www.militaar.net

GUSTAV VON CRAFFSTRÖM
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=249

Tänud, kamraad! Päris huvitav lugemine oli, pole varem ajaloo sellele lõigule tähelepanu pööranud.

nublu kirjutas: Kindralmajor Ants Kurvitsa elutee lõppes Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagris. Talle määrati surmanuhtlus mahalaskmise läbi nõukogudevastase tegevuse pärast Eestis. Ettepanek karistusmääraks “mahalaskmine” on kinnitatud 20. jaanuaril 1942. Kohtuasi jäi aga pooleli. 25. veebruaril 1942 esitati Kurvitsale uus arreteerimise määrus kui aktiivsele ülestõusu organiseerijale vangide hulgas. 1942. aasta talvel algas A. Kurvitsal parema käe halvatus. Haiglasse sattus ta alles poolteist aastat hiljem. 27. detsembril 1943 langes kindralmajor haiglapalatis äkilise vägivalla ohvriks. Teda ründas hullunud vangivalvur, kes ta surnuks pussitas. 5. jaanuaril 1944 mõisteti A. Kurvitsale postuumselt 10 aastat karistust.

Endine Urvaste konstaabel Ain Tiganik meenutas hiljem:

"Sosva laagris jäin kõhuhaigeks ja mind eraldati barakki, mis pidi justkui haigla olema. Minu kõrval lamas selles barakis Eesti Vabariigi kindral Kurvits, ta oli olnud piirivalve juht. Mõne päeva saime koos olla. Ühel hommikul, kui naisvang kaapis suure rauaga põrandalt muda, kargas tema juurde suur venelane, haaras sellelt naisvangilt suure raua. Kargas siis narile ja lõi mitu korda selle suure terava noa sarnase rauaga Kurvitsale rindu, purustas sellega tema rinna, Kurvits suri kohe. Siis viskas vang noa maha ja läks oma narile tagasi.
Varsti viidi Kurvitsa laip ära ja tapja ka, öeldi, et olevat hulluks läinud. See pilt oli väga masendav ja seisab mul praegu meeles. Ka selle tapja nägu selgelt silmade ees."

................

"Ühel päeval tuli lauatööstusesse uus brigaad. Tundsin vangide hulgas ära mehe, kes mõni aasta tagasi tappis kindral Kurvitsa. See mees ei paistnud sugugi hull olevat, nagu tookord öeldi. Kutsusin ta kõrvale ja küsisin:
"Miks sa kindrali tapsid?"
Mees nägi, et salata ei saa. Seletas: kindralit tapma oli teda ässitanud laagri korrapidaja, lubanud tasuks kolm pätsi leiba, aga pärast andnud ainult kaks. Vang oli solvunud, et teda peteti.
Teda tapatööle ärgitaja oli öelnud:
"See kindral on hädaohtlik."
Arvan, et hädaoht sai olla ainult see, et Kurvits jäi ka nälginuna kindrali välimusega. Temast pidasid vene vangid väga lugu, tervitasid teda: "Tere, kindral!" Tapja ei olnud hull, vaid tegi seda tüki leiva eest.
Ma ei suutnud Kurvitsa tapjat enda lähedal näha, ütlesin, et ta laseks end saata kuskile mujale tööle. Järgmine päev see mees enam ei tulnudki, mina teda hiljem ei näinud."

Allikas: Jaan Ellen "Kuhu kõik nad jäid?"(II osa).

Sattusin ühe interneti "teatmeteose"otsa ja jäi kuidagi silma kolme balti riigi kindralite arv enne WWII ja nende teadaolev elusaatus+eluaastad.
Tegin väheke statistikat nendest kes kirjas olid:
Eesti: 19 kindralit ,kellest 1 jäi ellu peale vangistust.
Läti :33 kindralit kellest 20 jätsid elu ühel või teisel moel ehk vangistuses või tapetuna.
Leedu: 21 kindralit kellest 6 hukkusid,ülejäänutel läks paremini,jätkasid teenistust Punaarmees või elasid muidu tiba kõrgema vanuseni.(NL oli sõbralikum?)
Ma ei väida ,et andmed on põhjalikud.

Meelis Kiili sai kindralmajaoriks ehk kui halenaljakatel põhjustel meil kindraleid edutatakse http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=80748009

Ohvitseridele erinevatel teenistuslikel põhjustel kõrgema auastme omistamine on tegelikult väga levinud värk. Eestis on ohvitserkond nii väike ja vajadused nii harvad, et see pole ametlikult detailideni reguleeritud. Muidu aga näiteks jänkidel on olemas täiesti arusaam asjast, mis on "acting rank"

An acting rank is a military designation allowing a commissioned or non-commissioned officer to assume a rank—usually higher and usually temporary—with the pay and allowances appropriate to that grade. As such, an officer may be ordered back to the previous grade. This situation may arise when a lower-ranking officer is called upon to replace a senior officer, or fill a position higher than the current rank held.

https://en.wikipedia.org/wiki/Acting_(rank)

Acting rank generals ja acting rank admirals aitavad vast edasi. Kui aitab...

Kiili puhul muidugi tasub vaadata teenistusvanust ja ametikohal teenitud aega, ja ma kipun arvama, et ei ole ka Eesti ülendamise korra vastu eksitud. Lihtsalt tehtud väljaspool järjekorda ja tavalisi kuupäevi.

Tänud info eest! Ei kõik on väga tore, Kiili tore mees ja... Lihtsalt antud juhul teeb loo väheke halenaljakaks see, et loodetud 'sooja' välismaist ametikohta ei tulnudki, sest Kiili oli... valest soost! Lõhnab nagu soolise diskrimineerimise järele. Tea mida Pakosta ka asjast arvab?

Kas tõesti ongi nii, et me ei tea midagi tegelikult Laidoneri tegevusest pärast lahkumist Petrogradi 1918. aastal? Ajutise Valitsuse sõjaline esindaja Petrogradis? Kas bolševikud seda siis aktsepteerisid? Mis jutt see on , et ta Petrogradist saatis inimesi Põhja, Antanti juurde? Kus oli siis Vecheka? Seal ju kubises tšekistidest baltlastest, kes Laidoneri kohe kindlasti tundsid. On teada, et Laidoner oskas inimestega läbisaada, nendega manipuleerida. Jääda ellu tsaariarmee vanemohvitserina, keda kõik linna peal tunnevad, see pidi kunsttükk olema.
Tundub , et kogu see peatükk on lahti rääkimata. Ka see kuidas ta ikka tegelikult tagasi Eestisse saabub. Üllatav on see, et Vene poolt, kes peab 30 aasta heitlust, nagu nõukogu võim pidas oma heitlust pool sajandi, Eesti riigi rajajate Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri vastu, ei kõssagi sellest.
On teada, et Eesti iseseisvumine, Venemaad häbistava Tartu rahuga, ei andnud kunagi rahu Stalinile, kes pidavalt Eestile kätte maksis. Tänapäeval on appi võetud Djukovi kõrvale igasugu soomlased, ingerlased jne , kes oma p..aska ajavad ja suurmehi laimavad.
Samas ei tohiks see meid segada, et Laidoneri Petrogradi seiklustes selgusele saada.

Kui keerulised need suhted tollel ajal võisid olla, viitab kasvõi üks fakt. Nii uskumatu kui see ka ei tunduks, aitas Vetšeka parteijuht ja Vetšeka juht 1918. suvel Peters Läti iseseisvuslasi.

Agentuur Balti riikides?

štabskapitan kirjutas:Võimalus, et V. Kappel oli eestlane, on kaduvväike. Kahtlejatel soovitan lugeda Tõnu Tannbergi artiklit "Lisandusi kindral V. Kappeli väejuhitee tundmiseks" (Ajalooline Ajakiri 1998, nr. 2). Olen ise Moskvas V. Kappeli teenistuslehte vaadanud. Samuti vaadanud aastate jooksul läbi hulga XIX sajandi Vene armee ohvitseride nimekirju. Võin kinnitada, et Kappeli esivanemad on Vene riiki teeninud juba 1830. aastatel
Kahju, et Reigo lahkus foorumist. Koos temaga läks kaduma jupp professionaalset suhtumist. Viimast ei ole kunagi ega kusagil liiga palju.
Kasutan juhust ja ütlen oma arvamuse - Reigo ainus viga oli sellest, et ta vastas Wiking etc. Selliste patriootidega on igasugune dialoog võimatu (loe: mõttetu).

Kas ta perekond oli sakslane või rootsi päritolu algselt, selle kohta tõendid puuduvad, kuid nad olid Liivimaalt ning tõenäoliselt eesti päritoluga. See on üks suuri müüte, et Eesti ja Liivimaal tegutseid mingid "sakslased", enamus neist olid algpäritolult eestlased või liivlased.

О.П. Каппель являлся одним из потомков небогатого рода лифляндских дворян. Род его был вписан в первую часть дворянских родословных книг Ковенской губернии, а с 1868 года, по рассмотрении в Департаменте герольдии Сената прошения его отца, в ту же часть родословных книг Московской губернии. История рода вела своё начало от 1685 года, когда дворянин Ковенской губернии Иван Павлович Каппель вступил во владение населённым крепостными крестьянами имением Мойге (Мойги), доставшимся ему после смерти отца — Павла Каппеля4. Родовое имение находилось в Вилькомирском уезде Ковенской губернии Литовского княжества. В документах Литовско-Виленского губернского дворянского депутатского собрания от 18 декабря 1819 года, рассматривавшего «родопроисхождение фамилии благородных Каппелiов»5, упоминается, что Павел Каппель некогда владел землями и в Лифляндском княжестве. По-видимому, он переехал из Лифляндии на жительство в Литву и продал одно из своих прибалтийских имений. <…>

MarbelOne kirjutas:See on üks suuri müüte, et Eesti ja Liivimaal tegutseid mingid "sakslased", enamus neist olid algpäritolult eestlased või liivlased.

Palun allikat sellele väitele.

"Politico" on teinud Zalužnõist portreeloo: https://www.politico.com/news/2022/04/0 ... y-00023901

Vana on sama vana kui Herem.

Vaatasin paar päeva tagasi Tuubis ukrainlaste enda tehtud videot Ukraina armee juhist.Täiesti teise mentaliteediga,kui minu Nõuka aegsed kõrgemad ohvitserid ja hetkel Venemaa vägesid juhtivad generalissimused.
Loomulikult on mees läbi käinud ka Donbassi,rahuliku jutuga oli ja tundus väga populaarne oma sõdurite hulgas.Video oli võetud ajal,kui veel käisid Kiievi all madinad ja hakkasid taganema.Sõdureid ei lastud rivvi ja valvesse võtta nagu Venemaal kombeks,pigem ohvitser oli mehed kutsunud kokku,et kindraliga rääkida.Räägiti kõigest ja mehe esmane huvi oli,kuidas meeste pered toimetavad.Küsis kõike,nii varustuse,toidu,kui meeste kaitsetahte kohta.Ei ole huvitunud,kui vana ta on aga tundus olema minu põlvkonna mees.