Kindralmajor Jaan Soots ennem 1.Eesti diviisi loomist

Väljapaistnud isikud -- sõjaväelased, riigitegelased jmt. Kellest iganes peate vajalikuks kõnelda sõjandusega seoses.
Vasta
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Mõned kommentaarid ja parandused
Kindlasti võis ta seda teha ka otse rindelt, mil käsud-direktiivid sai edastatud rindel oleva staabi telegraafi kaudu. On siiski kindel, et konfidentsiaalset informatsiooni sedasi edastada, tähendanuks liigset riskimist.
Mul on jäänud siiski mulje, et telegraafi peeti usaldusväärseks juhul kui saatja ja vastuvõtja vahel eksisteeris otseühendus. Telefoni ei peetud kuigi usaldusväärseks.
Seega jäid paljud strateegilis-taktikalised otsused, nagu ka otsusteni viiv informatsioon, ikkagi vaid Tallinnasse ning efektiivse sõjapidamise mõttes tuli otsuseid langetada sisuliselt Laidoneri osavõtuta.
Ainuke probleem, et näiteks operatiivotsuseid olulisel määral ei langetatud kui Laidoner rindel viibis. Kindlasti ei langetatud ühtegi tähtsat otsust.
Samas teeb esmapilgul lihtsa asja keeruliseks fakt, et paljudel neist kuupäevadest oli Laidoner siiski Tallinnas oma kabinetis ning täitis igapäevaseid kohustusi (näiteks 20. mail) ning kui me vaatame ülemjuhataja viibimisi rindel kuni 1919. aasta juuni kuuni, siis ei ole käskkirjaliselt (vähemalt ei ole autor arhiivis seni kohanud ühtegi sellekohast märget või viidet) ülemjuhataja kohusetäitjat määratud tema Viru rindel viibimisel 12. veebruarist 14. veebruarini 1919. aastal ning Lõunarindel viibimistel 4. veebruarist 8. veebruarini ja 25. märtsist 27. märtsini nagu ka 29. maist 1. juunini 1919. aastal .
Kõik rindelviibimised on käskkirjadega tähistatud, välja arvatud üks.


a) Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsk ülemjuhataja kohuste üleandmisest Tallinnas
b) Ajutine ülemjuhataja kohuste täitja Tallinnas
c) Visiidi sihtpunkt
d) Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsk ülemjuhataja kohuste ülevõtmisest Tallinnas

a) b) c) d)
22.01.1919 Soots Lõunarinne 24.01.1919
28.01.1919 Soots Lõunarinne 30.01.1919
4.02.1919 Soots Lõunarinne 8.02.1919
12.02.1919 Soots Narva rinne 14.02.1919
17.02.1919 Soots Lõunarinne 19.02.1919
11.03.1919 Soots Lõunarinne 13.03.1919
25.03.1919 Soots Lõunarinne 27.03.1919
27.03.1919 Soots Lõunarinne 29.03.1919
25.04.1919 Soots Lõunarinne 27.04.1919
2.05.1919 Soots Lõunarinne 4.05.1919
16.05.1919 Soots Narva rinne 18.05.1919
29.05.1919 Soots Lõunarinne 1.06.1919
7. või 8.06.1919 Soots Lõunarinne 9.06.1919
19.06.1919 Soots Lõunarinne 21.06.1919
27.06.1919 Rink Lõunarinne 30.06.1919
14.07.1919 Soots Tartu 15.07.1919
25.07.1919 Soots Lõunarinne 28.07.1919
17.08.1919 Soots Lõunarinne 19.08.1919
25.08.1919 Soots Riia 27.08.1919
28.10.1919 Soots Narva rinne 30.10.1919
1.11.1919 Soots Narva rinne 3.11.1919
26.11.1919 Soots Narva rinne 28.11.1919
26.12.1919 Rink Narva rinne 27.12.1919

Allikad: ERA 495–6–8. L 47, 49, 54, 59, 67, 70, 76, 79, 84, 87, 114, 116, 129, 130, 133, 135, 168, 170, 173, 175, 187, 193p, 194, 207p, 210p, 213, 221p, 226p, 245, 246, 250, 251, 304, 305, 306, 308, 336, 337, 375; ERA 497–2–194. L 47.

Märkus: ülemjuhataja 8.06.1919 lõunarindele toimunud visiidi kohta ei näi vastavat Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsku erandlikult antud olevat. Visiidi toimunise kohta vt: ERA 495–10–87. L 320, 368.

Igatahes, teistkordselt asendas Soots Laidoneri 28. jaanuarist 30. jaanuarini, mil Laidoner viibis ise Lõunarindel, ehk kuupäevadel, kui ülemjuhataja 25. jaanuari direktiiviga oli ette nähtud Valga ja Võru linnade tagasivallutamine mitte hiljemalt kui 29. kuupäevaks. Kusjuures, selleks kuidas ülesannet täita, sai rinde uus juhataja Wetzer Operatiivstaabist kindlad juhtnöörid . Operatiivstaabi kava järgi tuli Valga kitsarööpmeliste soomusrongidega blokeerida läänest ning lõunast ja Tartu-Valga rindegrupil tuli linna haarata idast. Vastavalt neile korraldustele valmis Wetzeril Puskari abiga 28. jaanuariks 1919 üldise pealetungi kava ja direktiiv.
Lõunarinde pealetungiplaan räägiti läbi veel enne Laidoneri rindelkäiku:
Tsiteerides iseennast: "Wetzer lahkus Tallinnast Tartusse oma uuele ametikohale 27. jaanuari hommikul, olles enne seda Laidoneri ja Sootsiga rinde pealetungiplaani suhtes läbi rääkinud. Sootsi mälestuste kohaselt oli Wetzer sealjuures nõustunud ülemjuhatuse kavadega."

Asendamise aega 17. veebruarist 19. veebruarini jääb 16. veebruaril toimunud Heinaste langemine ning 18. veebruaril alanud enamlaste vastupealetung. Kuid isegi need kaks sündmust ei pannud Laidoneri kiirustama Lõunarindelt tagasi Tallinna või kummutama oma käskkirja asendamisest, vaid Sootsil on ülemjuhataja täielik usaldus.
Hm, Heinaste langemine oli minimaalse tähtsusega sündmus. Enamlaste vastupealetung ei alanud paugupealt 18. veebruaril, vaid erinevates rindelõikudes järk-järgult. Laidoneril olnuks põhjust Tallinnasse tagasi kiirustada näiteks kui terve Narva rinne oleks vaenlase poolt läbi murtud.
Ka edaspidi ei kõigutanud seda usaldust veelgi intensiivsemad vaenlase vasturünnakud või meie omad ofensiivid, sest järgmine kord kui Soots asendas Laidoneri s.o. ajavahemikul 11. märtsist - 13. märtsini, mil Laidoner taaskord Lõunarindel, tuli vaenlasele loovutada Vastseliina ja Orava mõisad (13. märts 1919) ning põhimõtteliselt planeeriti samal ajal Ülemjuhataja Staabis 14. märtsil 1919.a. alanud Marienburgi suunalist vastupealetungi .
Ei planeeritud seal ülemjuhataja staabis seda pealetungi midagi. Planeeriti see pealetung 2. diviisi juhatuse poolt.
Asendamisel 27. märtsist - 29. märtsini (Laidoner Lõunarindel ) toimus küllaltki oluline sündmus. Nimelt 28. märtsiks olid Soome Põhja Poegade polgu jõuvarud ammendunud ning ülemjuhatus otsustas tõmmata polgu lahingutegevusest tagasi ning lugeda soomlaste missiooni lõppenuks.


Tegelikult olid asjad niimoodi. 26.03 telegrafeeris Laidoner lõunarindelt Sootsile, et kiirustataks läti 1. Volmari patareile suurtükkide saatmisega, samuti, et Soots paneks parajasti Tallinnas viibivale Põhja Poegade ülemale polkovnik Kalmile ette, hoida oma rügementi rindel vähemalt 31. märtsini. Kalm oli nimelt lootnud rügemendi, meeskonna meeleolu arvestades, Valka koondada. Tallinnasse 27. märtsil tagasi jõudnud Laidoner rääkis seejärel ilmselt ka isiklikult Kalmiga, mille tulemusena võis Puskarile teatada, et soomlastele on antud käsk kuni 31. märtsile rindele jääda. Veel keskööl vastu 27. märtsi suundus Laidoner taas lõunarindele, kaasas peaminister Päts ning Soome esindaja Eestis Oswald Kairamo. Tõenäoliselt vaadati Tartus üle rindele lahkuma valmistuv läti 1. Volmari jalaväepolk, misjärel järgmisel päeval suunduti Valka, kust Laidoner tegi Larkale korralduse, saata Soomusrongide tagavarapataljonile 500 meest, kusjuures tuli hoolitseda, et nad saabastega võimalikult varustatud oleks. Pärast seda sõitis Laidoner koos kaaslastega rindele Piusa jaama. Sealjuures läbisõidul Lepassaare jaamast selgus, et selle ümbruses on suurem hulk äsja omavoliliselt rindelt lahkunud Põhja Poegade mehi, kes seal korralagedust tekitasid. Vihane Laidoner nõudis samas viibivalt soome lipnikult korra taastamist ning süüdistanud omavoliliselt rindelt lahkujaid äraandmises. Soomlastest siiski enam sõdijaid polnud ning veel samal päeval saadeti nad Valka.

Laidoneri asendamisel 25. aprillist - 27. aprillini(Laidoner Lõunarindel ), alustati vastupealetungi Rõuge suunas ning tegeleti 25. aprillil alanud läti küttide pealetungi riivistamisega Ruhja all.


Pole teada ühtegi Sootsi vastavasislusit korraldust.

Pikim periood, mil Soots asendas Tallinnas Laidoneri, oli 16. maist - 28. maini, ehk 13 päeva. Laidoner viibis sellel ajal vaid kolm päeva s.o.16-18.maini Viru rindel .
Ehhee. Kui hakata pelgalt Sootsi teenistuslehe põhjal ajalugu kirjutama, siis võib selliseid vigu ette tulla küll. Tegelikult asendas vaid 16-18.05.

1. staabiülem nimetati kõrgema võimu poolt sarnaselt ülemjuhataja nimetamisele.
2. staabiülem pidi alati viibima juures, kui ülemjuhataja võttis vastu viimasele alluvaid isikuid. Staabiülemal oli sel juhal alati õigus ka oma arvamusele ning operatiivkäsud pidid kandma mõlema mehe allkirja.
3. arvamuste lahknemisel on ülemjuhatajal õigus oma arvamuse eelistamisele, kuid sellisel juhul vabastatakse staabiülem vastutusest ning kogu vastutus tagajärgedest jääb ülemjuhataja kanda.
Kelle ettepanekul formuleerus lõpuks säärane staabiülema töö ülesehitus, mida Soots nimetas „ainuwalitsuse põhimõtteks” ja mille poole ta püüdles juba 1918. aastal, jääb hetkel vaid oletuseks.
See formuleerus eelkõige endise Vene armee korralduse "ettepanekul".
Tulles tagasi staabi operatiivtöö korralduse juurde, siis nägi see lihtsustatult välja selline: eristruktuuride ja allüksuste-osakondade poolt väljatöötatud kavad jõudsid Jaan Sootsi ja Johan Laidoneri lauale viimaste poolseks läbivaatamiseks ja heakskiiduks (Laidoneri äraolekul ainult Sootsi heakskiiduks) ning paranduste tegemiseks.
Ausalt öeldes pole ma veel näinud ühtegi sarnast operatiivkava. Tegelikult käis kogu asi ilmselt suulise nõupidamise vormis.
Pisitasa lahingutega taandudes kurnati vastane välja ning kui viimane jõudis Vastse-Nursi – Kasaritsa joonele, kasutas ülemjuhatus 25. aprillil reserve rünnakuteks tiibadelt, sundides „katlasse” jäämise hirmus vastase, sealhulgas Petrogradi kursantide umbes 1000 mehelise üksuse, taanduma.
See kõik oli puhtalt 2. diviisi juhatuse töö. Petrogradi kursandid jõudsid rindele alles mai alguses ning sundisid hoopis Eesti väed taganema (küll vaid väikeses ulatuses).
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Tartu konverentsi ajal (ning mõnes muus episoodis) aga seda sidet siiski nii usaldusväärseks ei peetud.
Tartu konverentsi ajal pidas rahusaatkond Tallinnaga regulaarselt telegraafi teel kõnelusi.
Võimalik. Samas ei saa seda ikka nii kindlalt väita, et selle ajal ühtegi olulist otsust ei langetatud. Saame või? Telefonikõnesid ju ei registreeritud. Mustandeid eriti ei säilitatud. Tagantjärgi võime muidugi öelda, et midagi olulist ei juhtunud, samas tolles ajas ja ruumis toimus kogu aeg midagi ning ma eeldan et siis arvati ikkagi, et tegu on oluliste sündmustega.
Saab küll väita, et olulist otsust ei langetatud, sest selle kohta pole säilinud mingit jälge. Telefoni teel direktiive edasi ei antud. Ma arvan, et hilisemate arusaamatuste vältimiseks oli lausa kohustuslik, et taolised asjad edastatakse kirjalikult (ehk telegraafi teel).

Üldiselt on nii, et ega Laidoneri Tallinnas oleku ajal ei toimunud ju ka mingit pidevat otsuste ja korralduste jada rindele. Käske anti siis, kui vaja. Sel ajal, kui Laidoner rindel viibis, polnud Sootsil tarvidust operatiivküsimustes eriti otsustada ega käskida, sest kõik kulges niigi libedalt. Vähemalt niivõrd libedalt, et diviisistaabid said asjaga ise hakkama. On vaid üks erand: mai lõpus-juuni alguses, mil Laidoner rindel viibis, oli juhus kui Soots oleks võinud Mutile põhimõttelise tähtsusega juhtnööre saata, aga ei saatnud, vaid ootas hoopis Laidoneri ära.
Tänud. See muudab kindlasti sõnastust (korrigeerin), kuid jätab ikkagi väikese segaduse 20nda maiga.
Aga millise segaduse?
Võimalik. Soots on üldse tagasihoidlik, juhul kui ise mingi otsuse tegemise/sündmuse juures viibib. Ma vaid tsiteerisin Eesti Vabadussõda I köite lk. 401 toodut. Samas jäi ju Soots üksinda Tallinna, põhiliselt seda ma tahangi öelda.
Lk 401 on ju Tartu vallutamisest (või käib jutt vanast trükist?).
Võimalik. Kuid taaskord on see ju tagasiulatuvalt projetseeritud hinnang - minimaalse tähtsusega sündmus Põhimõtteliselt oleks ka Narva langemisele eelnenud näiteks läbimurre kuskil kindlustatud punktis elik minimaalse tähtsusega sündmus, kuni langenud oleks Narva.


Jutt käis Narva rinde läbimurdmisest. Ühe punkti kaotus ei tähenda veel rinde läbimurdmist.

Intensiivistus vastupealetung siiski eriti 18.veebruari paiku.
Mulle jääb küll selgusetuks, milles see eriline intensiivistumine sel ajal seisnes. 18. veebruarit ei ole mõtet eraldi välja tõsta.
Detailid kindlasti tehti 2.diviisis, kuid tegelikult jätkati ju sealt kus veebruaris pooleli jäädi ehk siis Tallinnas juba veebruaris planeeritud Volmari (Valmiera) ja Marienburgi (Aluksne) vallutamist, andmaks lätlastele võimaluse organiseeruda (Eesti Vabadussõda 1918-1920. Soots lk.13, 14 ). Samas väidab Eesti Vabadussõda I lk.503, et Tallinn oli ka (s.o.märtsis) seotud ettevalmistustega.
Tallinn oli seotud ettevalmistustega umbes niipalju, et teadis, mida 2. diviis planeerib. Ja ma ei leia ka seda kohta, kus Eesti Vabadussõda I seda ettevalmistuste-asja väidab... Kas lk 503 käib uue või vana trüki kohta?

Esiteks läheb minu kirjutatu ju edasi: Ruhja operatsiooni olulisusest annab tunnistust seik, et 26. aprillil tuli Ruhja alla ka ülemjuhataja Laidoner isiklikult, kuid nagu ka muudel juhtudel ei sekkunud Laidoner kohapealsesse juhtimisse otseselt, nõudes vaid oma direktiiviga 3. diviisil Ruhja vallutamist eraldades selleks soomusrongi nr. 4.
Teiseks konstanteerin ma vaid fakti, et küllaltki olulise sündmuse ajal oli Soots üksi Tallinnas. Jättes oma töös mainimata isegi selle, et vaevalt ta seal niisama istus, eriti kui Laidoner 26.04.19 oli ise Ruhjas. Teades teda pisut ja tema pedantsust, tegeles ta kindlasti nö plaan B'ga (aga võimalik, et eksin ja ta ei teinud midagi)
Selle fakti rõhutamiseks, et Soots sel ajal Tallinnas üksinda istus, pole mitte mingit vajadust. Loomulikult ta ei istunud seal niisama, vaid tegeles millegi kasulikuga. Aga see ei pruukinud olla operatiivküsimustega seotud planeerimine või otsustamine. Laidoner ju selleks ometi rindele ju suunduski, et kohapeal operatiivküsimustes paremini orienteeruda ja kui vaja, siis midagi käskida.

Asendas siis või ei asendanud? On peale teenistuslehe kuskil konkreetne käskkiri vaid kolme päeva kohta? Tegu on siiski episoodiga, mis tugineb teenistuslehele (viidetes olemas) mitte ajalooga.
Asendas kolm päeva, mite 13 päeva. Käskkiri on olemas. Teenistuslehes on sellisel juhul viga.
Ei saanud sellest märkusest aru? Selleks, et Vene armee korralduse "ettepanek" (nagu sa irooniliselt märgid - ning mida mina vähem irooniliselt üks rida ennem märgin) formuleeruks pidi ju keegi kõigepealt selle ettepanekuga välja tulema. Laidoner? Soots? Konstantin Päts? Härra Praktiline Meel? Kollektiiv Soots&Laidoner? Soots oli pedant. 1.jalaväediviisi struktuuri ülesse ehituse kogemusega pedant. Siiani oli tegelikult tema funktsioon enamvähem selge, kuid eee...üsnagi formuleerimata. Staabiülem, kelle võim siiani funktsioneeris ju tegelikult vaid ülemjuhataja suvast ja käskkirjalisel alusel?
Ei mingit irooniat - lihtsalt niisama veiderdasin sõnadega. See oli loomulik asi, et Vene värk aluseks võeti ning ilmselt mingit erilist ettepanekut keegi selleks ei pidanud tegema.
Miks pidanuks Eesti praktika erinema Venemaal kasutusel olnud praktikast? Võibolla oleks pidanud asendama "väljatöötatud kavad" asemel "raportid" või "operatiivettekanded", "ettepanekud"?
Erines küllap sellepärast, et Eesti armee oli küllaltki väike ning olukord mitte nii keeruline, et olnuks pidevalt vaja analüütikutelt pärinevaid kavasid või ettepanekuid. Suudeti olemasolevate andmete (ettekannete) põhjal kohe otsus langetada.
Tänud! Kuid kas siis kasutati reserve 25. aprillil või hiljem tiibadel, ning tekkis vaenlasel üldse „katlasse” jäämise hirm (sealhulgas Petrogradi kursandid)? Reservid olid sel juhul (kui üldse) diviisi tasandilt? Eesti Vabadussõda I lk. 521-529 kirjeldatu on järjekordne "kaunistus"?
Reserve ikka kasutati, aga diviisitasandil. Vaenlasel tõsist hirmu ei tekkinud, kuna tema tiibadel olulist edu ei saavutatud. Eesti Vabadussõda I kirjeldab olukorda enam-vähem adekvaatselt: seal on juttu, et diviisi juhatus otsustas tiibadel löögigrupid luua.
Peaksime me kogu selle poleemika siin kuhugi mujale suunama?
Võib ju ka siin. Aga enne soovitaks ma sul mu magistritöö läbi lugeda, siis on kergem edasi minna.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Räägime me ikka samast asjast? Telegraaf ehk morsekoodiga edasi antav side? Kaabliga ja kaablita?
Mis puutub Tartusse, siis ei ole ma ju väitnud, et seda ei tehtud. Samas Tallinnas käidi aru andmas/arutamas asju regulaarselt. Küsimustes, mida telegraafi teel näiteks ei sobinud/julgetud arutada.
Jah, räägime samast asjast. Kaabliga. Tegelikult arutati siiski näiteks detsembris telegraafi teel ka täiesti "tundlikke" küsimusi. Tallinnas käidi läbi rääkimas vaid siis, kui läbirääkimistes oli tekkinud mingi suurem kriis. Minu arvates pole alust väita, et telegraafi ei peetud usaldusväärseks.
Saad sa ikkagi nii üheselt väita, et telefoni teel korraldusi ei antud? Isegi Kivimägi või Traksmaa pole selles nii kindlad: 6. jaanuari õhtul, kui 1. ratsapolk oli suutnud Paide all vastase linnast eemale suruda, andis just Operatiivstaap telefoni või telegraafi kasutades korralduse pealetungiks ERA 2124-3-420 Kivimägi, Vastupealetung Põhjarindel.1939 L.3 ja 2124-3-1518 Traksmaa, A. 5.jalaväepolgu tegevusest 1918-1920.a.1938 L.135
Villem ütleb ka põhjuse ära. Operatiivse ja taktikalise juhtimise põhijooned Vabaadussõjas. L.31-32
Seega räägime me ikkagi sinu nägemusest, küll kindlasti vägagi argumenteeritud väitest aga siiski...
Ka see 6. jaanuari teade on kõigest "võib-olla" juhtum. Ning paistab olevat ainus sellelaadne. Teiseks, kui ma ütlesin, et pole säilinud ühtegi jälge, siis tähendab see ka seda, et pole näha ühtegi tulemust. See tähendab, et kui Soots tõepoolest mingi tähtsa otsuse sel ajal langetas ning edastas, siis peaks ju sellele ometi olema mingi tulemus.
1937. I köide lk. 401
Uues trükis on see siis umbes lk 422-424. Ainult, et seal pole kuskil öeldud su poolt väidetut: "Kusjuures, selleks kuidas ülesannet täita, sai rinde uus juhataja Wetzer Operatiivstaabist kindlad juhtnöörid . Operatiivstaabi kava järgi tuli Valga kitsarööpmeliste soomusrongidega blokeerida läänest ning lõunast ja Tartu-Valga rindegrupil tuli linna haarata idast."

Kas vanas trükis on tõesti teistsugune tekst kui uues? Ma kahtlen siiski...

Mitte see ei ole mu point vaid see, kui olulisena võis tunduda sündmus kaasaegsetele. Eriti Tallinna staabis. 8.veebruaril oli ülemjuhataja kaitseliiniks lõunas määranud: Heinaste-Säde jõe-Stakelni jaama-Hopa jaama jne.jne. kuni Irboskani. Tagasiulatuvalt võid ju öelda, et Heinaste-Ainaži langemine oli "mitte oluline". Lahingutegevuse põhiraskus jäi kagu Eestisse. Samas olles Tallinnas ja teades, et Riia langemisega on enamlastel kasutada värskeid reserve (Valmieras), millede üks tee Tallinnasse (nagu ka tänapäeval) toob Ainazi kaudu üle Pärnu (või pigem tollel hetkel Viljandi, et vältida rannikut). Palju meil seal suunas koordineeritud juhtimisega mehi oli? 3.diviisi veel ei olnud. Seega ei saa Heinaste langemisega kaasnev väide "minimaalse tähtsusega sündmus" olla päris ajsjakohane. Aga võibolla saab ka. Eks aeg näitab.
Ühe külakese langemine pole veel sündmus, mille põhjal selliseid järeldusi oleks vaja tegema hakata. Teiseks, millistest värsketest reservidest ikkagi käib jutt? Tegelikult veebruari keskel Eesti väejuhatus pigem alahindas vaenlase jõude lõunarinde vastas ning mingeid imesid ei kartnud (nagu pealetungi Heinaste-Viljandi või Heinaste-Pärnu suunal).

