www.militaar.net

Kas ebamugav ei ole, kui vest niimoodi seljas loksub? Kui korralikult ümber keha tõmmata, jaotub raskus ka paremini. Minul on ametist tulenevalt vesti küljes nii palju manti, et taktikavest kaalub plaatidega kaitsevestist rohkem, ilma vesti korralikult pingutamata on kõik see raskus õlgadel ja päris ebameeldiv on nii.

Mina olen selle kaba koha pealt mõelnud, kas neid lihtsalt lühemaks lõigata ei ole võimalik? Ei tohiks ju olla mingi suur ettevõtmine aga sõdurile oleks eeldatavasti relv kohe palju mugavam.

Kellel täpsemat (näiteks elektroonilt köögi-) kaalu kasutada võimalik, võiks kaaluda vesti ja kevlar sisu eraldi. Vahepeal kaitseliidule välja jagatud norra vestid tegi raskeks (killuvest 6-7 kg) see, et kevlarelemendid olid odavamast materjalist 30-kihilised. Vanal saksa killuvestil on kevlarelemendid 13-kihilised.

Haavatuga tegelemist õpetatakse täna nii, et tule all ainus liigutus mida tehakse, on ilmselge jäsemehaava puhul šguti paigaldamine. Siis lohistatakse haavatu varjesse, kus tehakse juba põhjalikum kontroll, mille käigus eemaldatakse lahingvest ja ka kaitsevest. Kui kaistevest on träni täis riputatud ja ebamugav tagasi paigaldada, siis kardetavasti see eemaldatuks jääbki.

_________________
Tänasida postitusi ära viska homse varna, sest homme võid sa juba kaine olla!

Suhteliselt usaldusväärne info, et Soome KJ M05 killuvest oli maksnud aastal 2011. 430 €, millest riideosa 165 € ja pehmed paneelid 285 € ning IV klassi kõvad plaadid 135 € tükist. Sinna siis käibemaksud otsa. Samas M2010 komplekt maksvat 6x enam, mulle on ka varem räägitud summadest 2-3000 €, sõltub ka natuke ostetavate vestide hulgast ja suurusest. Sellepärast soositaksegi M05, sest veste on vaja palju. Uuemat peamiselt eriüksustele ja välismaale, sest neil on kriitiline, et saavad vesti kaitsetaset vastavalt ohuhinnangule ja ülesandele sättida.

Uued vestid on aramiidkiust ehk kevlarist ja killu püüdmiseks piisab suhteliselt õhukesest kihist, minu teada on ka Iisraeli rohelised vestid kevlar, kuid vanade vestide sees võib olla ka nailon, mida on sama kaitse saavutamiseks vaja paksem kiht. Soomes on kõik kodumaine kevlar, mida olen oma silmaga näinud.

Laskeasend kõva plaadiga on probleem, seda peab proovima ja harjutama, kahes suunas kaarduv kõva plaat, millel on ülemised nurgad ära kärbitud, on parim, kuid ka see seegab käte liikumist ja relva õlga võtmist. Püstises asendis heitlaskmiseks on võimalik suruda kaba lihtsalt vastu rinda, kuid kui all on keraamika, mida siis sadu või tuhandeid korda kostitada 1800-3500 J matsudega samasse piirkonda, võib lüüa plaadile mõra sisse. Polyetyleenist plaadid kestavad tagasilööki paremini, kuid need on kallid https://en.wikipedia.org/wiki/Ultra-hig ... lyethylene

Esmaabi tule all on tõesti nii, et saad pihta - tropp ette - cat peale - roomad varju - sõber aitab. Kui varjus ja veel elus, siis ise, sõber või meedik uurib täpsemalt, mis vigastused on ja valmistab ette transpordiks. Riiete ja kaitsevarustuse läbilõikamiseks on konksnuga või tugevad käärid, sellega saadakse kõik katki mis vaja. Tavalist pussi ei soovita, sellega on suur oht haavatul kõri läbi lõigata, sest üldiselt vigastatud teadvusel inimene röögib, rabeleb ja sipleb, sest on valus ja surmahirm. See, kes vaikselt lamab, on tavaliselt äramineja. Nii et kindlasti tuleb vest seljast maha saada ja vajadusel läbi lõigata. Haavatut tuleb ka katta alajahtumise vähendamiseks, killuvesti võib haavatule transpordi ootamise ajaks peale panna, kui see ei sega näiteks hingamist, kuid fooliumtekk oleks parem katmiseks. Transpordi korral visatakse kogu ebavajalik kola maha, parimal juhul lähimasse autosse ja see on peamiselt jaokaaslaste mure, meedik tegeleb inimeste päästmise, mitte varustuse räbalate ladustamisega.

