosa märg ning 5-6 km järel hakkavad varbad juba kangeks muutuma. Tegin sellise karmi liigutuse, et ostsin Rademarist 25 eurot paar (veeretasin neid poes pikalt näpu vahel ) maksvad suusasaapa sokid (meriinovill+sünteetika), täitsa imelugu, probleemid kadusid, jalad ei higista nii metsikult, sokid pole nii märjad ja meriinole on iseloomulik soojapidavuse säilimine ja märjana - ja enam ei tõmba jalad kangeks.

[Kapten Trumm]

Meie vormide arendustegevuse kohta on oma arvamus (jätan siinkohal trükimusta kulutamata).
Iisraeli paremus avaldub ilmselt selles, et eri põlvkondade vormid (need teeleherohelised) on väljanägemiselt enamvähem sarnased ja üksus pole nagu batko Mahno "armee", kus iga võitleja on isemoodi riides. Et RÕKis näeb viite eri vormi, pole normaalne.

Palun ava see arvamus või vaiki sel teemal igaveseks..Sul on kaks võimalust.

Olen enam kui kord avanud.
Arendustegevus on tegelenud peamiselt mustrite ja lõigetega, kvalitatiivne areng nt suvevormi osas (mida enamik aastas kantakse) pisike.
Küll on laod täis eri mustri ja tegumoega varustust, RÕKi piltidel pole imestada, kui juba jao sees võib näha 2-3 eri vormi.
Selline asi pole eriti sobilik.

Iisraeli oliiviroheline - eks seal ole ka lõikeid ja materjale aja jooksul tuunitud, aga 5 meetri kauguselt paistab nii 1973 kui 2003 aasta vorm ühesugune ja see toetab seda nn välise ühtluse põhimõtet.

[hillart]

[Kapten Trumm]

Kvalitatiivse arengu määrab ära rahanumber, mida komplekti eest maksta tahetakse/suudetakse.
Antud hindade juures ongi puuvilla/polüestri segu ja odavad sünteetilised soojustusmaterjalid (nt fliis) meie võimaluste lagi.
Nagu on vihmariiete juures valida raskel ja vähehingava kummeritu ning kerge, kuid hästi rebeneva nailoni vahel. Ja nii ongi, kinnine ring.
Me võime siin eri mudelite juures teha entel-tentelit PV ja PE sisaldusega (ikka taktis 40%-60% ja 60%-40%), ilma, et vormi omadused sellest väga muutuks.
Ja mida siis tehakse, muudetakse lõikeid (otsustajate maitse põhjal) ja kamomustreid.

Puuvilla hulga suurendamisega kannatab vormi vastupidavus, läheb topiliseks hõõruvatest kohtadest.
Polüestri suurendamisega kannatab hingavus ja nahasõbralikus (odavamate kangaste probleem). Surnud ring.
Lisaks on taoline kombinatsioon ka hästi põlev (tasub mõelda soomukite laiema kasutuse kontekstis).

Edasi on kompromissid - jope, mis on hea vahipostil tuule käes ja vaatluspostil lumehanges pikutamiseks - ei kõlba liikuvaks lahingutegevuseks ja vastupidi.
Antud kulude juures ei õnnestu meil saada 2 in 1 tüüpi asju, see pole lihtsalt selliste odavate materjalidega võimalik. See kihtide arvu suurendamine ainult leevendab probleemi.

[Hydrazine]

Oleneb mis tüüpi sõdur oled, riided ja muu träni on hinna suhtes tühine korraliku Lapua .338 püssi kõrval hea optikaga. Su moona ballistilised arvutused maksavad rohkem kui püksid su jalas, kui sa suudad kaugelt ühe käskiva ohve õigel ajal maha võtta ja ise ellu jääda, siis see on hindamatu väärtus. Relva puhul on kõige olulisem raud ja lukk, ja moon ka ikka. Lähim naaber meil kes teeb häid relvi on Soome, Sako... Oskusliku laskuri käes 0,5 MOA relv vabalt ka 1000m peale, ja teinekord paremgi veel.

