www.militaar.net

Võibolla üritan siise murda lahtisest uksest (ok, arhiivist ei ole otsinud), aga olen juba ammu tahtnud teada saada kahest isikust Eesti ajaloos
Karl Linnasest ja Harry Männilist. Mõlemast on muidugi juttu olnud, aga kas keegi teab või oskab anda viiteid:
mida nad tegid Eesti ajal
mida tegid 1940-1941
mida tegid 1941-1945
Linnas oli lühikest aega Tartu koonduslaagri ülem?
Männil lühikest aega Julgeolekupolitsei väike ametnik?

Nagu ikka- ise küsin, ise vastan:

Harri Männil
Sündinud 1920. aastal Tallinnas (või Tartus?) rauakaupmehe peres. 1938. aastal lõpetas Gustav Adolfi gümnaasiumi. Aastail 1939–1940 õppis majandust Tartu ülikoolis ja Tallinna tehnikaülikoolis. Teistel andmetel õppis 1940-1943 Tartu Ülikoolis majandusteadust ja 1943 Helsingi Kaubanduskõrgkoolis ärijuhtimist.
Teisalt jälle väidetakse, et 1941 kevadsuvel töötas ta Tallinnas majavalitsuses, kus tegeldi muuhulgas natsionaliseeritava kinnisvaraga.
Kui suvel 1941 kuulutati välja Punaarmee mobilisatsioon, varjas Männil end metsas. 28. augustil 1941 löödi venelased Tallinnast minema ning Männil pöördus linna tagasi. 3. septembril 1941. asus tööle taastatud(?) Eesti Poliitilise Politsei assistendina (on väljendatud ka ebamäärasemalt ametnikuna).
Männil töötas politsei registratuuris. Tema ülesandeks oli töödelda ning kokku võtta andmed. Ta ei osalenud ülekuulamistel ega juurdlustel. Nii seisab kirjas Rootsis valminud nn Sandleri aruandes. Samas jälle väidetakse, et ta kuulas vahistatuid üle, nende seas ka juute. Muu hulgas on ta üle kuulanud kuus inimest, kes hiljem rahvusliku kuuluvuse tõttu tapeti või jäid teadmata kadunuks.
10. juunil 1942 vabastati (vallandati) politsei teenistusest, selle täpne põhjus pole teada.
Oktoobris 1943 lahkus Soome, sealt järgmisel aasta septembris edasi Rootsi. Rootsis hakati tema mineviku vastu huvi tundma ning ta kolis veebruaris 1946 Venezuelasse

Kokkuvõttes – kui Männil ei oleks hiljem miljonäriks saanud, ei tunneks tema sõjaaegse tegevuse vastu (21- aastane noormees töötas pool aastat väikse mutrikesena politseis) huvi mitte keegi.

Karl Linnas (1920-1987)

Eelnev elu ?????
Ainuke viide eelneva elukäigu kohta on Olav Karikoskilt, kes tutvus Linnasega 1939 sõjaväeõppustel.
Linnas oli 1941. aastal väidetavalt lipnik (ilmselt reservlipnik). Olen kuulnud, et ta vanemad küüditati 14. juunil 1941.
Tõenäoliselt pidi ta osalema 1941. aasta suvel Tartu ülestõusus. Vangistatud punaste kinnipidamiseks loodud vangilaagrit juhtisid algul Roland Lepik ja Juhan Jüriste, seejärel oli Linnas laagri ülemaks 1941. aasta septembrist 1942. aasta alguseni.
Edasine tegevus ???
Kokkuvõttes – ka Linnas oli 1941. aastal 21-aastane ja oleks põnev teada, mismoodi tema edasine karjäär kulges.

Kas on kellelgi Linnase noorepõlve pilti? Siis võiksin ühest pakist originaali välja otsida.

Linnas reservlipnikuks -> 8. augustil 1940
http://amphora1.carlsman.com/prosopos/i ... =4&id=7528

Terv


Toomas

USA kohtuotsuset Linnase väljaandmise kohta N. Liidule tuleb välja, et ta teenis hiljem 38. politseipataljonis ja sai haavata 30.08.1944

http://cases.justia.com/us-court-of-app ... 1024/8258/

...

Jälgist propagandateosest "12 000" (1962) saab Linnase kohta veel ühtteist teada:
Sündis 6.08.1919 Tartus, lõpetas 1937 gümnaasiumi( oli noorkotkas) ja astus Tartu ülikooli. 1938 läks sõjaväkke, õppis sõjakoolis, temast sai aspirant ja 1940 reservlipnik. Ülikoolis kuulus Vironia korporatsiooni.
1941 osales Tartu ülestõusus, juulis-augustis oli Tartu koonduslaagris korrapidajaohvitser, seejärel kuni maini 1942 laagriülem. Seejärel astus Saksa sõjaväkke (ilmselt kohe 38. politseipataljoni).
Kui Linnas sai 30.08.44 haavata, siis evakueeriti ta tõenäoliselt haavatuna Saksamaale.
Ülalnimetatud teoses mainitakse erilise patuna, et tal olid kadakasakslastest sugulased.

Huvitav, kuhu visati Linnase laip? Süüdimõistetud hukatuga, kelle maiseid säilmeid kätte ei antud, tegemist ju polnud! Suri lihtsalt enne ära.

29.08.44. mürgeldas 38.politsei pat. edukalt Kärevere mõisas... Männili kohta meenub,et keegi vihjas nagu oleks ta pol.polis töötades oma tulevasele jõukusele aluse pannud.Vist oli see Uno Andrusson oma raamatus,pean allikat muidugi kontrollima. Tõde teab ilmselt vaid Männil ise,kuigi neid juhtumisi ikka oli...meenutagem kasvõi eelmainitud Roland Lepikut,kes lõpuks võimude poolt kuskile ära peideti.

Karl linnas harrastas noorena muuskat, oli olnud gümnaasiumi sümfooniaorklestri esiviiuldaja. Kaheksakümnendate teisel poolel anti ta mingisuguse juudiorganisatsiooni eestvedamisel Nõukogde Liidule välja, saadeti Eestisse. Ta kommenteeris, et teda on reedetud.Ta suri meie maal vist haiglas.
Linnast süüdistati, et ta olevat saksa vangilaagri ülemana erilist julmust üles näidanud. Samas on kahtuse alla pandud, et kas nii noor mees sai sellise koondusaagri ülem üldse olla.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 414#219414
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/0106A7 ... D7004DDFC4
http://www.postimees.ee/luup/00/06/kultuur.shtm

Linnase foto: http://www.jewishdefense.org/cimage/linnas.bmp
http://www.jewishdefense.org/clark.htm