Sõduripajukist kuivtoidupakini
-
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
- Kontakt:
Sõduripajukist kuivtoidupakini
Kuulsin oma töökaaslaselt (ja tema läbi kolmanda isiku) sellist lugu: fritsudel olevat olnud säherdused asjad nigu saiatabletid. Ehk siis kokku pressitud ja kuivatatud saiapäts põhimõtteliselt - paned vette ning voalaa - päts saia valmis.
Sõjategevuse käigus olla neid omajagu mingis kohas soviettide kätte langenud, millest need korralikult kõhu täis sõid ning... noh... need olla hakanud kõhus paisuma. Lõpp loomulikult ettearvatav - mina üle kahe pätsi saia endale sisse ei suudaks eriti mahutada korraga...
Jutuks hea küll, ent - kas sellised kuivatatud tablettumid olid ka tegelikult olemas?
Sõjategevuse käigus olla neid omajagu mingis kohas soviettide kätte langenud, millest need korralikult kõhu täis sõid ning... noh... need olla hakanud kõhus paisuma. Lõpp loomulikult ettearvatav - mina üle kahe pätsi saia endale sisse ei suudaks eriti mahutada korraga...
Jutuks hea küll, ent - kas sellised kuivatatud tablettumid olid ka tegelikult olemas?
et siis nagu salarelv venelaste vastu?
lõi mõne lõhki siis
venelastele oleks vodkatabletid vast rohkem peale läinud
infot on siin
olevat mingi sojaoa värk
http://www.thesoydailyclub.com/SFC/MSPproducts542.asp
lõi mõne lõhki siis
venelastele oleks vodkatabletid vast rohkem peale läinud
infot on siin
olevat mingi sojaoa värk
http://www.thesoydailyclub.com/SFC/MSPproducts542.asp
toiduainetehnoloogia
Sakslased kasutasid leibade puhul ka mingit piirituseimmutus- tehnoloogiat. Ehk siis Kaug- Põhja üksustes ja ka mägiküttidel olid sellised hermeetiliselt suletud leivapätsid, immutatud piiritusega. Ahjus piiritus aurus välja ja leib oligi valmis.
Sellest teooriast rääkis mulle Eesti üks tuntumaid polaaruurijaid V.Park, et peale sõda olid venelased mõned selliste leibadega täidetud toidulaod leidnud ja võtnud sama tehnoloogia kasutusele polaarjaamades "Mirnõi" ja "Vostok". Igatahes tema oli selliselt valmistatud leiba Antarktikas söönud.
Sellest teooriast rääkis mulle Eesti üks tuntumaid polaaruurijaid V.Park, et peale sõda olid venelased mõned selliste leibadega täidetud toidulaod leidnud ja võtnud sama tehnoloogia kasutusele polaarjaamades "Mirnõi" ja "Vostok". Igatahes tema oli selliselt valmistatud leiba Antarktikas söönud.
Üks vanataat, rääkis järgmist lugu. Mingi aeg peale sõda, aastaid 5 olid saanud/leidnud leiva. Mingisuguse spetsiaal(paber?)pakendi sees. Olevat olnud väga hea maitse ja lõhnaga, kui pakendi seest välja võttis. Pool tundi hiljem ei kõlvandud enam süüa. Ei oska kuuldud jutu kohta ise mingit seisukohta võtta, kas tõesti säilib niivõrd hästi ilma säilitusaineteta jms.
Kui on probleem, tõmba lõuga
-
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 1649
- Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
- Kontakt:
Mina olen näinud kahesugust Saksa II m.s. aegset pakendatud leiba - esimene näeb välja nagu kuivik (näkileib, saksa keeles vist Knäckebrot), lihtsalt paberpakendis ja pakuks välja, et kui kuivas kohas hoida, siis mis sellega ikka nii väga juhtub. Teine variant on metalldoosi pakendatud, välja näeb nagu suur konserv. Kahjuks ei ole seda konservi avatuna näinud, nii et sisu ei oska kommenteerida.