[Ugri]

Jah.
Sokkidest - eks tuleb olla valmis rohkem raha kulutama.
Pluss loobumine kinnisideest, et hea (mitte-talve) sokk on tingimata puuvillane (head matka-, alpinisti- jne sokid sisaldavad alati tubli koguse sünteetikat, millega antakse kanga kihtidele vajalik "maht". Kandes päev läbi 3 eur paar maksvaid puuvillaseid vorste (omadustelt analoogsed KV-s tänagi liikuvate hallide rootsi sokkidega, millel suur valge suurusnumber peal) või kandes 12 eur paar maksvaid matkapoe omi on vahe tegelikult tohutu.

Ma ei usu, et sünteetiline vs puuvillane kiud olulist hinnalisa endaga kaasa tooks. Puuvillase eelistamise kinnisideed KV-s minu teada ei ole, pigem pole varem sellele teemale keskendutud, sest on olnud olulisemaid projekte nagu nt välivorm.
Hetkel me testime Soome lahendust:
http://www.varusteleka.com/en/product/f ... ocks/10426
http://www.varusteleka.com/en/product/f ... s-m05/5041
http://www.varusteleka.com/en/product/f ... green/1742
Esialgsed hinnangud on väga positiivsed. Meie oma SUVA sokivabrik lubas sarnased lahendused toota.

Meie idee on jätta ajateenija/reservisti varustusse 2 sokimudelit : saapasokk ja talvesokk
Kaadrikaitseväelase varustuses oleks 3 mudelit : kingasokk (sünteetilisest kiust, toimides ühtlasi ka suvesokina, midas saab saapa sees kanda nii eraldi kui alussokina), saapasokk ja talvesokk.
Praegu on meil varustuses:
Froteesokk - 2 paari
Puuvillane sokk - 3 paari
Poolvillane sokk - 5 paari
Villane sokk - 2 paari

[Ugri]

Aluspesuga on sama jutt, puuvillane pesu on üsna kiiresti kottis, veninud ja ei täida oma rolli hõõruvate ja hauduma kippuvate kehaosade eraldajana (mida nt poolsünteetilised Prisma liibuvad bokserid väga kenasti täidavad). See ongi puuvillase riide probleem, kus sünteetikat pole. Sünteetika ajab higistama siis, kui tegemist on mingite "hinnad alates" materjalidega. Korralikud asjada (nt matkavarustus) ei ole ilma sünteetikata, sest looduslike materjalidega ei saa valmistada sellist "mitmekihilist" kangast, mis hingab, ventileerib ja ühtlasi soe on. Sünteetika (elastasaan jne) annavad tegelikult ka selle, et peale kahte pesu riidetükid oma endise suuruse säilitavad).

Ma ei näe samuti täispuuvillasel aluspesul ja pikal pesul kohta KV varustuse hulgas.

[Ugri]

Talviste asjade kohta selline näide - viimased talved on pakkunud päris krõbedaid suusailmasid, kasutades suusasaapa sees KV puuvillaseid või "villaseid" (tegelikult ei ole neil lambavillaga midagi pistmist) sokke hakkavad jalad esimeste kilomeetritega higistama (päris head Salomoni suusasaapad), seejärel on varbaosa märg ning 5-6 km järel hakkavad varbad juba kangeks muutuma. Tegin sellise karmi liigutuse, et ostsin Rademarist 25 eurot paar (veeretasin neid poes pikalt näpu vahel ) maksvad suusasaapa sokid (meriinovill+sünteetika), täitsa imelugu, probleemid kadusid, jalad ei higista nii metsikult, sokid pole nii märjad ja meriinole on iseloomulik soojapidavuse säilimine ja märjana - ja enam ei tõmba jalad kangeks.

Meriinovill omab palju eeliseid teiste kiudude ees ja rikkamad armeed nagu USA võtavad seda ka usinalt kasutusele. Meie reservarmee jaoks oleks see tänu oluliselt kõrgemale hinnale sobimatu. Küllap leidub odavamaid lahendusi, mis pole oluliselt kehvemad kui meriinovill.

[Ugri]

Olen enam kui kord avanud.
Arendustegevus on tegelenud peamiselt mustrite ja lõigetega, kvalitatiivne areng nt suvevormi osas (mida enamik aastas kantakse) pisike.
Küll on laod täis eri mustri ja tegumoega varustust, RÕKi piltidel pole imestada, kui juba jao sees võib näha 2-3 eri vormi.
Selline asi pole eriti sobilik.

