www.militaar.net

Frundsberg kirjutas:Varem mainitud filmi nimi on muide "Hunde mit der Meldekapsel" ja ajakiri, mille kaanel MG linte ja veepudeleid vedav airedale on Deutsche Illustrierte" 9.11.1943.

Huvitav, kas seda filmi kusagilt kätte saab?

Kettenhunde,
That's what the field gendarmes were called,
because of their brassard(right word?)
worn on a chain around the neck.

Especially towards the end
they held flying court martials
pronounced death sentences and
executed immediately,
usually for :
desertion,
'cowardice in the face of the enemy'
etc.
usually by hanging, with a sign around the
neck, detailing the offence.
To 'discourage' others...

I started to work as a steelworker's apprentice in 1953
(at age 14 - quite normal then)
Amost all of my older co-workers were WW2 veterans.

I heard lots of accounts and stories.

Including:
A KC holder
encountered
without the right orders
was strung up
by the chained dogs
on a lantern pole in Berlin
in April 1945 - any idea who it was?

Question:
How many soldiers were executed on the spot
by the
Field Gendarmes?
According to what I heard:
THOUSANDS.

Ma ikka sinisilm. Kõrbetorm ja air sniffer ja päästekoer. Paistab, et koha peal kasutatakse boksereid teistmoodi:
http://www.abc.net.au/reslib/200405/r20742_50908.jpg
-----------------8<--------------------
P.S. Õnneks ei ole see ikkagi bokser, punane on malinois ja must belgia lambakoer.

P.P.S. Aga kettenhunde on hoopis teine teema. Kuigi kalambuurina ka siia haakuv.

vene tankivastased pommkoerad

Tänapäevase erialakirjanduse andmetel käitus NL armee nende oma neljajalgsete sõduritega igatahes kaunis sandisti (paljuski samamoodi, nagu ka kahejalgsetega). Nimelt oleks neid koeri suhteliselt lihtsa lisaõppega (või lihtsa miinikonstruktsiooni täiendusega) olnud võimalik õpetada lõhkelaengut tanki alla jätma ja seejärel lahkuma, kuid mindi lihtsama variandi peale välja. Pauk ja koer.
Kui Saksamaa relvajõududes leidis koer kasutamist väga laialdaselt ka meditsiiniteenistuse eesliinitranspordis ja sides, siis Punaarmee kasutusvaldkond piirdus suures ulatuses tõepoolest vaid miinikoerte, konvoi-valveteenistuse ja vähesel määral ka sidega.
Vastavat materjali on laialt ka netis saadaval. Saksa keeles on selle teema kohta ka palju kirjalikku materjali ( ei oska enam täpseid allikaid nimetada, sest spetsiaalselt sellele pühendunud ei ole kunagi olnud).

pime kana leidis vahepeal tera:

1900 aastal keelustati Ameerikas koertevõitlused ning rühm huvilisi, kes vastandusid kriminaalsele tegevusele, tahtsid edutada selle tõu teisi omadusi. Nii teenis Ameerika Staffordshire Terjer (Amstaff) oma riiki esimese maailmasõja aegadel.

Kõige silmapaistvamaks osutus koer “Stubby”, kes saavutas koguni seersandi auastme.

Ühe oma medalitest sai ta selle eest, et hoidis Chemin des Dames'is paigal saksa spiooni kuni usa armee kohale jõudis ja tegelase "üle võttis".

Sel tõul on legendaarne omadus ära tunda omi ja võõraid, sõpru ja vaenlasi ning ohutuid ja ohtlikke asju. seetõttu saigi koer mitu medalit gaasirünnakute ennetamise eest.

Stubby't autasutas kindral Pershing isiklikult ning temast sai eluaegne Punase Risti, YMCA (IRW ) ja Ameerika leegioni liige.

kui ma õigesti mäetan, siis on ka USMC traditsionaalne buldogitätoveering inspireeritud amstaffist kuid kahjuks liialt britibuldogilikuks stiliseeritud (amstaff on küll ka bull-tüüpi elukas ja kuigi keha on samasugune, siis vähemalt lõuad ei sarnane klassikalise buldogiga mingil moel)

Satakas kirjutas:...
kui ma õigesti mäetan, siis on ka USMC traditsionaalne buldogitätoveering inspireeritud amstaffist kuid kahjuks liialt britibuldogilikuks stiliseeritud (amstaff on küll ka bull-tüüpi elukas ja kuigi keha on samasugune, siis vähemalt lõuad ei sarnane klassikalise buldogiga mingil moel)

Amstaff aka American Staffordshire terrier on terjer, nagu nimigi ütleb. Pitbull muide ka. Bullterjer on teine loom ja bulldog hoopis kolmas. Rääkimata sellest, et eelmise sajandi alguse vastavad tõu hoopis teistsugused välja nägid kui tänapäeval.

Kel on huvi, siis 2005. aasta detsembris kirjutati USA Naval Postgraduate School'is uurimustöö teemal: "Ground dog day: lessons don't have to be relearned in the use of dogs in combat."

Minge saidilie http://www.nps.edu/Library/
Seal otsige paremas tulbas BOSUN ning otsinguakna kaudu leiab üles.

hillart kirjutas:Tänapäevase erialakirjanduse andmetel käitus NL armee nende oma neljajalgsete sõduritega igatahes kaunis sandisti (paljuski samamoodi, nagu ka kahejalgsetega). Nimelt oleks neid koeri suhteliselt lihtsa lisaõppega (või lihtsa miinikonstruktsiooni täiendusega) olnud võimalik õpetada lõhkelaengut tanki alla jätma ja seejärel lahkuma, kuid mindi lihtsama variandi peale välja. Pauk ja koer.

Kuidas sa seda ette kujutad? Et täiskiirusel manööverdavale tankile jookseb peni ligi, hindab kaugust sõjamasinast, tema liikumistrajektoori, laseb lõugade vahelt kontaktmiini maha ja teeb õigel ajal putket?

Ma saan aru koeraarmastusest, aga sinu jutt tundub fantasy. Oleks säherdune asi võimalik, toimunuks II MS koertekasvatajate vahel. Õige on ikka koer ja pauk. Ma arvan, et varjupaiga suvaline tõuta peni teeb vastava väljaõppe ja piisava kandami korral tõhusama töö kui mapatsi rakett miinus 30 kraadi juures (mmm...sellega seoses tuli meelde netist loetud lugu, kus kirjutati et paar väljaõpetatud nässi said atentaadiga hakkama)

____

Konkistadoorid kasutasid indiaanlaste vastu koeri. Raamatu "Tomahookide aeg" kinnitusel püüdis seda teha ka USA armee Floridas, kuid koerad läksid kaotsi. Pärast selgus, et neegreid jahtima õpetatud koerad olid indiaanlaste vastu väga sõbralikud, kes need siis kinni võtsid ja õpetasid tähe ja triibu all sõdijaid taga ajama...nagu näitasid hilisemad rünnakud. See lugu maksis kolonel Z. Taylorile koha.

Vastan, ja seda tehes ei baseeru ma mitte oma fantaasial, vaid erialkirjanusest loetul. Variant oli lihtne ja ka selle rakendamine lihtne, kuid nõudis vaid pisut põhjalikumat väljaõpet.
Reaalselt õpetati Punaarmees koeri tankihävitajateks välja väga lihtsal meetodil. Lasti koer kaugelt minema ja siis söödeti neid tanki alumisest luugist. Maiuspala lootis see neljajalgne saada ka saksa tankide alla joostes. Oma viimasele gurmaanijooksule aga pandi koerale kontaktmiin selga (nendest miinidest on isegi joonised ja pildid netis olemas), missuguse tööpõhimõte aga teadupärast välistab selle kandja edasise elulisuse.
Variant tankihävitajast koer-sõduri pikemaajaliseks teenistuseks oleks aga olnud magnetmiini kasutamine ja pisut pikemaajalisem väljaõpe, mis oleks eeldanud väljaõppe läbinud koeralt varjatud lähenemist tankile, selle alla selga kinnitatud magnetmiiniga jõudmist ja seejärel naasmist oma koerajuhi juurde. (Loogiline ju. Oleksid kindlasti ka ise selle peale tulnud, kui vaid oleksid enne kiiret klaviatuuriklõbinat vaevunud pisut järele mõtlema. Aga ärgem lähme isiklikuks!) Seda varianti, muideks, vastavates väljaõppekeskustes ka prooviti, kuid leiti lihtsam olevat koerale vaid 1 ja väga lihtsale instinkile põhinev tegevus selgeks õpetada ning kasutada seda sõdurit ühekordselt. Ka ei nõudnud selline tankihävituskoerte väljaõpe selle objektile mingit erilist ajutegevust ning, mis põhiline, oli võimatuseni odav ja lühiajaline (vaid 1 refleks - nälg). Ka oli kasutatav kontaktmiin odavam, kui magnetkinnituse ja aegreleega lõhkekeha. Sama teed väljaõppes ja varustamisel mindi sageli ka Punaarmee inimsõduritega.
Nii, et tegu pole mitte minupoolse erilise koeraarmastusega (kuigi, tuleb mainida, olen koerakasvatuse ja -õpetamisega kaunis tihedalt kokku puutunud), vaid faktidele tugineva mõtteavaldusega.
P.S. Aga ulme pole mulle samuti mitte igav ajaviide (teadupärast on just võimatuna tunduvate ideede teostamise püüded elu edasi viinud, samal ajal kui raudsed realistid pole selleks midagi teinud ja on need mõttevabadeks kuulutanud). Kuid see pole tänase tunni teema ja käsitlemisele ei kuulu.

"Ma saan aru koeraarmastusest, aga sinu jutt tundub fantasy. Õige on ikka koer ja pauk. Ma arvan, et varjupaiga suvaline tõuta peni teeb vastava väljaõppe ja piisava kandami korral tõhusama töö kui mapatsi rakett miinus 30 kraadi juures (mmm...sellega seoses tuli meelde netist loetud lugu, kus kirjutati et paar väljaõpetatud nässi said atentaadiga hakkama)"


Asendame mõned sõnad ja saame kah ilusa kirjelduse.
"Ma saan aru inimesearmastusest, aga sinu jutt tundub fantasy. Õige on ikka mees ja pauk. Ma arvan, et varjupaiga suvaline ajupesuga kodutu teeb vastava väljaõppe ja piisava kandami korral tõhusama töö, kui mapatse rakett miinus 30 kraadi juures (mmm... sellega seoses tuli meelde netis loetud lugu, kus kirjutati, et paar väljaõpetatud meest said atendaadiga hakkama)."

Ja veel. Ei tasu koerte intelligentsi alahinnata! (sõltub muidugi tõust ja ka konkreetsest isendist. Nagu ka inimeste puhul.)

Satakas kirjutas: selle elaja urisemisest õõvastavamat häält pole mina kuulnud.

õige loomakartja kahvatub ka taksikoera klähvimise peale

Satakas kirjutas:pime kana leidis vahepeal tera:

1900 aastal keelustati Ameerikas koertevõitlused ning rühm huvilisi, kes vastandusid kriminaalsele tegevusele, tahtsid edutada selle tõu teisi omadusi. Nii teenis Ameerika Staffordshire Terjer (Amstaff) oma riiki esimese maailmasõja aegadel.

Kõige silmapaistvamaks osutus koer “Stubby”, kes saavutas koguni seersandi auastme.

Ühe oma medalitest sai ta selle eest, et hoidis Chemin des Dames'is paigal saksa spiooni kuni usa armee kohale jõudis ja tegelase "üle võttis".

Sel tõul on legendaarne omadus ära tunda omi ja võõraid, sõpru ja vaenlasi ning ohutuid ja ohtlikke asju. seetõttu saigi koer mitu medalit gaasirünnakute ennetamise eest.

Stubby't autasutas kindral Pershing isiklikult ning temast sai eluaegne Punase Risti, YMCA (IRW ) ja Ameerika leegioni liige.

kui ma õigesti mäetan, siis on ka USMC traditsionaalne buldogitätoveering inspireeritud amstaffist kuid kahjuks liialt britibuldogilikuks stiliseeritud (amstaff on küll ka bull-tüüpi elukas ja kuigi keha on samasugune, siis vähemalt lõuad ei sarnane klassikalise buldogiga mingil moel)

oleks nad tahtnud sellele peni austust avaldada, siis kausitäis vorsti, putru ja paar emast .. rõõmsat tegevust küllaga.

njah...seda küll

sittagi see koer mingist auastmest või medalist hoolib aga samas - koerale on ääretult oluline tähelepanu ja staatus "karjas" ning küllap tähelepanu ja austus, milla ta seeläbi saavutas kompenseeris nii mõnegi saamatajäänud vorstikilo ...eriti arvestades selle koera iseloomu nii paljukest kui mina ühe sellise omanikuna seda tunnen

...several German panzer divisions also encountered a new form of unconventional weapon during the fighting near Briansk and round Vjazma. They found Russian dogs running towards them with a curious -looking saddle holding a load on top with a short upright stick. At first the panzer troops thought that they must be first aid dogs, but then they realized that the animals had explosives or anti tank mine strapped to them. These "mine dogs", trained on Pavlovian principles, had been taught to run under large vehicles to obtain their food. The stick, catching against the underside, would detonate the charge. Most of the dogs were shot, before they reached their target but this macabre tactic had an unnerving effect...

Stalingrad
by Anthony Beevor
pp. 35-36