www.militaar.net

PASGT, juutide ja saksa killuvestid on välja töötatud peatama või oluliselt pidurdama enamust kilde, mis lahinguväljal sõdurit ohustavad. Keegi ei kahtle, et kaks korda paksem kilde peatav plaat on tõhusam. Küsimus on selles, et kas see mõni lisa protsent (võibolla isegi kümme lisa protsenti) peatatud kilde on väärt seda lisakaalu. Tõenäosus sõjas püstolikuuli läbi surra on ülejäänud variantidega võrreldes niivõrd väike, et killuvesti kuulipidavus ei vääri tegelikult eraldi arutelu.

Kui kedagi killuvestide ajalugu lähemalt huvitab, siis panen mõneks ajaks siia ühe interneedusest leitud raamatu. Leheküljel 18 kirjeldatakse Korea sõja ajal väljatöötatud nailonist killuvesti toimet: Peatab .45 Thompsoni kuuli, kõik USA käsigranaadi killud 3 jala kauguselt ja 75% 81mm miini kildudest 10 jala kauguselt. Seda siis nailon mitte veel kevlar sisuga vest.

Statistika järgi on kuuliplaadid ka kaunis mõttetud, ometigi neid kasutatakse ja järjest rohkem.

Kuuliplaate kasutatakse, sest erinevalt (suht) konventsionaalsest sõjast, mis meid ähvardab, kus sõdurid reeglina otsivad varju vaenalse pilgu ja otsetulerelvade eest ning haavadest vaid neljandiku põhjustavad kuulid, sõditakse täna ebakonventsionaalsetes linnatingimustes, kus kontakti vaenlasega otsitakse iseennast märklauaks seades ning vaenlase rünnakut oodates. Ei rutta ka mina oma kuulivesti lattu tagasi andma, vaid säästan seda juhuks, kui on vaja linnatingimustes domineerimis-patrullides käia, kontroll-läbilaske-punkte mehitada või hallil ajal objektikaitses olla.

Seoses Norra M97 killuvestide ja kuulivestide levimisega Kaitseliidus on mul selline tagasihoidlik palve, et kas keegi voiks nendest vestidest ka fotod teha ja siia riputad? Netist ma selliseid ei leidnud, ilmselt väikese riigi väikese armee kaitsevestid ei ole eriti pildile jäänud. M97 on tavaline selle ajajärgi vest, kui kylma soja killuveste ei peetud enam piisavateks, sest Jugoslaavia ja muude rahuvalvete puhul oli ka juhusliku kuuli oht reaalne, samas väikestes ja tihti elukutselistest soduritest koosnevates yksustes oli iga voitleja oluline. Siis hakati kaitsevestidele lisama kuulikindlaid plaate ja munadekaitseid, et kaitstav kehapind oleks voimalikult suur. Mone aasta pärast, eriti Iraagi ja Afgaani kuumadel suvedel raskete vestidega kypsedes hakati hindama modulaarseid kaitseveste, kus sai vastavalt ohuhinnangule ja ylesandele elemente lisada voi ära votta.

Igatahes on tegemist märkimisväärse arenguga kaitseliitlaste isikukaitsevahendite arengus, kui lahingyksustele suudetakse yksuste kaupa kaitsevestid välja anda. Kuulikindlad plaadid on eriti olulised hallil ajal, kui peamine oht on diversandi poolt selga lastud kuul, kuid ma muidu oleks moistlik neid kanda. Ukrainlaste kogemus on see, et ka kehva kaitsevest on parem kui yldse mitte midagi ning need, kellel on kuulikindlad plaadid olemas, neid ka reeglina kannavad. Lisakaal on muidugi mitu kilo, kuid keha harjub sellega mone päeva jooksul, siis loppevad igasugu selja- ja kaelavalud ära.

See kaitsevestide arengu raamat on väga huvitav lugemine. Mulle on kergelt arusaamatu, miks on uute kaitsevestide pehmete plaatide kaitseklassi standardiks vaikimisi saanud IIIA, mul endal on ka selline. Vestide valmistajad on pohjendanud seda klientide sooviga ja klientide argumendid on stiilis "nii on alati tehtud!". Pohimotteliselt on tegemist väga olulise erinevusega nii kaalus kui kaitsekihtide arvus. Killuvestiks, mis sekundaarselt kaitseks kandjat ka 9 Para kuuli eest, sobiks väga hästi ka NIJ IIA klassi kaitsevest. Samas näiteks Soome Verseidag sellist väga ohukest vesti eriti ei valmistagi sest kliendid soovivad seda väga harva, tavalised on klassi II ja IIIA vestid, kus väikese riiete all kantava kaitsevesti kaal voib koikuda 1 kg piires materjalist ja kaitsest olenevalt, näiteks 1,5-2,5 kg. 9 Para ei suuda ka pikemast rauast lastuna saavutad ayle 600 J energiat, samas kui IIIA kaitseb 1000+ J energiaga 44 Magnumi kuuli eest. Vestivalmistajad pohjendavad tugevama kaitseklassiga vestide soosimist ka sellega, et need vestid on ehitatud tugevusvaruga, s.t. kudede trauma tabamise korral on oluliselt väiksem ja kui vesti kaitsematerjal aja jooksul pudedamaks muutub, on paksu vesti kaitseklassi ikkagi piisav. See on ka väga oluline argument, sest armee kaitsevestid on reeglina kasutuses aastakymneid.

Kui mul oleks kasutada kuulikindlate plaatidega kaitsevest ja tavaline killuvest, siis ma soosiks kindlasti esimest, isegi kui see on moned kilod raskem. Kui kuuliohtu ei ole, saab kovad plaadid alati paari liigutusega eemaldada voi kui on vaja kuhugi erit kergelt ja kiiresti luurama minna, siis tuleb kogu vest maha jätta. Kuuliplaatide kasutamine kaitsva sirmina on päris loll raiskamine, sest kaitseplaatidest on kasu peamiselt siis, kui need on vestiga seljas ja elutähtsate organite ees. Kui veste on rohkem kui vaja, siis voib killuvestidega auto kasti vooderdada, et tekkiks autos istudes jalgade ja alaselja killukaitse, mida kaisevest katab halvasti.

Norra vestidega kaitseliitlased "Põhjatähel". Kui kubemelapaka olemasolu välja arvata, näib nende turviste lõige kangesti BW killuka sarnane.

(Pilt pärit KL Tallinna maleva lehelt Facebookis)

Minu oma.

Selle ajastu kaitsevestid olid tihti sarnase ehituseha, pildil on soomlastel M05 kaitsevesti vanem mudel, uuemad on digikamo kandva osaga, käib yhe ola pealt lahti. Kui oigesti mäletan, siis sellel mudelil sai munadekaitse plaadi kropsuriidega kyljest ära votta, oli olemas ka selline mudel, millel käis munadekatse vesti sisse peitu, kui seda ei vajanud.

Norra vestil pole kubemekaitses kõva plaati, mis on tegelikult miinus, sest nagu ikka pikematel meestel vest õigele kõrgusele tõstetuna jätab naba päris paljaks (ka fotol on näha).
Killukrae ja õlekaitsed (võrdle uue KV vestiga!) on minu silmis kõva pluss.
Siin on erinevad vaated - sakslased 90ndatel seda kasutasid, hiljem mitte, USA omadel polnud algusest peale.
See, et vestil mingeid molle-teemasid pole, on ajastu pärast, sakslased kasutasid ka 90ndatel vestil veel Koppelset 95 kinnitusi (sellist plastikust konksud nagu BW rakmetel).

Norra vestidega kaitseliitlased "Põhjakonnal".

Väga kahtlane.

Põhjatäht oli selle õppuse nimi millelt vestidega malevlaste pildid pärit on.

Kapten Trumm kirjutas:Norra vestil pole kubemekaitses kõva plaati, mis on tegelikult miinus, sest nagu ikka pikematel meestel vest õigele kõrgusele tõstetuna jätab naba päris paljaks (ka fotol on näha).
Killukrae ja õlekaitsed (võrdle uue KV vestiga!) on minu silmis kõva pluss.
Siin on erinevad vaated - sakslased 90ndatel seda kasutasid, hiljem mitte, USA omadel polnud algusest peale.
See, et vestil mingeid molle-teemasid pole, on ajastu pärast, sakslased kasutasid ka 90ndatel vestil veel Koppelset 95 kinnitusi (sellist plastikust konksud nagu BW rakmetel).

Tegu on minu vestiga, minust pikemal mehel. Minul isiklikult on ta umbes natukene vöökohast allapool. ehk mitte liiga madalal, et kummardudes segaks ja teisalt mitte liiga kõrgel, et naba "paljas" oleks.

Kuuliplaate kasutatakse, sest erinevalt (suht) konventsionaalsest sõjast, mis meid ähvardab, kus sõdurid reeglina otsivad varju vaenalse pilgu ja otsetulerelvade eest ning haavadest vaid neljandiku põhjustavad kuulid, sõditakse täna ebakonventsionaalsetes linnatingimustes, kus kontakti vaenlasega otsitakse iseennast märklauaks seades ning vaenlase rünnakut oodates. Ei rutta ka mina oma kuulivesti lattu tagasi andma, vaid säästan seda juhuks, kui on vaja linnatingimustes domineerimis-patrullides käia, kontroll-läbilaske-punkte mehitada või hallil ajal objektikaitses olla.

Minu kogemus näitab, et 90% "vastase" kinnitatud tapmistest (vahekohtuniku kinnitatud) tegid TL-id.
TL-id sihivad erinevalt sõjafilmidest mitte pähe, vaid keha keskpunkti. Üle 300 m õla, reie, pea jne tabamine on suht meistriklass juba.
Mina soovitaks plaatidega tulla.

Minu kogemus laservestidega näitas, et 90% tabamustest lasti flankeerivalt positsioonilt. Kandke ainult kuulikindlaid küljeplaate, neist piisab

Tähelepanekud nii flankeeriva tule kui täpsuslaskurite tegevuse kohta on oiged. Brittidel oli 1 saade, kus katsetati erinevate relvasysteemide efektiivsust ja näidati pollu peale pandud ohupallide peal, et flankeerivalt positsioonilt saab neid kiiremini ja väiksema padrunikuluga tabada. Huvitav on see, et ryndav yksus keskendub tavaliselt eest tulevale kuulirahele ja kui onnestub KP voi TL flankeerivale positsioonile sokutada, kus on koige parem laskesektor, siis saab vastasele väga palju kahju teha.

Linnalahingus on reaalsed laskekaugused automaadist monikymmend meetrit, sest reeglina sööstetakse varje tagant varje taha ja lastakse eriti sihtimata nurga tagant voi yle varje. Täpsuslaskuritel on linnalahingus tähtis roll ja muidugi eelistatakse lasta nähtavale vastasele keset keret, sest osaliselt nähtavale vastasele on lihtsalt palju raskem pihta saada. 1 km kauguselt kappavale ratsanikule pähe lastakse ainult filmis. Reaalsem on lasta linnalahingus kuni 500 m kaugusele, olenevalt laskesektorist, seega tasub linnas eelistada poolautomaatseid täpsusrelvi. Nimetatud pohjustel on ka kuulikindlatest plaatidest palju abi.

Ei hakanud uut teemat tegema.

Nimelt otsin sobivat MOLLE-süsteemiga plaadikandjat siingi foorumis aktiivset arutelu tekitanud terasplaatidele. Netist leidsin CADPAT-laiguga isendi, mis sobiks hästi ka meie digilaiguga - https://www.invadergear.com/p/en/Mod-Ca ... 9549/1039/

Kas kellelgi antud firma toodetega kogemusi või oskab midagi paremat soovitada?

Olen neid invadergeari asju katsunud. Selline säästuvarustus, mis paistab vakstust tehtud olema. Kui mängid rollimänge, siis ehk kannatab mõne mängu ära mängida. Kui tahad päris kuuliplaadid sisse panna, siis ära seda ettevõtet vaata.