Millise vene automaadimoonaga ja kui kaugelt on proovitud, et III klassi kaitseplaat peab? Soomlased väidavad, et ei pea, sellepärast uued plaadid on ideaalis IV klass, vahel ka III+, mis praktiliselt tähendab, et on spetsiaalne III klassist raskem, kuid IV klassist kergem ja odavam plaat, mis võtab muu hulgas kinni ka 5,56 ja 5,45 terassüdamikuga kuulid, mida on päris palju kasutuses. Seda praktikat on olnud neil juba väga palju aastaid, alates sellest, kui said teada, kui palju 5,45 automaat läbistab. Meenutame, et vana 7,62x39 M43 kuul on pehmest terasest südamikuga, ka sellele on uuemaid kõvema sisuga kuule olemas. Samas 5,45x39 puhul eeldati, et vastasel on võib olla kaitsevest ja nendel on kõvema südamikuga kuul, mis koos väiksema kuuli ristlõikega puurib ka paremini kaitsest läbi.

Polüetüleen (PE) plaat ei ole enam kallis, enam vähem keraamilise plaadiga samasse hinnaklassi. NIJ Level III PE plaat ca 200+KM.

Ainuke probleem on selles, et VF relvajõud kasutavad täna valdavalt 5,45x39 moona (7N10), mis läheb jagatavast plaadist, vestist ja mehest läbi ka 200 meetri pealt.

Soome valmistajal oli mõne aasta eest III+ PE stand alone kaitseplaadi hulgihind käibemaksuta suurusjärgus 280€ ja jaehind 360 €. See kaitseb siis ainult 7,62x39 M43 pehmest terasest südamikuga. Plaat kaalub 1,3 kg ja oli u 3 cm paks. PE peamine võlu on ujuvus, mis mõnedele inimestele on kriitiline. Minu teada nad PEst isegi ei valmista IV klassi, sest see tuleks liiga paks. Näiteks keraamiline IV stand alone kaalus 3,4 kg ja maksis 250 € ja 190 €. See oli ka vähemalt 2 cm paks. Kombineeritud materjalidest IV stand alone kaalus 2,6 kg ja maksis keraamilisega võrreldes topelt, nii et 800 grammi säästu eest tuleb palju maksta. Kõik on siis 1 25x30 cm plaadi hinnad ilma käibemaksuta.

Edit: Teises lauses on parandus.

Leo, pead sa silmas Verseidag (Nüüdseks Sioen)?

Nende PE III+ plaat (1,3kg) ei pea isegi 7N6 kinni, rääkimata 7N10. http://ballisticprotection.fi/wp-conten ... -range.pdf

EDIT: Just eile rääkisin Sioeni inimesega ja ta tüles, et PE'st üldse ei saa SS109 ja 7N10 stopperit, selleks on vaja keraamikat. 7N10 peatamiseks on vaja III+ plaati ja SS109 peatamiseks III++ plaati. Kõige kergem variant selleks on 1,9kg.

Tänan, märkus on õige, tabel on väga keeruline, lugesin alt lisatabelist vale rida. PE ei pea 5,45 AK kuuli kinni, vaid ainult 7,62 AK kuuli. Tabelis on esimene omadus nr 8 ja teine nr 7. Kuidas nende hinnad vahepeal muutunud on? Põhimõtteliselt sai varem neilt osta kasvõi 1 plaadi või vesti, v.a. riigiasutustele eritellimusena tehtavaid, mida nad lihtsalt ei müü teistele kui KJ, PV, POL. Kas see 200 m kauguselt täieliku läbistavuse väide oli ka neilt pärit? Kui on, siis ilmselt põhineb testidele. Nad ise soovitavad osta sellise plaadi, mida on vaja, sest kasutusaeg on 5-10 a ja selle aja peale jagatuna ei ole hinnavahe nii hull.

Üks tuttav plaaditootja teises Euroopa riigis arvutas mulle välja mis plaati on vaja 7N10 peatamiseks.

Keraaamilised plaadid, 250x300mm, NIJ 0101.06 standard.
Stand Alone 2,65kg (25mm) ja In Conjunction 2,35kg (20mm).

Kuidas seda tabelit lugeda?

L suurus vest üle kaalutud, kaaluks 4.8kg. Mingi hetk kaalun ka vesti ning pehme kaitse eraldi üle.

O.

Ühte skauti vahendades on vesti paika- ja selgasättimisel alljärgnevad asjad, millele tähelepanu pöörata:

1. Vest peab olema õige suurusega. Õige suurus selgub proovides. Nt M suurus läheb ka L ja XLi kandjale, kuid kõik sõltub kere suurusest ja laiusest. Õllekõhuga meestel on ilmselt päris keeruline omale sobiv suurus leida, kuna keha alt laieneb. Õige suurus on siis, kui
- kaitseplaat on õigel kõrgusel (saab sättida läbi õlakinnituste)
- küljed on võrdsel kõrgusel (kui küljed võrdselt kõrgusel, siis on ka esi- ja tagakülg samal kõrgusel)
- pea mahub normaaselt läbi.
- seljas ja paigas olev vest ei sega hingamist ehk pole ülevalt ega keskelt liiga kinni tõmmatud

Ca 185 cm normaalses vormis mehele on paras kas L või M. Saab kanda ka XLi, aga siis pole plaat õigel kõrgusel. XLi õlgadest reguleerides saab sellele pikkusele lihtsalt õlgade reguleerimisruum otsa. Samuti on siis küljed kummis.

2. Vesti selga sättides tuleks peale alumise musta takjakinnituse panemist fikseerida esimesena küljekevlari küljes olevad takjad nii, et nad oleksid enamvähem ühel kõrgusel või joonel. Kui panna küljekevlari takjad võrdsele kõrgusele, siis püsivad plaadid nii ees kui taga õigel ja ühel kõrgusel ehk esi- ja tagakülg on võrdsel kõrgusel.
Juhul kui lihtsalt kõhule kinnituvad küljetakjad kinni tirida, siis ei jää vest ühtlaselt hoidma. Lisaks ajab see vesti küljed kummi. Küljed lähevad kummi ka siis, kui vest on liiga suur. Siis on kattuvad küljekevlarid liiga palju. Õllekõhuga meestel võib samas kõhu pealt kummis olemine küljepealt kummis olekut vähendada.

Küljekevlari takjate fikseerimine nõuab harjutamist, aga hea on seda teha peegli ees tõstes vajadusel vesti esi või taguosa.

Seega enne küljed paika ja siis tõmmata vest eest kinni.

3. Kõhule kinnituvad küljetakjad peaksid ideaalis kinnituma ette täisnurkselt. Siis on vest eest ja tagant võrdsel kõrgusel. Kui kõrgused on eest ja tagant võrdsed, siis on ka hea õlgadest vesti ja plaatide kõrgust seada.

4. Esikülje molledega takjariide alumist serva saab selgapanemise hõlbustamiseks keerata vesti rinnaku ülemise takja vastu. Siis ei vaju riie alla, kui kõhu küljetakjaid ette kinnitatakse.

Muidu on vest hingav ja seljas mugav.

_________________
Unforeseen consequences

Kusjuures, millegipärast eelistab enamik mehi kakkuda lahti vesti mõlemad küljed, kui see seljast võetakse. Ei mõista seda väga, see suurendab vesti selgaajamise aega ja teiseks on nii keerulisem vesti ühtlaselt selga saada.
Seega siit 5. punkt: Aja vest endal ühe korra nii perfektselt loodi kui võimalik ja edaspidi ava ainult üks külg. Loomulikult tuleb seda protsessi iga kord uuesti teha, kui keegi sul TCCC-ks vesti seljast tõmbab, aga vaevalt see kedagi murrab.

Paljude puhul ei ole tegu eelistuse vaid "hoiustamisega" kasarmus ,voodiotsal.