veel midagi lenduritele...

[FW Anton]

Eks see tuleneb sellest, et paljud mudelistid pole päris sõjamasinatega piisavas kokkupuutes olnud. Mina aga olen pea pool oma elust nendega ninapidi koos olnud ja seetõttu ka veidi teistmoodi suhtumine. Kulumine - võtame näiteks IL-2, selle keskmine eluiga oli 15 väljalendu - mida see jõudis selle aja vältel kuluda? Narvakad tõmbasid hiljuti ühest august IL-2 tükid välja, värv oli peal nii kui uus. Küll aga jätsid jälje mootorist tulevad heitgaasid ja pardarelvade hülsikanalitest välja paiskuv püssirohu ving. Tegelikult reedab paneelide špangoutide ja ribide asukohta ja kuju neetide rida, mis on üldiselt märgatav. Vot siin oleks mõelda kuidas seda esile tuua õieti.

[fossiil]

Nii see enamjaolt ongi, et pole vajadust olnud sõjamasinatega kokku puutuda, seda tegelikult õnneks...
Aga püüaksin selgitada asja olemust veidi kujundlikumalt - kujutame endale ette, et oleme näiteks lennuväljal seisva IL-2 lähedal, nii kere keskkoha juures. Ja kohe üsna lähedal - lausa "ninapidi" vastas. Nii et kere paneelide ühenduskohad ja neediread on väga hästi näha. Mida siis näeme? Seda et paneelide ühenduskohad on praktiliselt puhtad - mingit sodi neis ei peitu. Aga kas me samal ajal kogu lennukit näeme? Ei näe, selleks peame pead päris palju mõlemale poole pöörama - nõus?
Et kogu lennukit näha ilma pead pööramata, tuleb meil veidi eemale vantsida - kusagil 15-20 meetrit. Nüüd on lennuk tervenisti meie vaateväljas - kas paneelide ühenduskohad ja neediread paistavad? Paistavad küll, aga nüüd tunduvad ühenduskohad peente, ülejäänud kerest veidi tumedamate joontena, needipead aga täpikeste ridadena - see on tingitud sellestsamast valguse-varju efektist, mistõttu tajume lennukit ruumilise, mitte tasapinnalisena.
Aga kui vaatame sama lennuki mudelit, siis hoiame seda silmadest enam-vähem 30 cm kaugusel - tavaline raamatu lugemise kaugus (võib varieeruda vastavalt meditsiinilistele näidustustele). Kuid sellelt kauguselt näeme mudelit tervikuna, järelikult peaks ta visuaalselt mõjuma nagu päris lennuk paarikümnelt meetrilt, seega steriilselt puhas mudel võib näida ilmetuna - paneelide ühenduskohad ei tule esile, nagu päris lennukit vaadeldes. Toonimise üheks eesmärgiks ongi realismi illusiooni loomine, et mudel tunduks suhteliselt lähedalt vaadates sarnane päris masinaga, mis asub vaatleja suhtes teatud distantsil. Teine lugu on ekspluatasiooni jälgede, kulumise ja ilmastiku mõjuga, katsun mõni päev aega leida ja veidi eraldi teemana kokku kribada.

Urmas.

[FW Anton]

Seep´ see ongi, et tegu on illusiooniga aga mina olen rohkem realismi poole esindaja. Tegelikult värvitud masinatel pole paneele kaugemalt enamajaolt näha (sõltub ühendusviisist) aga neediread küll. Mudelitel aga tekitatakse need vahed vägagi laiad ja kui see täita jääb minu silmis s...tt mulje. Neediridade esiletoomine annaks reaalsema tulemuse aga ega sedagi saa ju tootjalt nõuda ehki nad sellele mõelda võiks. Lasertehnikaga annab kõike teha.

[FW Anton]

Siin üks IL-2, kus pole joonte täitmisega liiale mindud ja mudel paistab vägagi realistlikuna.
http://images.google.com/imgres?imgurl= ... n%26sa%3DG

[kalle]

Rõhutatud jooned aga tekitavad minus mulje nagu oleks need jooned kõntsa täis.

Ehk on ka erandeid? Kui vaada siin esimest pilti peale joonist, siis tundub, et ka äris lennukil võivad jooned rõhutatud olla ja paista isegi päris kaugelt silma. Sellise pildi järgi tegemisel võib ehk veidi julgem olla ja loota ka realismi poole esinja olla..

http://www.elgrancapitan.org/portal/avi ... v-142.html

Kk

[FW Anton]

Fotol on nähtavad hästi lahtikäivad luugid ja klapid, mis tavaliselt kõkidel lennuklitel hästi nähtavad on, kuid näha ei ole ühtegi alumiiniumpaneeli värvi alt. Ka mudelitel on kõiksugu luugid ja klapid võrdlemisi eristatavateks tehtud, Eduardi puhul isegi fotoetsidena valmistatud, mis on kindlasti parem lahendus kui toonimine.

[andrusan]

Tundub, et siin läheb juba maitse küsimustes vaidluseks, aga maitse üle teatavasti ei vaielda...jne. Ühele meeldib üks stiil, teisele teine ja kellelegi veel kolmas, arvan et selle võiks lihtsalt teadmiseks võtta ja sellest peaks piisama. Sry aga mind huvitab palju rohkem masinate ehituskäik ja ajalugu, kui selle tõestamine, et kas paneelide vahe on sodine või varjutatud.
Tervitused

[Joss Metsast]

Ega selle lennuki toonimisega ei saa liiale minna küll, muidu hakkab porist tanki veel meenutama , vast ründelennukid on erandid, nood ju lendavat tankid olidki Mis aga sodisse paneelidevahel puutub siis minu isiklik arvamus on et teataval määral kõntsa ja sodi seal ikke on küll. Samuti on kogu lennuki kere pisut määrdunud. Arvamuse on kujundanud reisilennukite abil, mis tänapäeval vaatamata pesule suhteliselt määrdunud on , ei usu eriti et teises ilmasõjas sõjalennukeid rohkem küüriti kui praegusi reisilennukeid, pealegi maanduti ju tihtipeale mitte betoonist lennurajale vaid enamvähem suvalisele põllule. Samas oli muidugi sõjalennuki eluiga kordades lühem , nii et selles suhtes õigus küll et ei jõudnud määrduda süviti. Ligidalt vaadates ei paista see sodi tihtipeale silma kaugemalt vaadates toob aga paneelivahed kenasti välja, pluss veel valguse mäng. Selles osas astun fossiili parteisse

[fossiil]

Õige ta on, et tegelikult valib igaüks ise endale sobiva lähenemise ja kellelgi ei ole õigust öelda, et see oleks vale- isiklikult mulle FWAnton -i mudelid meeldivad - kõik nad on kenasti ühes stiilis välja peetud, nii et vaidlemiseks siin vaevalt et läheb Kuid ajalooline taust on ta mudelitel üks tugevamaid, mis on minu silmis samuti tugev pluss.

Neediridade esiletoomine annaks reaalsema tulemuse aga ega sedagi saa ju tootjalt nõuda ehki nad sellele mõelda võiks.

Aga vaat siinjures küsiksin, et kas see kunagi lennukispetside juures nähtud sobiva taskukella hammasrattaga täpikeste pealerullimine on tegelikult jama, või leiab kasutust siiani? Juhul kui idee toimib, siis ehk oleks see üks võimalik lahendus?

Urmas.

[FW Anton]

Aga vaat siinjures küsiksin, et kas see kunagi lennukispetside juures nähtud sobiva taskukella hammasrattaga täpikeste pealerullimine on tegelikult jama, või leiab kasutust siiani? Juhul kui idee toimib, siis ehk oleks see üks võimalik lahendus?

pole selle tehnoloogiaga kursis aga ise arvan, et needid võiksid olla väikeste nupukestena, mida vajadusel saaks liivapaberiga madalamaks lihvida. Ka siin tekiks kindlasti valguse ja varju efekt.

[fossiil]

Eks kõige parem oleks muidugi, kui neetide eest kannaksid hoolt tootjad, kuid pahatihti ei tee nad seda mitte. Otsisin veidi ja leidsingi lõpuks midagi: http://gallery.rumodelism.com/gallery/img72/m1452.shtml , põhimõtteliselt sellist asja aviaatorid kasutavadki, tuleb lihtsalt leida sobiva sammuga hammasratas ja sellele käepide meisterdada. Kuid siin on see 1:72 mõõtkavas, kas selline tehnoloogia ka 1:48 sobib - ei tea, kuid arvan et proovida võiks, kuna ise sadu ja sadu tibatillukesi nupukesi mudeli peale teha pole mõeldav.
Ühes foorumis juhtusin ütelusele, nagu pakuks Tamiya sarnast instrumenti, ehk on keegi kursis?

Urmas.

[FW Anton]

Päris huvitav, peaks tulevikus proovima.

[Parovoz]

Tere-tere!
Üpris huvitav kollektsioon...Siit ka küsimused, ehk saaks vihjeid Vene VVs allikate kohta. Üksused, pildid, artiklid .....Endalgi valmimas paar selle teemalist aparaati
Lugupidamisega

[FW Anton]

Andmeid leiab siit:

http://avia-hobby.ru/publ/soviaps/iap_vmf.html
http://wp.scn.ru/en/ww2
http://www.airwar.ru/history/av2ww/sovi ... dskoe.html
http://www.bellabs.ru/

võib ka lüüa Googlesse otsingusõnad: lend-lease airforce

[FW Anton]

Jätkan teemat. Esitlen North American B-25C Mitchell Italieri/Acurate Miniatures 1/48. Kvaliteedilt mitte eriti hea, liiga raske ja ninaosa vajas kõvasti pahteldamist. Oma raskuse kohta nigelad telikud, eriti esimene. Mudel on tasakaalust väljas ja esiotsa tuleb kõvasti raskust juurde panna aga juhendis märge selle kohta puudub. Kui mudel juba koos, siis katsu seda raskust piisavalt juurde panna aga hakkama lõpuks sain. Antenni tikud olid täielik porno, need tuli asendada vineerinaeltest tehtud tikkudega.
B-25 versioonid olid 1944 kasutusel ka Eestis märtsipommitamiste ajal. 9. märtsil tulistati üks ka alla. Mais 44 tulistas Lt. Klaus Scheer ( minu Ju-88C-6) Narvast idas Eesti-Vene piirialal alla veel ühe B-25. Avalikud Vene allikad väidavad kuni 1944 lõpuni oli B-25 kasutus ainult 4. kaardiväe õhukorpuse (4. GvAK) monopol. Korpuse moodustasid 4. ja 5. kaardiväediviisid. Alates märtsist 1944 oli kummaski diviisis kolm polku. Millised polgud või polk käis märtsis Eestis pommitamas, pole selge. Aga üks 4. diviisi tegelane väidab, et diviis osales kõigis suuremates punaarmee operatsioonides. Kas näiteks 9. märtsi pommitamine oli nende vaatevinklist suuroperatsioon? Kuna selgust pole, pole ka minu mudelil pardanumbreid, sest igal polgul olid need erinevad ja asusid erinevas kohas. 1944. aasta lõpus said B-25 ka teised üksused, sealhulgas Balti laevastiku luureüksus.
Nüüd aga mudel siis siin: