poisid ärge riielge, rääkige parem keegi, kas seersant steineri legendaarne dioraam/unenägu "Tuleb teade !" ka näitusele ülesse sai ?
mitte midagi ja mitte kellegi suhtes isiklikku ning teravat uisku,
Hertsog
Mudelinäitus Kuressaare lossis
https://www.facebook.com/panzerwerke
Bitte kommen sie in nach käsikaudu, aber vorsicht: esikus on dunkel ja tulistatakse !
Seersant jäi seekord diskreetselt tagasihoidlikuks ja ei osalenud selles dessandis. Aga küll ta jõuab kunagi hiljem...
Mis aga dioraamidesse puutub, siis esimeste näitusepäevade muljete puhul võib ütelda, et just need "liikumatud pildid" on seal ühed populaarsemad eksponaadid. Luciano Möbelwagenile annab muidugi palju efekti juurde ehtsate hülsside kasutamine, aga ka Panzergrenadieri suurtükke uuritakse-pildistatakse agaralt.
Plaanin homme veidi pikemalt lossis olla ja õhtul siis siia väikese muljete kokkuvõtte postitada.
Mis aga dioraamidesse puutub, siis esimeste näitusepäevade muljete puhul võib ütelda, et just need "liikumatud pildid" on seal ühed populaarsemad eksponaadid. Luciano Möbelwagenile annab muidugi palju efekti juurde ehtsate hülsside kasutamine, aga ka Panzergrenadieri suurtükke uuritakse-pildistatakse agaralt.
Plaanin homme veidi pikemalt lossis olla ja õhtul siis siia väikese muljete kokkuvõtte postitada.
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
Väärt ettevõtmine ikka. Tore kuulda kui üldsus elevil on. Vaatame kas siis esimesi uudishimulikke ka "palati" uksevahelt sisse saab piiluma. Ehk saab mõne pisiku edasi anda ja haigust veelgi levitada. 
Korraldajatele ja muidugi ka härrastele kes oma töö ja vaeva välja panid --- suured suured kiitused.
Tervitades,
Krahv
Korraldajatele ja muidugi ka härrastele kes oma töö ja vaeva välja panid --- suured suured kiitused.
Tervitades,
Krahv
Don`t be afraid of your model, it is you who is holding the knife. There is a very fine line between "hobby" and "mental illness".
Lubatud väike vahekokkuvõte siis.
Kui ma hommikul lossi jõudsin, olid esimesed külastajad juba piletikassa ees kohad sisse võtnud. Valvuritädi sõnul oli kõige rahvarohkem päev neljapäeval, kui hommikust õhtuni oli pidevalt keegi näitusesaalis. Reedel jäi õhtupoole veidi hõredamaks (kahtlustan siin seost Otepääl toimunud suusavõistluse avamisega). Ja ka laupäev algas tugevalt - vaevalt tund pärast muuseumi avamist oli saalis 25 - 30 inimest igasugusest vanusest. Ja mitte ainult isad poegadega, vaid ka emad ja tütred.
Mõned külastajad võtsid asja väga põhjalikult, liikudes kiirusega umbes 5 vitriini tunnis, pered koos meetripikkuste mehehakatistega läksid loomulikult kiiremini. Paljud vanemad mehed otsisid pilguga oma noorusaja "armastust" (kas siin Studet ka on? kus amfiibid asuvad? missuguste lennukitega Berliini pommitamas käidi? jne, jne). Nii mõnigi mees tunnistas, et pole enam paarkümmend aastat lossi sattunud, kuid nüüd võttis kätte ja tuli. Ma arvan, et see on omal kujul väga kõva tunnustus sellele näitusele...
Külalisteraamatus on loomulikult vaid kiitvad hinnangud, osa neist nähtavasti muuseumile adresseeritud (tehke rohkem militaarteemalisi väljapanekuid), suurem osa loomulikult mudelimeestele (ülivõrded pea igas lauses). Põgusal silmitsemisel hakkas silma näiteks muhulasi, aga ka siit foorumist läbi käinud nimesid.
Väga palju küsiti ka näituse lõpukuupäeva kohta. Selleks võib olla kaks põhjust - kas soovitakse üks kord veel tulla või on siis plaanis seda näitust kellelegi teisele soovitada. Head põhjused mõlemad.
Kuna paar 1/35 sõjameest olid alustanud lamamisstreiki, kruvisin mõnel vitriinil hetkeks kaane maha ja lõin korra majja, kõvera traadijupiga sai läbi ventilatsiooniaugu ka fossiili kergtanki akvaariumis veidi korda loodud.
Oli väga tore päev, kahju, et kauemaks ei saanud jääda - naiskodukaitse tuli mulle järele...
Kui ma hommikul lossi jõudsin, olid esimesed külastajad juba piletikassa ees kohad sisse võtnud. Valvuritädi sõnul oli kõige rahvarohkem päev neljapäeval, kui hommikust õhtuni oli pidevalt keegi näitusesaalis. Reedel jäi õhtupoole veidi hõredamaks (kahtlustan siin seost Otepääl toimunud suusavõistluse avamisega). Ja ka laupäev algas tugevalt - vaevalt tund pärast muuseumi avamist oli saalis 25 - 30 inimest igasugusest vanusest. Ja mitte ainult isad poegadega, vaid ka emad ja tütred.
Mõned külastajad võtsid asja väga põhjalikult, liikudes kiirusega umbes 5 vitriini tunnis, pered koos meetripikkuste mehehakatistega läksid loomulikult kiiremini. Paljud vanemad mehed otsisid pilguga oma noorusaja "armastust" (kas siin Studet ka on? kus amfiibid asuvad? missuguste lennukitega Berliini pommitamas käidi? jne, jne). Nii mõnigi mees tunnistas, et pole enam paarkümmend aastat lossi sattunud, kuid nüüd võttis kätte ja tuli. Ma arvan, et see on omal kujul väga kõva tunnustus sellele näitusele...
Külalisteraamatus on loomulikult vaid kiitvad hinnangud, osa neist nähtavasti muuseumile adresseeritud (tehke rohkem militaarteemalisi väljapanekuid), suurem osa loomulikult mudelimeestele (ülivõrded pea igas lauses). Põgusal silmitsemisel hakkas silma näiteks muhulasi, aga ka siit foorumist läbi käinud nimesid.
Väga palju küsiti ka näituse lõpukuupäeva kohta. Selleks võib olla kaks põhjust - kas soovitakse üks kord veel tulla või on siis plaanis seda näitust kellelegi teisele soovitada. Head põhjused mõlemad.
Kuna paar 1/35 sõjameest olid alustanud lamamisstreiki, kruvisin mõnel vitriinil hetkeks kaane maha ja lõin korra majja, kõvera traadijupiga sai läbi ventilatsiooniaugu ka fossiili kergtanki akvaariumis veidi korda loodud.
Oli väga tore päev, kahju, et kauemaks ei saanud jääda - naiskodukaitse tuli mulle järele...
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
-
von manstein
- Liige
- Postitusi: 1403
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Kuna Asjaajaja poolt pole ühtegi fotosüüdistust valmis näitusest laekunud, tuli see viga operatiivselt parandada. Sai siis fotokas ja kolmjalg õlale võetud ning järelkasv näpu otsas sammud lossi poole suunatud. Edasi las räägivad pildid:
Tuleb tunnistada, et tegu oli keeruka ettevõtmisega. Proovige ise pildistada läbi peegeldava klaasi, et kujutis terav ja piisavalt valgustatud oleks.
Tuleb tunnistada, et tegu oli keeruka ettevõtmisega. Proovige ise pildistada läbi peegeldava klaasi, et kujutis terav ja piisavalt valgustatud oleks.
-
von manstein
- Liige
- Postitusi: 1403
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Kuna fotosessiooniga läks oodatust kauem aega, jõudis järelkasv vahepeal ära tüdineda.Kusagilt olid nad välja uurinud et siinsamas on veel üks mudelikogu eksponeeritud. Ja tõepoolest, paari massiivse vaheukse taga avanes võimas ekspositsioon. Seda siis mõõtkavas 1:1!
Esindatud olid lendavad, murdvad, võsas ragistavad ja meresügavustes pesitsevad eksponaadid:
Nagu näha, on tundmatute mudelseppade meisterlikkus lihtsalt hämmastav. Ainsa miinusena võib märkida, et viimase mudeli juures puudub tuules lehviv lipp. Aga see on ju pisiasi.
Esindatud olid lendavad, murdvad, võsas ragistavad ja meresügavustes pesitsevad eksponaadid:
Nagu näha, on tundmatute mudelseppade meisterlikkus lihtsalt hämmastav. Ainsa miinusena võib märkida, et viimase mudeli juures puudub tuules lehviv lipp. Aga see on ju pisiasi.
Oh jah. Teadeanne igal juhul, et kui keegi peaks vahetult enne näituse lõppu (s.o. siis veebruari lõpp märtsi algus) saarlaste juurde invasiooni tegema ning masinas peaks vaba ruumi olema, siis pakkides ennast kompaktselt kokku mahuksin ilusti sinna ära. Käremaru tahaks ikka oma silmaga seda näitust korra näha.
Mudelinäituse siltide kohta saatsin kõigile asjaosalistele PS'i.
Juhul, kui keegi ilma jäi, panen oma pangaandmed siia ka:
Kristjan Lind
221020137509
Ühtlasi kasutan võimalust ja tänan inimesi, kes mudelinäituse püsti panid ja raske töö ära tegid. Meediast tulnud vastukaja ning siinsete piltide kohaselt paistab hästi läinud olevat.
Kristjan
Juhul, kui keegi ilma jäi, panen oma pangaandmed siia ka:
Kristjan Lind
221020137509
Ühtlasi kasutan võimalust ja tänan inimesi, kes mudelinäituse püsti panid ja raske töö ära tegid. Meediast tulnud vastukaja ning siinsete piltide kohaselt paistab hästi läinud olevat.
Kristjan
SUPER!
Tänud ja õnnitlused:
militaarmudelite ehitajatele,
näituse korraldajatele,
asjaajajatele,
fännidele,
külastajatele ja
kaasa elajatele!
Mudelid lähevad ajas järjest paremaks, mida aeg edasi. Fotodel ei suuda tihti vahet teha kas tegu arhiivimaterjali või mudeliga.
Ajalugu: Rakvere: Ajaloomuuseum - Tallinn: OKUPATSIOONI JA VABADUSVÕITLUSE MUUSEUM-i väljapanek - Lasnamäe: Mustakivi Keskus - väiksemad väljapanekud on olnud ka Pärnu mnt. mudelipoes aastavahetuseti ja jaanipäeva paiku - Tallinna Laululava all: „Minimaailm 2008 - 2010 Kuressaare Lossi Näitus (kõigi esinduslikum militaarmudelite väljapanek, plussiks stendid, pildid ja ühtse formaadiga info mudelite kohta ning ajaline järjestus / grupeerimine!) Mida lõpu poole seda süsteemsem ja tihedam on side ehitajatevahel olnud --> 2010 Tallinn*, 2011!
*Visiooniks :
Tallinna Lennusadamas asuv vesilennukite kolmikangaari 2010 plaanitav renoveerimise lõpp (http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=36) ja
Tallinn kui Euroopa kultuuripealinn 2011 raames tuleb seda tähistada ühe korraliku mudelinäituse väljapanekuga!
Korraldate selle kindlasti vahepeal täienenud Palati-Rahvaga ära?
Teguderohket vaba aega pühendumiseks ja jõudu osavate näppude liigutamise koordineerimiseks!
Terv,
JoRRuu
militaarmudelite ehitajatele,
näituse korraldajatele,
asjaajajatele,
fännidele,
külastajatele ja
kaasa elajatele!
Mudelid lähevad ajas järjest paremaks, mida aeg edasi. Fotodel ei suuda tihti vahet teha kas tegu arhiivimaterjali või mudeliga.
Ajalugu: Rakvere: Ajaloomuuseum - Tallinn: OKUPATSIOONI JA VABADUSVÕITLUSE MUUSEUM-i väljapanek - Lasnamäe: Mustakivi Keskus - väiksemad väljapanekud on olnud ka Pärnu mnt. mudelipoes aastavahetuseti ja jaanipäeva paiku - Tallinna Laululava all: „Minimaailm 2008 - 2010 Kuressaare Lossi Näitus (kõigi esinduslikum militaarmudelite väljapanek, plussiks stendid, pildid ja ühtse formaadiga info mudelite kohta ning ajaline järjestus / grupeerimine!) Mida lõpu poole seda süsteemsem ja tihedam on side ehitajatevahel olnud --> 2010 Tallinn*, 2011!
*Visiooniks :Tallinna Lennusadamas asuv vesilennukite kolmikangaari 2010 plaanitav renoveerimise lõpp (http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=36) ja
Tallinn kui Euroopa kultuuripealinn 2011 raames tuleb seda tähistada ühe korraliku mudelinäituse väljapanekuga!
Korraldate selle kindlasti vahepeal täienenud Palati-Rahvaga ära?
Teguderohket vaba aega pühendumiseks ja jõudu osavate näppude liigutamise koordineerimiseks!
Terv,
JoRRuu
Ei saa mitte vaiki olla...
Kuigi mudelinäitus on sattunud kõige kehvemale ajale, mis üldse võib välja mõelda (esiteks: jaanuar/veebruar - kõigil rahakotid aastavahetusest saati tühjad; teiseks: masu ja sellest tulenev turisminduse madalseis; kolmandaks: erakordselt külm ja lumerohke talv, mistõttu suur osa inimestest eriti väljas ei käi; neljandaks: igasugused huvitavad üritused televisiooni vahendusel - Otepää suusatamise etapp, iluuisutamise võistlused Tallinnas, lähenev spordipidu kusagil Vakuuuveris jne, jne) on muuseum mudelinäitusega vägagi rahul, sest rahvast ikkagi liigub.
Koostöös muuseumiga alustasime näituse promomise teist etappi - muuseum informeeris koole unikaalsest võimalusest pidada lossis üks veidi teistlaadi ajalootund. Saaremaa Ühisgümnaasium on esimese külastuse veebruari esimeste päevade sees juba ära broneerinud ja kui nad rahule jäävad, tuleb sedalaadi külastusi kindlasti veel.
Siinsamas mudelifoorumis oli ka üks postitus seoses peatselt avatava Eesti Posti sünnipäevale pühendatud näitusega. Usun, et selliseid üleskutseid ja koostööpakkumisi hakkab edaspidi üha sagedamini tulema. Ka see on kõva tunnustus teie tegmistele ning aitab kaasa mudelismi populariseerimisele.
Üks väike kild Kuressaare näituselt ka.
Käis üks vanem härra näitusesaalis tähtsa näoga ringi ära ja viskas siis valvuritädile nii mokaotsast, et Tiigreid teil siin polegi. "Kuidas pole," polnud valvuritädi temaga päri ning sikutas mehe varrukat pidi Tiigrite vitriini juurde. Pidi mees siis valvuritädiga nõustuma, et oli eksinud. Valvuritädil aga suu kõrvuni, et naised pole sõjatehnika koha pealt lollemad midagi kui mehed. Ega ta muidugi hakanud papile mainima, et tegime näituse esimesel päeval saalile koos väikese ringi peale ja vaatasime vitriinid üle.
Kuigi mudelinäitus on sattunud kõige kehvemale ajale, mis üldse võib välja mõelda (esiteks: jaanuar/veebruar - kõigil rahakotid aastavahetusest saati tühjad; teiseks: masu ja sellest tulenev turisminduse madalseis; kolmandaks: erakordselt külm ja lumerohke talv, mistõttu suur osa inimestest eriti väljas ei käi; neljandaks: igasugused huvitavad üritused televisiooni vahendusel - Otepää suusatamise etapp, iluuisutamise võistlused Tallinnas, lähenev spordipidu kusagil Vakuuuveris jne, jne) on muuseum mudelinäitusega vägagi rahul, sest rahvast ikkagi liigub.
Koostöös muuseumiga alustasime näituse promomise teist etappi - muuseum informeeris koole unikaalsest võimalusest pidada lossis üks veidi teistlaadi ajalootund. Saaremaa Ühisgümnaasium on esimese külastuse veebruari esimeste päevade sees juba ära broneerinud ja kui nad rahule jäävad, tuleb sedalaadi külastusi kindlasti veel.
Siinsamas mudelifoorumis oli ka üks postitus seoses peatselt avatava Eesti Posti sünnipäevale pühendatud näitusega. Usun, et selliseid üleskutseid ja koostööpakkumisi hakkab edaspidi üha sagedamini tulema. Ka see on kõva tunnustus teie tegmistele ning aitab kaasa mudelismi populariseerimisele.
Üks väike kild Kuressaare näituselt ka.
Käis üks vanem härra näitusesaalis tähtsa näoga ringi ära ja viskas siis valvuritädile nii mokaotsast, et Tiigreid teil siin polegi. "Kuidas pole," polnud valvuritädi temaga päri ning sikutas mehe varrukat pidi Tiigrite vitriini juurde. Pidi mees siis valvuritädiga nõustuma, et oli eksinud. Valvuritädil aga suu kõrvuni, et naised pole sõjatehnika koha pealt lollemad midagi kui mehed. Ega ta muidugi hakanud papile mainima, et tegime näituse esimesel päeval saalile koos väikese ringi peale ja vaatasime vitriinid üle.
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
Väike ettekanne Kuressaare garnisoni argipäevadest.
Eile käisid esimesed klassid, kellega mul oli väike giiditeenus kokku lepitud (0 krooni tunnis, koos käibemaksuga, kui keegi huvi tunneb). Kõige esimesed nad polnud, varem on paar klassi käinud päris omal käel.
Kõigepealt oli ports viiendikke ja kuigi ma palusin neil varuda umbes tunni jagu kannatust, oli kümme minutit hiljem pea kogu see punt mööda saali ühtlaselt laiali jagunenud (koolifüüsikas seletatakse seda nähtust vist Browni liikumisega). Aga noh, ma ei lasknud ennast väga häirida ning jätkasin oma vestlust paarile tõsise näoga tüdrukule ja mõnele üksikule poisile, kes aeg-ajalt pooljuhuslikult minu kõrvale sattusid. T-34 ei ütelnud neile küll midagi, Katjuša koha peal nagu tekkis mingi äratundmise moment. Aga noh, kõige hullem ka polnud ja lõpuks saime ringi saalile peale. Itaalia kergetanki vitriini juures kogunesid enam-vähem kõik lapsed jälle kokku ja kui ma olin neile tiku ja kuulipritsi võrdlevat fotot näidanud, olid poisid lummatud. Taheti teada, kus poes valget EPO-t müüakse ja kui palju see maksab ja... Ühesõnaga, nüüd hakkab neid kergetanke tulema nagu Vändrast saelaudu.
Veel taheti teada, kas lennukite propellerid ikka käivad ringi ja kas tankide roomikud ka liiguvad ja kas neid mudeleid saab ka raadio teel juhida.
Kümme minutit vahet ja siis tulid kuuendikud, kaks klassi korraga. Aastajagu elutarkust rohkem andis kohe märgatava vahe, kogu punt püsis enam-vähem koos, kuigi ka siin ei saadud teatud füüsikaseaduste vastu. Aga ju mu jutt oli siis nii igav. Taas märkasin, et tüdrukud olid hoopis tähelepanelikumad kuulajad kui poisid. Aga tegin poistele eripakkumise ja rääkisin neile Airacobra ebatüüpilisest ehitusest võrreldes teiste II MS-i hävituslennukitega. See jutt läks küll tänulikele kõrvadele.
Tundub, et nii suurt punti nagu terve klassikomplekt on raske ohjata ja ehk peaks nad esialgu lihtsalt laskma saalis ühe ringi ära joosta. Pärast seda on aega ka juttu kuulata.
Kuuendikel oli lõpus küsimusi märgatavalt vähem, aga õpsid olid küll väga uudishimulikud ja lubasid koos peredega tagasi tulla. Järelikult kõige igavam polnudki. Kui kuuendikud olid läinud, avastasin ruumist veel ühe viienda klassi poisi, kes oli omadest enne meelega maha jäänud ja tegi kuuendike ekskursiooni ka kaasa. Tal oli veel mitu-mitu küsimust mulle ja ta lubas isaga koos kindlasti uuesti tagasi tulla. Sealt sirgub tulevikus kindlasti kui mitte just mudelisepp, siis vähemasti üks asjalik (sõja)tehnikahuviline.
Kommikarbi sain ka mälestuseks, kuuendikelt.
Eile käisid esimesed klassid, kellega mul oli väike giiditeenus kokku lepitud (0 krooni tunnis, koos käibemaksuga, kui keegi huvi tunneb). Kõige esimesed nad polnud, varem on paar klassi käinud päris omal käel.
Kõigepealt oli ports viiendikke ja kuigi ma palusin neil varuda umbes tunni jagu kannatust, oli kümme minutit hiljem pea kogu see punt mööda saali ühtlaselt laiali jagunenud (koolifüüsikas seletatakse seda nähtust vist Browni liikumisega). Aga noh, ma ei lasknud ennast väga häirida ning jätkasin oma vestlust paarile tõsise näoga tüdrukule ja mõnele üksikule poisile, kes aeg-ajalt pooljuhuslikult minu kõrvale sattusid. T-34 ei ütelnud neile küll midagi, Katjuša koha peal nagu tekkis mingi äratundmise moment. Aga noh, kõige hullem ka polnud ja lõpuks saime ringi saalile peale. Itaalia kergetanki vitriini juures kogunesid enam-vähem kõik lapsed jälle kokku ja kui ma olin neile tiku ja kuulipritsi võrdlevat fotot näidanud, olid poisid lummatud. Taheti teada, kus poes valget EPO-t müüakse ja kui palju see maksab ja... Ühesõnaga, nüüd hakkab neid kergetanke tulema nagu Vändrast saelaudu.
Veel taheti teada, kas lennukite propellerid ikka käivad ringi ja kas tankide roomikud ka liiguvad ja kas neid mudeleid saab ka raadio teel juhida.
Kümme minutit vahet ja siis tulid kuuendikud, kaks klassi korraga. Aastajagu elutarkust rohkem andis kohe märgatava vahe, kogu punt püsis enam-vähem koos, kuigi ka siin ei saadud teatud füüsikaseaduste vastu. Aga ju mu jutt oli siis nii igav. Taas märkasin, et tüdrukud olid hoopis tähelepanelikumad kuulajad kui poisid. Aga tegin poistele eripakkumise ja rääkisin neile Airacobra ebatüüpilisest ehitusest võrreldes teiste II MS-i hävituslennukitega. See jutt läks küll tänulikele kõrvadele.
Tundub, et nii suurt punti nagu terve klassikomplekt on raske ohjata ja ehk peaks nad esialgu lihtsalt laskma saalis ühe ringi ära joosta. Pärast seda on aega ka juttu kuulata.
Kuuendikel oli lõpus küsimusi märgatavalt vähem, aga õpsid olid küll väga uudishimulikud ja lubasid koos peredega tagasi tulla. Järelikult kõige igavam polnudki. Kui kuuendikud olid läinud, avastasin ruumist veel ühe viienda klassi poisi, kes oli omadest enne meelega maha jäänud ja tegi kuuendike ekskursiooni ka kaasa. Tal oli veel mitu-mitu küsimust mulle ja ta lubas isaga koos kindlasti uuesti tagasi tulla. Sealt sirgub tulevikus kindlasti kui mitte just mudelisepp, siis vähemasti üks asjalik (sõja)tehnikahuviline.
Kommikarbi sain ka mälestuseks, kuuendikelt.
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
-
Blitzkrieg
- Liige
- Postitusi: 368
- Liitunud: 20 Mai, 2009 20:28
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 44 külalist