Iisraeli oliiviroheline - eks seal ole ka lõikeid ja materjale aja jooksul tuunitud, aga 5 meetri kauguselt paistab nii 1973 kui 2003 aasta vorm ühesugune ja see toetab seda nn välise ühtluse põhimõtet.

Nõus, seda on nõme vaadata, kui ühes väeüksuses kantakse mitut eri vormi, aga alternatiiv oleks, et me põletame vanad vormid kusagil soojuselektrijaamas ära.
Vormi kvalitatiivne areng saabki ju koosneda ainult kolmest komponendist: lõiked, muster, kangas. Kõik kolm on viimastel aastatel palju tähelepanu saanud ja praegune lahendus on nö lukku löödud lahendus, mis on ka väeüksuste poolt heaks kiidetud. Uue hankega muutub vaid kangas pisut õhulisemaks. Järgmise 3 a jooksul hangitakse täpselt sama suvevormi. Peale seda tulevad väiksed muudatused lõikes, taskute paiknemises jne...

[Kapten Trumm]

Meie reservarmee jaoks oleks see tänu oluliselt kõrgemale hinnale sobimatu

Eks see olegi selline lõputu otsingu teema, kus see suhe parim on.
Kunagi hulgim aastaid tagasi sai mingi meeltesegaduse ajel soetatud üks paar miskeid mägimatkamise/kerge alpinismi sokke.
Meriino, puuvill, sünteetika, high tech ühesõnaga. Maksid tollal (vist 2004 oli siis) 225 krooni paar, mis oli sokkide kohta tõeline varandus.
Puuvillaseid vorste sai kroonutarvete poodidest siis 15 krooniga.
Tekkis siis telgis elav mõttevahetus, kas ost tasus ära.
Vedasime siis kihla kõige kõvema vaidlejaga, et ma nädal aega ei võta saapaid (soome Jalase jalaväesaapad) jalast ning midagi ei juhtu.
Ja ei juhtunudki ning nädala lõppedes ei olnud ka midagi erilist toimunud, sokid isegi ei haisenud. Ei haisenud, sest jalad ei higistanud, arusaadavalt polnud ka ville (suveaeg).
Oponent, kes vahetas korra 1-2 päeva kohta puuvillaseid vorste oli iga päev ametis cutasepti ja plaastritega.
Ei pea vist lisama, et ma võitsin selle kihlveo.

Viimati haarasin prismast korvi mingid odavmüügi hindadega "saapasokid", igaks juhuks.
Läksid nad juba samal päeval seljakotti tagasi ja sinna nad ka jäid.
Odavamat alternatiivi olen teinud topelt sokkidega, õhukesed niidisokid all ja villased peal (ka suvel).

[Ugri]

Kvalitatiivse arengu määrab ära rahanumber, mida komplekti eest maksta tahetakse/suudetakse.
Antud hindade juures ongi puuvilla/polüestri segu ja odavad sünteetilised soojustusmaterjalid (nt fliis) meie võimaluste lagi.

Kvalitatiivse arengu määrab ka rahanumber, mille me suudame varustuse arendamisse panustada..Nn säästuarendus, kus me kopeerime teiste riikide kogemust, ei taga alati edu. Nii mõnigi kord oleme varustusele oluliselt peale maksnud tänu oma ebpädevusele, mis on tngitud sellest, et me pole arendusse raha paigutanud. Materjalide hind on suhteline suurus. Piisavalt suurte koguste korral väheneb materjalide hind oluliselt. EKV poolt hangitava varustuse kogused on suhteliselt suured, seega on tootjate huvi garanteeritud.

[Ugri]

Meie reservarmee jaoks oleks see tänu oluliselt kõrgemale hinnale sobimatu

Eks see olegi selline lõputu otsingu teema, kus see suhe parim on.
Kunagi hulgim aastaid tagasi sai mingi meeltesegaduse ajel soetatud üks paar miskeid mägimatkamise/kerge alpinismi sokke.
Meriino, puuvill, sünteetika, high tech ühesõnaga. Maksid tollal (vist 2004 oli siis) 225 krooni paar, mis oli sokkide kohta tõeline varandus.
Puuvillaseid vorste sai kroonutarvete poodidest siis 15 krooniga.
Tekkis siis telgis elav mõttevahetus, kas ost tasus ära.
Vedasime siis kihla kõige kõvema vaidlejaga, et ma nädal aega ei võta saapaid (soome Jalase jalaväesaapad) jalast ning midagi ei juhtu.
Ja ei juhtunudki ning nädala lõppedes ei olnud ka midagi erilist toimunud, sokid isegi ei haisenud. Ei haisenud, sest jalad ei higistanud, arusaadavalt polnud ka ville (suveaeg).
Oponent, kes vahetas korra 1-2 päeva kohta puuvillaseid vorste oli iga päev ametis cutasepti ja plaastritega.
Ei pea vist lisama, et ma võitsin selle kihlveo.

Viimati haarasin prismast korvi mingid odavmüügi hindadega "saapasokid", igaks juhuks.
Läksid nad juba samal päeval seljakotti tagasi ja sinna nad ka jäid.
Odavamat alternatiivi olen teinud topelt sokkidega, õhukesed niidisokid all ja villased peal (ka suvel).

Jah, kuidas mõõta sõduri efektiivsuse vahet, kui ta kannab ühel juhul lihtsaid puuvillaseid sokke ja teisel juhul paremaid sünteetilise kiuga sokke. Kui oleks vaja varustada vaid rahuaja profiarmeed, siis oleks lihtne otsustada. Kui aga on vaja hankida ca 250 000 sokipaari, mis peavad ühtviisi hästi olema head nii reservarmeele kui rahuaja armeele, siis on vaja väga kainet meelt. Iga halvasti kulutatud euro või isegi eurosent on hoop meie eelarve pihta. Kui 1 sõdur sõjaolukorras kehvadest saabastest ja sokkidest tingitud villidest infektsiooni saab ja laatsaretti satub, siis mis on meile selle hind? Sõjaajaloos on mitmeid näiteid alates I MS kuni Falklandi sõjani, kus halb jalavarjude kontseptsioon üksuste võitlusvõimet kahandas. Raske on optimaalse lahenduseni jõuda, aga mingi kesktee on alati olemas.
Ühes mu eelmistest postitustest on link soomlaste suvesokile. Katsetame praegu neid ja kannan neid ka ise. Need on täissünteetilised ja nad on müstiliselt head isegi minu (keskmiselt) higistavate jalgade jaoks. Jalg on päeva lõpus alati kuiv. Meie puuvillane sokk läheb igatahes varustusest välja (alates sügisesest hankest) ja asemele tuleb sünteetiline sokk.

[USP]

Kasutasin Kevadtormil 2013 (mingist Haapsalu põllumajandustehnikat müüvast poest ostetud Lätis valmistatud) villaseid sokke (hind 2,45 eur paar). Villased sokid tõmbasin otse jalale ja nende peale hõõrdumise vähendamiseks suvalised niidisokid. Asjaolude tõttu polnud kogu õppuse ajal villaseid sokke võimalik pesta, mistõttu silkasin kõik 10 päeva nendesamade villastega. Uute villasokkide vastu vahetamiseks puudus aga vajadus, sest mingil imetabasel põhjusel ei hakanud saapasisu haisema. Jalad olid püsivalt kuivad ja hea tervise juures. Minu lihtne järeldus on, et villaseid sokke tuleks kasutada vaatamata aastaajale. Suvel pole nendega palav ja talvel pole külm.

[Kapten Trumm]

Ma arvan, et meie vastane ei anna meile eriti palju aega rootsi telgiahju kütta ja seal taga oma asju kuivatada.
Lahingutegevus saab olema kiire, väga intensiivne, tegevusruum ja aeg lahinguvõime taastamiseks (vastutus, puhkus, toit, medabi) saab olema olematu.
Lisaks võib arvata, et kui vastane asub läbitavat maastikku kontrollima, tuleb meil tatsata hulka jalgsi ning maastikul, kuhu ryssa väga ei kipu - Eestis tähendab see plägast märga metsa, soid jne.
See tähendab aga sootuks kõrgemaid nõudeid nännile. Arvutis istudes tundub, et mis see AK4 5 kilo siis Galili 4-ga võrreldes ikka on, aga vibuta seda päev läbi käes ja siis on siililegi selge.
Minumeelest käib meil see varustusnänn ju tagurpidi, kergeid ja moekaid asju on eelkõige vaja tendipataljonidele, Pasi jaoks pole vahet, kas kusti on 7 või 14 kilo.