Kolmandaks pean ma osutama veel ühele asjale, mis mul ennist märkamata jäi. Tsiteerin su tööd: "Asendamise aega 17. veebruarist 19. veebruarini jääb 16. veebruaril toimunud Heinaste langemine..."

Heinaste langemine 16. veebruaril ei saa kuidagi jääda asendamise aega 17.-19. veebruarini. Muide, tegelikult langes Heinaste veel 15.02.

Võimalik. 18ndal alustati Irboska äravõtmist ja 19.ndaks oldi sees.
Vaatame näiteks Soomusrongide diviis Vabadussõjas, II osa, lk 93 jj. Sealt näeme, et punaste vasturünnakud Irboskale algasid juba 16.02.
18ndal jõudsid enamlased ka Riia-Pihkva teeni.
Kus kohas täpselt? :wink: Juhin tähelepanu, et Võru-Aluksne suunal jõudsid 18. veebruariks Riia-Pihkva kiviteeni hoopis Eesti väed, misjärel jätkasid pealetungi, mille tulemusena võeti Aluksne.
Vabanda! 1937 aasta teose 473.lehekülg.
Kas tõesti on vana ja uue trüki vahle tekstiline erinevus? Sest uuest trükist ma seda, mida sa väidad, ei leia. Aga sa väitsid: "... põhimõtteliselt planeeriti samal ajal Ülemjuhataja Staabis 14. märtsil 1919.a. alanud Marienburgi suunalist vastupealetungi." Samuti, et "Tallinn oli ka (s.o.märtsis) seotud ettevalmistustega."
Puskari käsutusse koondatud väeosad (millede üle Puskar ei omanud kindlasti mingit käsuliini - ennem operatsiooni) ning kuupäevad millal seda tehti, peaksid näitama, et jätkati ju sealt mida Tallinnas juba veebruaris planeeriti. Seega väidan mina hoopis, et 2.diviis tegeles säärase organiseerimisega, mida ülemjuhatus talt ootas.
Tuletan esiteks veelkord meelde, mida sa väitsid: "ning põhimõtteliselt planeeriti samal ajal Ülemjuhataja Staabis 14. märtsil 1919.a. alanud Marienburgi suunalist vastupealetungi."

Aga mis väeosad need olid, mis Puskari käsutusse enne operatsiooni määrati ja mille üle ta enne käsuõigust ei omanud. Ma eeldan, et väidetava määramise aeg oli ikka selle vastupealetungi planeerimise ajal... Üldiselt ma soovitan sul siiski tungivalt mu magistritöö läbi lugeda, palju asju saab selgemaks, ka näiteks see, millised väeosad ja mis ajal ning kelle käsutusse määrati.
Saada palun, milline leht sealt ERA 495–6–8 võiks käskkiri olla.
Seda käskkirja selles säilikus pole. Nimelt puuduvad seal päevakäsud nr 167 ja 168 (tegelikult puudub selles säilikus kokku ligi mitukümmend päevakäsku).

Säilikus olev päevakäsk nr 165 (16.05) teatab, et Laidoner annab Sootsile kohused üle. Päevakäsk nr 166 (16.05) teatab, et Soots on Laidonerilt kohused üle võtnud. Päevakäsk nr 169 (22.05) aga kannab juba taas Laidoneri allkirja. Kui päevakäsu andjaks olnuks Soots, siis kandnuks see Sootsi allkirja, järelikult oli Laidoner selleks ajaks oma kohal tagasi.

ERA 497–2–194. L 47 on Vabadussõja ajal koostatud tabel ülemjuhataja rindelkäikude kohta koos aluseks olnud päevakäskude järjekorranumbritega. Sealt loeme, et Laidoner viibis põhjarindel 16.-18.05, kusjuures aluseks on antud päevakäsud nr 165 ja 168. Seega kõik klapib suurepäraselt.

Palju inimesi töötas Ülemjuhataja staabis? Palju neist pidid tegema igapäevaseid ettekandeid? Palju neist ettekannetest on säilinud? Asi pole suuruses vaid rutiinis. Küsin veelkord, kas tuleks asendada "väljatöötatud kavad" "ettepanekute" või "raportidega". Raportid-ettekanded olid ikka kirjalikud ma eeldan?

Kas see, et ühtegi mustandit või kava pole säilinud (samas mis on kava? kas planeeritud kütusekogused Eestima erinevates kohtades-jaamades soomusrongide divisjoni valmisolekuks reageerida kus üks või teine soomusrong hetkel ei paikneks, kuuluvad siia alla näiteks) tähendab, et neid polnud üldse. Või, et kogu planeerimine toimus ainult suuliselt? Kohe kui suuline raport või ettepanek oli alluva poolt tehtud? Millegi pärast on seda raske uskuda...
Tundub, et mu eelmine kommentaar oli tegelikult möödarääkimine/tähelepanematus. "Staabi operatiivtöö" all mõtlesid sa ilmselt staabi tööprotsessi laiemalt, samas kui mina tõlgendasin seda kui sõjaliste operatsioonide väljatöötamist. Ehk mida ma silmas pidasin, oli see, et sõjaliste operatsioonide kavasid kirjalikult praktiliselt pole ja et need tehti valmis suulise nõupidamise tulemusena. Samas muidugi on sul selles osas õigus, et erinevates valdkondades tehti ettepanekuid ja kavasid.


ilisem parandus: Lauses "Sealt loeme, et Laidoner viibis lõunarindel 16.-18.05, kusjuures aluseks on antud päevakäsud nr 165 ja 168. Seega kõik klapib suurepäraselt" on sõna "lõunarindel" asendatud sõnaga "põhjarindel" ("lõunarindel" oli näpukas).
Viimati muutis Reigo, 18 Juun, 2008 18:28, muudetud 1 kord kokku.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Just nii: juhised sai "ülemjuhataja staabis", aga mitte "Operatiivstaabis", nagu sul oli väidetud. Sul oli ju kirjas:
Igatahes, teistkordselt asendas Soots Laidoneri 28. jaanuarist 30. jaanuarini, mil Laidoner viibis ise Lõunarindel, ehk kuupäevadel, kui ülemjuhataja 25. jaanuari direktiiviga oli ette nähtud Valga ja Võru linnade tagasivallutamine mitte hiljemalt kui 29. kuupäevaks. Kusjuures, selleks kuidas ülesannet täita, sai rinde uus juhataja Wetzer Operatiivstaabist kindlad juhtnöörid . Operatiivstaabi kava järgi tuli Valga kitsarööpmeliste soomusrongidega blokeerida läänest ning lõunast ja Tartu-Valga rindegrupil tuli linna haarata idast. Vastavalt neile korraldustele valmis Wetzeril Puskari abiga 28. jaanuariks 1919 üldise pealetungi kava ja direktiiv.

Siit jääb täiesti üheselt mulje, et Laidoner tolknes rindel, aga tark Operatiivstaap õpetas samal ajal Wetzerit. Tegelikult oleksid sa võinud oma töös keskenduda just sellele, mida Soots tegelikult tegi, mitte aga sellele, mida ta oletuslikult tegi.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Tundub küll, et vahe on lausa ohtlikult erinev!
No mida? Sul käis jutt mingist 14. märtsil alanud vastupealetungist Aluksne suunal, mida Tallinnas Laidoneri rindeloleku ajal (11-13.03) planeeriti. Loomulikult ma umbkaudu saan aru, mida sa tegelikult tahtsid öelda ning mõtlesid, aga probleem on selles, et su mõte oli sõnastatud äärmiselt ebaõnnestunult ning hooletult. Tegelikult ei planeeritud Tallinnas mitte 14.03 alanud vastupealetungi (see pealetung oli puhtalt 2. diviisi töö ning kukkus juba esimesel päeval läbi), vaid natuke hilisemal ajal alanud pealetungi. Kusjuures põhitöö planeerimisel tehti tegelikult just Laidoneri 11-13.03 rindelviibimise ajal, mil ta kohtus 2. diviisi juhatusega.
:wink:
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Kindlasti ei olnud mu eesmärk säärase mulje loomine.


Sul on palju häid j ahuvitavaid mõtteid ning võime asjadele originaalselt läheneda (see on öeldud ilma mingisuguse irooniata), aga ilmselt teinekord ei mõtle sa kõike lõpuni läbi, sealhulgas ka sõnastust. Antud juhul oligi probleem ebaõnnestunud sõnastuses.
Samas väikse märkusena tasuks mainida, et ainus staap kus Wetzer käia sai oli ikka vast operatiivstaap? Oleks kirjas, et ülemjuhataja juures või ülemjuhataja käest, siis oleks asi üheselt selge. Mõiste ülemjuhataja staap aga saab päris üheselt olla ikkagi operatiivstaap. Või mitte? Hoopis Laidoneri "tagatuba" või siis Laidoner kui ainuisik.. Institutsioon ÜS kui selline loodi ikkagi alles 24.02.19.
Aga äkki kohtusid nad kõik hoopis Larka kabinetis? :wink: Kogu probleem on, nagu juba ütlesin, ebaõnnestunud sõnastuses. Jäi mulje, et Laidoner oli rindel, aga Wetzer sai samal ajal Operatiivstaabist ühel või teisel viisil juhtnööre. Olnuks sul kirjas, et Wetzer sai Operatiivstaabis Sootsilt ja Laidonerilt juhtnööre, ei oleks ma hakanud sellist tähtsusetut pisiasja, nagu see, et kas ta ikka külastas konkreetselt Operatiivstaapi või mitte, üldse puudutama.
Võin nüüd eksida, kuid ERA 495-10-17 Operatiivskeemide kaustas, peaks vägede paigutus 25-27.01.19 olemas olema. Koos teatavate märgetega Valga suhtes. Vaevalt, et neid operatiivskeeme huvi pärast joonistati ja vaevalt, et Laidoner neid asju vaid peast ja "omavahelises vestluses" Wetzerile tutvustas... (mul on märkmed-koopiad selle kausta kohta hetkel kadunud...on sul kuskil olemas?)
Mul pole selle kausta kohta märkmeid tehtud, ent läbi vaatasin küll. Seega polnud seal minu jaoks midagi märkimisväärset. Skeeme joonistati pidevalt, et niiviisi saada ülevaade oma vägede paigutusest. Kuni ma pole näinud seda Valga vallutamise kava seal skeemil, siis jään su selle väite suhtes siiski skeptiliseks. Teiseks loomulikult võidi kaardi kohale kummardudes sellele igasugu noolekesi vedada, aga kirjaliku planeerimise näol pidasin ma ikka silmas kirjutisi, kus enda ja vastase olukorda analüüsitakse ning selle põhjal esitatakse üks või enam tegevuskavasid.

Teiseks, sa ikka loe hoolega, mis ma ennist kirjutasin. Laidoner ja Soots rääkisid Wetzeriga pealetungiplaani osas läbi, mitte Laidoner ja Wetzer "omavahelises vestluses". Mul pole mingit vajadust Sootsi rolli pisendada. :wink:

Küsimus (ja seda mitte ainult Wetzeri suhtes) on ikka vaid selles, kas kogu krediit nii planeerimisel, otsustamisel kui ka otsuse teatavakstegemisel läheb Laidonerile või Laidonerile ja Sootsile või võiks kasutada veelgi kollektiivsemat mõistet staap või hoopis operatiivstaap.
Laidonerile ja Sootsile kindlasti. Ilmselt ka Ringile. Teiste meeste tegevuse kohta planeerimise juures andmeid pea pole. Aga arvan, et üpris kindlasti arutati olukordi omavahel seltskonnas, kus polnud vaid Laidoner, Soots ja Rink. (Ma eeldan siinkohal, et jutt käib sõjaliste operatsioonide planeerimisest).
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas metssiga »

Korraldus Reigole!
Arusaadav, et mõni mees on viljakam kui teine. Aga selles asi ongi, et viljakamatelt nõutakse rohkem. Seega püstitan küsimuse - millal tuleb raamat Vabadussõja juhtidest? Ja tea, mida ka teised foorumlased asjast arvavad?
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Oeh... püüame esialgu vähemalt ühestki juhist mingigi raamatuga hakkama saada. :wink:
Kasutaja avatar
gnadenlose
Liige
Postitusi: 2160
Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
Kontakt:

Re: Jaan Soots

Postitus Postitas gnadenlose »

Pisukese remargina nii palju, et Sootsi initsiaalidega kuldklotserit olen oma silmaga näinud selle mehe sõrmes. Soots olnud Nerepite peretuttav, sõrmuse kinkis ta mingil ajal Ülo isale, viimane omakorda pojale. Natuke infot Nerepist siit: http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/v ... 9Clo+Nerep
Manused
nerep.jpg
nerep.jpg (37.52 KiB) Vaadatud 9308 korda
Гив Ми Мани
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Kindralmajor Jaan Soots ennem 1.Eesti diviisi loomist

Postitus Postitas toomas tyrk »

corvus kirjutas: Sootsi isiklikest hobiest võiks nimetada huvi haruldlaste raamatute ning numismaatika vastu. Teda huvitasid Venemaal (alates XV sajandist) ja Balti riikides vermitud mündid. Münte olevat Sootsi kogus olnud pea 1500 ühikut, milledest 300 löödud Baltimaades.
Rahvaleht nr 59, 9. märts 1940 lk 4 on avaldatud päris huvitav intervjuu Jaan Sootsiga "Võitleja mitmel rindel". Ei hakka kogu juttu refereerima, silma jäi just see tema kogumiste kohta käiv lõik.

Selle artikli järgi oli tal kogus münte järgmiselt
- vanu vene münte 1500 ühikut (vanimad neist Ivan Julma ja Vale-Dmitri ajast), samuti olevat tal olnud ainukesena Eestis suur 9-köiteline ülevaade tsaarivene müntidest;
- 300 ringis oli tal Baltimaades käibele lastud rahasi. st. need rahad olid siis lisaks vene rahade kogule.

Vanade raamatute kogust mainib ta Adam Oleariuse reisikirju 1656. a, Ettekannet tsaarile Eesti- ja Liivimaa talupoegade olukorrast 1804. a., talurahva vabastamise seaduse esimesed eestikeelsed väljaanded, palveraamatud 1693. a jne...

Eesti rahadest olevat tema kogus olnud ka 1926. a. vermitud 10-margaline münt, mis käibele ei jõudnudki. Enne otsustati margad/pennid kroonideks/sentideks vahetada ning sellest mündist olevat säilinud vaid mõned proovieksemplarid.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist