www.militaar.net

Ei,see Danzigi Punane Rist peaks ju ometi õige olema.

Palun pakkuda variante. Või äkki keegi teab täpselt millega tegu?

Roman Tavasti valmistatud hõbemärk kruvikinnitusega. Seega langeb ära tsaari-aeg. Väikese Riigivapi kasutamine näitab, et tegemist on riikliku institutsiooniga.
http://www.pilt.ee/view/586819/

raudrist kirjutas: Väikese Riigivapi kasutamine näitab, et tegemist on riikliku institutsiooniga.
http://www.pilt.ee/view/586819/

Ei pruugi olla... kolme lõviga vapi motiivi kasutati ka mujal... tundub olevat tegemist mõne merega/sadamaga seotud seltsi või organisatsiooni orkestri/laulukoori juhatusega? ... nii et väga massiliselt seda märki ei tehtud

Sul võib tõesti õigus olla, aga kui Sa annaksid oma meili aadressi siis ma saadan Sulle pildi, mille saab teemale lisada.
Ma skaneerisin selle raamatust välja kuid seda lisada foorumisse ei oska, või ka ei saa.
Sinul paistab see võimalik olevat.

Peaks olema Lootuse selts - muuhulgas olid koos Estonia seltsiga laulupidude korraldajad - igal juhul haruldus

raudrist kirjutas: Roman Tavasti valmistatud hõbemärk kruvikinnitusega.http://www.pilt.ee/view/586819/

Ma olen Tavasti kruvi kohanud ka Poola skaudimärgil ja mujal imelikes kohtades... neid Tavasti firma kruvisid on päris palju ja sobiva keerme puhul ka nende märkide taga, mis pole sugugi Tavasti poolt või tema töökojas tehtud...

Nii et see võib olla ka tsaariaegne... näiteks on 2 elementi esindatud ka vanal Narva sakslaste Harmoonia seltsi medalil...
http://www.pilt.ee/view/591641/

alex kirjutas:Peaks olema Lootuse selts - muuhulgas olid koos Estonia seltsiga laulupidude korraldajad - igal juhul haruldus

Minu teada oli "Lootus" tsaari-aegne selts. Millele tugineb see oletus?

Vaido kirjutas:

raudrist kirjutas: Roman Tavasti valmistatud hõbemärk kruvikinnitusega.http://www.pilt.ee/view/586819/

Ma olen Tavasti kruvi kohanud ka Poola skaudimärgil ja mujal imelikes kohtades... neid Tavasti firma kruvisid on päris palju ja sobiva keerme puhul ka nende märkide taga, mis pole sugugi Tavasti poolt või tema töökojas tehtud...

Nii et see võib olla ka tsaariaegne... näiteks on 2 elementi esindatud ka vanal Narva sakslaste Harmoonia seltsi medalil...
http://www.pilt.ee/view/591641/

Ilma kahtluseta on tegemist Roman Tavasti valmistatud märgiga. Märgi teostus (nii esi- kui tagakülg ja kruvi-mutter)vastab täielikult R.Tavasti kvaliteedile ja teostustehnikale
EW Riigivapi kujutis vastab igati EW aegsele, mitte tsaariaegsele kubermanguvapile. Ankur ja Riigivapp seostavad märgi riikliku mereasutusega. Tavast ja Riigivapp VÄLISTAVAD seotuse Peterburi ja ka tsaariajaga.
Minu enda oletus on Mereväe Orkestri Juhatus. 1918-1927 juhataja Raimond Kull ja juhataja abi Aleksander Haberman (Pitka käsul orkestri formeerija ja esimene juhataja, hilisem KL Kalevi malevkonna orkestri juht).

Võiks kontakteeruda meilitsi Reet Naber'iga - reetn at mil.ee . Ta teab EV mereväe ajaloost palju .

Paluks arvamusi.
http://www.pilt.ee/view/586819/

raudrist kirjutas:Ilma kahtluseta on tegemist Roman Tavasti valmistatud märgiga. Märgi teostus (nii esi- kui tagakülg ja kruvi-mutter)vastab täielikult R.Tavasti kvaliteedile ja teostustehnikale

Tavasti teada-tuntud kvaliteet oli kindlasti saavutatud kõvas konkurentsis ... nii et ega paljude teiste kohalike meistrite töö millegipoolest kehvem polnud... kuna märgi tagumist poolt pole näha, siis ei oska midagi rohkem kosta, aga ainult mutri järgi ei saa siiski 100% valmistajas kindel olla...

Pole väga kursis tolleaegsete mereväe struktuuridega, aga miskipärast oletan, et "Juhatus" kuulus siiski rohkem tsiviilorganisatsiooni juurde... ka sel juhul kui tegemist oli elukutseliste muusikute ja palgalistega, oli siiski tegemist sõjaväelise allüksusega... isegi kui mereväe orkestril oli juhatus ja neil oli oma märk, ei oleks ma päris kindel, et see on just nimelt selle juhatuse märk, kui mingi muu allikas seda ei kinnitaks

Lootusringid ja arvatavasti ka mitmeid Lootuse nimelise seltse tegutses EW ajal ka... Riigivapp sellisel kujul kinnitati vist 1925.aastal ja ka pärast seda oli kolme lõvi kasutamine siiski suht vaba... ei ole viitsinud võrrelda, kas sellel märgil kujutatu vastab põhiseaduses toodud standardile... skaudimärgil oli ka väike vapp ja sellisel kujul märk kinnitati siiski hiljem, kui riigivapi seadus... ja Eesti Skautide Malev polnud sugugi riiklik institutsioon ... nii nagu svastika kasutamine skautide aumärkidel ei omanud mingit seost Saksamaal toimuvaga...

Märgi on valmistanud Roman Tavasti firma.
Mereväe Orkestril, kes oli oma aja juhtivaim orkester, OLI juhatus (loe minu eelmist posti).
Riigivapi kasutamine on (oli) piiratud seadusega.
Riigivapi kasutamist olen märganud noorsoo-organisatsioonide märkidel(eespool nimetatud skaudid, noorsoo spordiühing), Auto-moto Ühingu märgil, 1938 a. laulupeo märgil.
Ega needki nüüd päris tavalised koori/kooli märgid ole, pigem ikka üleriiklikud.
Kuidas seostub svastika näide selle looga?

Ja veel- Tavasti kvaliteet ja kunstiline tase on vähemalt Eesti faleristikas jäänud ületamatuks.

Eesti Punase Risti VSK instruktor - kas see VSK pole mitte "Valmis sanitaarkaitseks" ja märk siis juba 1940. a punasest ajast või edasigi?

VSK tõlgendusi:

Hariduse Rahvakomissariaadi ringkirjad, laste (noorte) kehakultuurikollektiivi põhimäärus ja pioneeride ning õpilaste III üleliiduliste sõjalis-kehakultuuri võistluste (VSK) määrus

ERA.R-1013.1.183

*

Elanikkonna "Valmis sanitaarseks kaitseks" (VSK) normidele ettevalmistamise õppeplaan ja õppekavad
Tallinn : Rakendustrükiste Kirjastus, 1947
34, [2] lk. ; 17 cm

*


VSK I astme (I profiil) õppetöö normid: [Punase Risti ja Punase Poolkuu seltside ülesanded NSV Liidu sanitaar-kaitses]
[Tallinn]: ENSV Punane Rist, 1941
14, [1] lk. koos kaanega ; 16 cm

*

Programm elanikkonna ettevalmistamiseks NSV Liidu Punase Risti ja Punase Poolkuu seltside "Valmis sanitaarkaitseks" (VSK) ringides : [kinnitatud 6. I 1955. a.] / NSV Liidu Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Liidu Täitevkomitee
Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1955

Oleks ilus küll, aga kas on teada millal EPR muutus ENSVPR-ks?

Selleks tuleks lugeda Maido Siku artiklit "85 aastat Eesti Punast Risti"
Akadeemia 2004. aasta 2. numbris või seal osundatud kirjandust.

Nali Kohe vaatan järele.