Parim variant oli aga kahtlemata välipagarite poolt valmistatud leib - mul peaks paar pilti sellistest leibadest olema. Välja näevad nagu paarikilosed vormileivad.
Parim variant oli aga kahtlemata välipagarite poolt valmistatud leib - mul peaks paar pilti sellistest leibadest olema. Välja näevad nagu paarikilosed vormileivad.
Sõduripajuk
Sain prillide teemast inspiratsiooni , esitamaks küsimust, mille üle ma vahelduva eduga mitmeid kuid juurelnud olen. Ehk siis:
Teatavasti on inimesel elutegevuseks süüa vaja. Aga olles metsas, ei ole alati aega endale süüa otsida või seda väga kaua vaaritada. Sestap tahaksingi härraste/prouade loodussõprade/militaristide tarkuseteri kuulda, kuidas oleks looduses kõige mõistlikum ennast toitlustada.
Kategoriseeriks ka teemat veidi:
1) Mida tasuks kodust/poest metsa kaasa võtta, et seal endale miskit hamba alla vaaritada? Kõige mõistlikumad konservid, juustud, õllesupiretseptid, lihatooted vms. nii ajalises, maitseelamuslikus kui ka toitvuse mõttes. Mõtlen siinkohal üleüldises käibes olevaid toiduaineid, mitte armeede kuivpakke! (Vaaritamine võiks olla võimalik iga ilmaga!)
2) Emakese looduse põu on teatavasti head-paremat täis, ent alati ei ole palmipuud, kust kookospähkleid näpsata, või kartulipõldu läheduses. Isegi kui on, ei pruugi aastaaeg see kõige sobivam olla kartulivõtuks.
Olen kuulnud, et miski müstiline männiokkatee pidavat KL-i üleelamiskursustel olema vaat et sama populaarne kui sealiha jõululaual.
Kuidas on looduses toidu hankimisega? Iga ilmaga ja aastaajaga, eeldusel, et igaks meist ei tunne kõiki taimi peast, ega tea nende ladinakeelseid nimetusi, ning ei ole ka sündinud jahimees, kes igasuguse uluki suurema vaevata kätte saaks.
Teatavasti on inimesel elutegevuseks süüa vaja. Aga olles metsas, ei ole alati aega endale süüa otsida või seda väga kaua vaaritada. Sestap tahaksingi härraste/prouade loodussõprade/militaristide tarkuseteri kuulda, kuidas oleks looduses kõige mõistlikum ennast toitlustada.
Kategoriseeriks ka teemat veidi:
1) Mida tasuks kodust/poest metsa kaasa võtta, et seal endale miskit hamba alla vaaritada? Kõige mõistlikumad konservid, juustud, õllesupiretseptid, lihatooted vms. nii ajalises, maitseelamuslikus kui ka toitvuse mõttes. Mõtlen siinkohal üleüldises käibes olevaid toiduaineid, mitte armeede kuivpakke! (Vaaritamine võiks olla võimalik iga ilmaga!)
2) Emakese looduse põu on teatavasti head-paremat täis, ent alati ei ole palmipuud, kust kookospähkleid näpsata, või kartulipõldu läheduses. Isegi kui on, ei pruugi aastaaeg see kõige sobivam olla kartulivõtuks.
Olen kuulnud, et miski müstiline männiokkatee pidavat KL-i üleelamiskursustel olema vaat et sama populaarne kui sealiha jõululaual.
Kuidas on looduses toidu hankimisega? Iga ilmaga ja aastaajaga, eeldusel, et igaks meist ei tunne kõiki taimi peast, ega tea nende ladinakeelseid nimetusi, ning ei ole ka sündinud jahimees, kes igasuguse uluki suurema vaevata kätte saaks.
No vaarikavartest saab ikka parema tee kui männiokkast. Ja kõik see herilasesupp ja tammetõrukohv on ikka suhteliselt äärmusik ja eestimaa metsas on igast punktist lähima taluni/asulani/poeni lihtsam ja energiasäästlikum jalutada kui hakata herilasi püüdma.
Täis-suitsuvorst on hää asi kaasa võtta - ei lähe halvaks, mida kuivem on seda kergem kanda ja alati hea närida, puljongisisse lõigata või leivapeale panna.
Täis-suitsuvorst on hää asi kaasa võtta - ei lähe halvaks, mida kuivem on seda kergem kanda ja alati hea närida, puljongisisse lõigata või leivapeale panna.
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
Mul interneti avarustest terve kokaraamat kokku pandud. Reenactorid nimelt on taasavastanud ka erinevate armeede retsepte erinevatest sõdadest. Kasutan neid kui kodusandarmeeria kuskil ära on sest naisterahva kõhule on need hõrgutised liiga rajud. Samas on nad suht lihtsad valmistada. Katsun lingid üles leida ja siia üles riputada.
Nagu näiteks inglaste kaevikumoorpraad (piltidega):
http://cookit.e2bn.org/historycookbook/ ... -stew.html
Või ameeriklaste 1MS "Doughboy cookbook": http://www.worldwar1.com/dbc/food.htm
Isiklikest sõjaväemälestustest: "Praetud kartulid Petseri spetsznazi moodi" (2 inimesele): 5-6 kartulit, lihakonserv (kõige paremad on need ungarlaste tushonkad või sea/loomalihatükid tarretises), 1 sibul, 3 muna ja soola- pipart (tänapäeval kartulimaitseaine).
Hakid kartuli tükkideks (nii 1x2x3 cm tükid) ja paned kuumaks aetud pannile (õli ikka ka alla), praed kuni kartul on mõnusalt pruuniks tõmmanud, niikaua hakid sibula peeneks, siis lajatad konservi kartulitele peale ja ajad kogu värgi segamini, sibul omakorda pannile, lased nii minut puliseda ja siis lööd munad kõige peale ja segad kogu värgi korralikult läbi. Siis las praeb kuni munad pole enam vedelad ja raputad värgile ohtralt kartulimaitseainet otsa (st oma maitse järgi). Siis las saadud toode tõmbab kaane all nii 10 min (pliidi pealt maas) ja ongi valmis. Ketsupit, salatit või sellega võrdsustatud asja paneb igaüks vastavalt vajadusele/ maitsele.
Tarvitada külma õllega.....
Nagu näiteks inglaste kaevikumoorpraad (piltidega):
http://cookit.e2bn.org/historycookbook/ ... -stew.html
Või ameeriklaste 1MS "Doughboy cookbook": http://www.worldwar1.com/dbc/food.htm
Isiklikest sõjaväemälestustest: "Praetud kartulid Petseri spetsznazi moodi" (2 inimesele): 5-6 kartulit, lihakonserv (kõige paremad on need ungarlaste tushonkad või sea/loomalihatükid tarretises), 1 sibul, 3 muna ja soola- pipart (tänapäeval kartulimaitseaine).
Hakid kartuli tükkideks (nii 1x2x3 cm tükid) ja paned kuumaks aetud pannile (õli ikka ka alla), praed kuni kartul on mõnusalt pruuniks tõmmanud, niikaua hakid sibula peeneks, siis lajatad konservi kartulitele peale ja ajad kogu värgi segamini, sibul omakorda pannile, lased nii minut puliseda ja siis lööd munad kõige peale ja segad kogu värgi korralikult läbi. Siis las praeb kuni munad pole enam vedelad ja raputad värgile ohtralt kartulimaitseainet otsa (st oma maitse järgi). Siis las saadud toode tõmbab kaane all nii 10 min (pliidi pealt maas) ja ongi valmis. Ketsupit, salatit või sellega võrdsustatud asja paneb igaüks vastavalt vajadusele/ maitsele.
Tarvitada külma õllega.....
Kasuta olemasolevaid ressursse ja ära looda.
Siberi matkadel on olnud seni selliseid kogemusi.
Seljas tassimiseks:
Kiirmakaronid. Kerged tassida ja suht palju rammu andvad. Neid peab aga valima, sest enamik odavamaid on maitselt kohutavalt jõledad, aga sekka sattub ka paremaid. Michio omad olid paremad. Blue dragon on ok. Vene ja Ukraina päritolu bomžarikud ei kõlba koera saba allagi.
Eespool nimetatud pähklid, kuivatatud puuvili ja (vinnutatud) kuivatatud liha. Väga mõnusad on kuivatatud maasikad, neid saab kasvõi käigupealt närida.
Kaerahelbed. Alpinistide lemmik.
Tee või (lahustuv)kohv.
Ja soola ei tohi mingil juhul koju unustada!
Looduses:
Sobival aastaajal annavad iga 15 min tagant söödud peotäis murakaid meeletult lühiajalist energiat. Ise proovisin. Ei tea kas see oli psühholoogiline või viisid nad kiiresti suhkrut verre, aga märgatav vahe oli minekul sees.
Kalapüük ei tohiks olla liiga keeruline, kui konks, kork ja tamiil kotis.
Mitmetest taimedest või nende pungadest/koorest/juurest saab teed teha. Umbes ei tasu proovida, osa asju on mürgised. Siberis tahtsime leitud kuldjuurest teed teha, aga teejuht ei lubanud. Ütles, et ajab mehepojad härga täis, minge koju naiste juurde ja siis keetke sellest ...
Seljas tassimiseks:
Kiirmakaronid. Kerged tassida ja suht palju rammu andvad. Neid peab aga valima, sest enamik odavamaid on maitselt kohutavalt jõledad, aga sekka sattub ka paremaid. Michio omad olid paremad. Blue dragon on ok. Vene ja Ukraina päritolu bomžarikud ei kõlba koera saba allagi.
Eespool nimetatud pähklid, kuivatatud puuvili ja (vinnutatud) kuivatatud liha. Väga mõnusad on kuivatatud maasikad, neid saab kasvõi käigupealt närida.
Kaerahelbed. Alpinistide lemmik.
Tee või (lahustuv)kohv.
Ja soola ei tohi mingil juhul koju unustada!
Looduses:
Sobival aastaajal annavad iga 15 min tagant söödud peotäis murakaid meeletult lühiajalist energiat. Ise proovisin. Ei tea kas see oli psühholoogiline või viisid nad kiiresti suhkrut verre, aga märgatav vahe oli minekul sees.
Kalapüük ei tohiks olla liiga keeruline, kui konks, kork ja tamiil kotis.
Mitmetest taimedest või nende pungadest/koorest/juurest saab teed teha. Umbes ei tasu proovida, osa asju on mürgised. Siberis tahtsime leitud kuldjuurest teed teha, aga teejuht ei lubanud. Ütles, et ajab mehepojad härga täis, minge koju naiste juurde ja siis keetke sellest ...
....................................
Viimati muutis jaan59, 05 Sept, 2008 6:00, muudetud 2 korda kokku.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Mina ei ole küll vähemakt Ukraina asjade suhtes nii kategooriline. Olen metsas korduvalt tarvitanud Mivina tooteid (kiirmakaronid ja kartulipüree pakis). Oma hinna kohta väga maitsvad (eriti püree). Lisaks on nad ka odavad, mistõttu võib neid igasugu militaarpajukites tihti kohata.
Mis aga out on, on Turisti eine. Kaitsejõududes topitakse seda igasse 24h toidupakki. Hea odav vist. Sisu koosneb valdavalt tapamaja jääkidest- ajavad kohutavalt kõrvetama ja peale sööki ei saa pingutada, siis tuleb kõik tagasi. Eestis tehakse väga maitsvaid konserve - mis kuradi pärast peab mingit sovietiajal leiutatud rupskikonservi tänaseni sõduritele toppima?
Mis aga out on, on Turisti eine. Kaitsejõududes topitakse seda igasse 24h toidupakki. Hea odav vist. Sisu koosneb valdavalt tapamaja jääkidest- ajavad kohutavalt kõrvetama ja peale sööki ei saa pingutada, siis tuleb kõik tagasi. Eestis tehakse väga maitsvaid konserve - mis kuradi pärast peab mingit sovietiajal leiutatud rupskikonservi tänaseni sõduritele toppima?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist