Kapten Leo Laurson

[Prinz Eugen]

leidsin ajalehest kesknädal Roman Ubakivi jabura ja fantaasiarohke artikli,
http://www.disneylandparis.com//est/uudised?id=13875
kus mainiti:

Nimelt oli Uluotsa ja tema peret Lidingö Brevika sadamas vastu võtmas endine Eesti kindralstaabi luureosakonna ülem kapten Leo Larson, kes arreteeriti Nõukogude julgeolekuorganite poolt Tallinnas 1. augustil 1940 ja värvati agendiks nimega „Konsul".

Sellist isikut Eesti ohvitseride andmebaasist ei leidnud. Kas tegemist on reaalselt eksisteerinud mehega?

[Reigo]

See on Leo Laurson ja ta värvati tõepoolest. "Kindralstaabi luureosakonna" ülem ta minu mäletamist mööda polnud. Ubakivi on eriline frukt.

[MOrav]

Motovi raamatus НКВД против абвера. Незримый поединок temastki juttu, oli Roman Birgile andmete andja juba Trusti ajast.

http://www.bookvoed.ru/searching_for_shop232807.html

[Reigo]

Laurson oli 1924. a paiku pressiatašee Moskvas, nagu ka Birk. Mõlemad olid ühtlasi Eesti luureorganisaatorid (vt täpsemalt Juurvee artiklitest Välmini Informatsiooniosakonna kohta "Akadeemias"). Birk oli värvatud OGPU poolt u 1922 ning on mõistatus, kellele heaks ta tegelikult töötas. Kin-maj Tõrvand jättis NKVD ees igatahes mulje, et Birk oli Eesti luure jaoks reetur. Kahtlane siiski, kas Laurson oli samuti OGPU poolt värvatud... Mulle Motovi raamat kätte pole sattunud; huvitav kas seal on Laursoni kohta ka midagi täpsemat?

[MOrav]

See ongi Roman Birgi kohta raamat. Laurson ja Hugo Tamsar (Motovil Tomson) on temaga pidevalt kontaktis. Peast ümber jutustama ei hakka, aga raamatut tasub vaadata. IJ ka vaatas

Mitmes kohas on kirjas olnud, et Laursonil olid ka mälestused. Olen püüdnud käsikirja otsida, aga ei ole edu olnud. Võimalik, et need on siiski ainult need, mis Võitlejas ilmusid (Kuperjanovist).

[Reigo]

Laursoni toimik on ERAF 138SM olemas ja olen seda lugenud. Ei mäleta küll, et andmed toimikus lubanuks rääkida temast kui teadlikust Nõukogude luure kaastöölisest juba 1920. aastatel... Aga võisin ka lohakalt lugeda.

Motovi raamatut Tallinna ELNET paraku ei näita. Küsin huvi pärast, kas raamatul on ka viiteaparatuur?

[MOrav]

Viiteid pole, Motov ise "välisluure veteran". Registrit ka pole.

Lk 113: Eestis on Birgil kaks allikat, kes olid temaga endisest Trusti-töö ajast kindlalt seotud - Laurson ja Tomson, mõlemat kasutas ta "pimesi". 1930. a käis Birgi juures Berliinis Laurson. LK 114: Birk tahab pakkuda mh Laursoni materjale Itaalia luurele; lk 138: Birk nimetab Justile oma allaallikaks Laursonit 1930. a, Birk pidi valima värvatavaid isikutest, keda mh Laurson nimetab; Lk 138-139 Berliinis Laurson 1930 ütleb Birkile, et et Opperputi süüdistused tema vastu ei pea paljud Eestis ümberlükatuks ja et O saatus on teadmata; Lk 139 samas lepib Birk Laursoniga kokku, et Laurson ja Tomson hakkavad talle saatma infomaterjale , mis võiksid huvitada nt Saksa jt luureid; Birk arvas, et Laursoni infot peaks täiendama andmetega Venemaa kohta, keskus ei andnud nõsusolekut. Laurson tutvustab Birki Hesslingiga, nimetades Birki oma sõbraks ja kindlaks inimeseks, 1920ndail Saksamaal töötades oli Laurson saanud Hesslingilt raha eest infot ja relvade näidiseid; lk 193: Itaalia luuret huvitab Laurson; lk 233 vangistatud Birk on andnud üksikasjaliku kirjelduse oma suhetest Laursoniga Trustiga seoses ja kuidas Laurson teeda 1930 Hesslingle tutvustas; lk 235 - 1938 tegi vangis Birk üksikasjaliku ettekande oma osa kohta Trustis [mõlemast viimasest pikemaid kirjeldusi raamatus pole]. Jne.

Raamatus ka Tõrvand, Markus, Kilgas, Sooman, Kuusekänd, Tuulse, Seljamaa jt.

1932 v 1933 ütles Hessling Birkile viimast Itaalia luurega koostööle kallutades: Meie politseiuurimise järgi oli juba ammu teada, et Teie msuhete kohta enamlastega ei ole saadud mingit kindlat tunnistust. Andmeid Teie kasuks saime ka Viinist ja isegi Tallinnast kindralstaabi ülemalt Tõrvandilt.

Ega mina julge öelda, kelle(de) poolt Laurson tollal tegutses ajakirjaniku sildi all.

Raamatu võin lugeda anda.



PS. Kesknädala üllitis on ilmselt palatis kirjutatud.

[MOrav]

Isanimi Peeter L. Abielus Militza (s. 1889).

Tšugujevi sõjakool oli 1915.

Esimeses maailmasõjas 2. Soome kütipolgu rooduülem 1916-17 ,

staabikapten,

alates 5. XII 1918 - 1921 peastaabi komandantuuris,

kapten,

välisministeeriumis 1921-25, saatkonna sekretär Berliinis,
ajakirjanik välismaal 1926-40,

Hispaania kodanik 1940, Eestisse tagasi, Helsingis, Rootsis,

Suri 20. IV 1972 Buenos Aireses.

Värbamisest juttu mh Jürjo raamatus.

[Reigo]

Aitäh! 2. veebruaril peaksin Tartus olema, võtan enne ühendust (raamatu asjus).