Pakun palatikaaslastele midagi uut mämmutada. Seekord siis hävitaja Jak-1b. Tootmist alustati 1942 ja kestis kuni 1944. Mootor: M-105PF, relvastuses üks 7,62 ja üks 12,7 mm kuuliprits. Eestis oli kasutuses Balti laevastiku õhujõudues: 3. giap omas 1943 ühte eskadrilli Lavansaaris aga nende ajalooraamatus 1944 Jak-1b ei märgita nagu ka LaGG-3, ehkki teised vene allikad näitavad, et neil neid 1944 oli isegi veel novembri kuus. Mingil määral oli neid masinaid 12. iap ja üks neist on ka siin 1944 alla tulistatud ning veel 13. iap. Viimane on 1944 kaotanud Eestis vähemalt 2 masinat, mida arhiivimaterjalides tähistatakse Jak-1f aga kuna ükski muu allikas ei viita sellise motifikatsiooni olemasolule ning samas mootorid M-105PF, nende numbrid ja lennukite tehase numbrid viitavad otseselt Jak-1b motifikatsioonile. Paar alla lastud Jak-1 on 1944. aastast ka veel tuvastamata. 13. õhuarmees olid need masinad kasutusel 196. iap (1. kaotus ka Eestis) ning 14. õhuarmee 161. iap, mis kasutas neid hävitajaid 1944 Peipsi dessandi katmiseks õhust. Muuseas kõik Jak-1 kaotsued 1944 Eestis jäävad esimesse poolaastasse. Teises pooles tulid valdavalt kasutusele Jak-9, La-5 ja La-7 ning üksikud Jak-3 hävitajad.
Mudelist: Tootja on tundmatu Modelsvit Ukrainast. Tootja on üritanud teha kõrgel tasemel mudelit aga läks ikka nagu alati... Detailide robustsus, kohati mitmeti arusaadav koostamisjuhend jm. tekitasid paras jagu peavalu. Kui juhendi järgi paika panna kere sisekülgedele toruraami osad siis nagu kõik klapiks kuni hakkad tiivablokki kere külge pookima. Siis selgub, et toruraam ei lase seda mitte kohe teha ja abiks tuleb võtta lõiketangid, et segav osa maha lõigata. Kuskil on igatahes detailide mõõtudega ja paigutusega väga mööda pandud. Ka teliku peasamba kinnitus on ülimalt imelik ja habras. Aga lõpuks sujus kõik rahuldavalt ja koos see aparaat on. Pakuksin siis välja, et tegu on Balti laevastiku 13. iap (hiljem 14. giap) hävitajaga aastast 1944.
.