Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

toomas tyrk · **Liitunud:** 16 Dets, 2003 12:32 **Postitusi:** 4930

Manus:

patrulli.jpg [ 511.82 KB | Vaadatud 12281 korda ]

Tsiteeri:

Malayas 1957-59

Fotol olen valmis minema (7) seitsme päeva dzungli patrulli. Vaata mütsi-mütsi ümber on värviline lint. Iga nädal või igal uuel patrullis linti värv muutus. Relvaks Austraalia tehtud püstol-kuulipilduja - ümber kaela higi rätt - roheline munder. (Made in England) Selja kott-sees (7) seitsme päeva toit. Koti all veekindlast pooltelgis magamise asemed ja kuiv munder. Kuiv munder oli magamiseks. Spordi saapad kummi taldadega - öösel magamiseks. Dzungli saapad - kummi taldadega ja rohelisest riidest säärikud. (Need kestsid ainuld nädal)

Kui jäid dzungli kauem kui nädal siis visati õhust uued riided-saapad ja rummi. Iga jao ülem sai veepudeli täis paksu rummi ja igal õhtul ta jagas pudeli korgi täis rummi meestele. Üks inglasest lord kinkis meile 50 sigaretti, kui meie olime dzunglis rohkem kui nädala.

Alguses elu oli raske, eriti kui meie pidime seljas kandma (7) seitsme päeva varustuse ja magamise värgid. Kuid meie õppisime, palju söögikraami jätsime maha ja kantsime rohkem riisi ja kala püüdmise asju. Vere kaan oli väga hea sööt.

Maragratt

Maragratt · **Liitunud:** 07 Juul, 2013 12:30 **Postitusi:** 48

Ma olen lugenud Karbischau küla lahingutest ja imelikul kombel,kõik kirjutajad olid ohvitserid.Kuhu jäid nende mehed?Taganesime Wulfsgrundi külast lume tormiga.Kõik teed olid taganevaid Diviisi mehi ja liikumine oli aeglane.Istusin oma puntiga teeääres kraavi kaldal,üks veomasin välgutas oma tulesi ja venelane vastas kolme miinipilduja mürsuga jälle said meie mehed pihta,ühe lolli autu juhi lolluse läbi.Hommikul jõutsime mäe nõlvakule ja meil kästi sisse kaevata.Ma olin Innuse kompaani paremal tiival viimane mees.Minu kõrval pidi olema Jursi kompanii.Valguse tulekul ma ei näinud kedagi minu paremal poole.Meil olid väikesed labitad,kahjuks minu väike labid oli seljakotti küljes ja ma kümne sõrmega ei saanud midagi teha.Läksin rühmaülema juurte ja tahtsin teada,kas on võimalik kirkasi saada.Kompaniil ei olnud niisugusi tööriistu.Keegi ei saanud omale laskuri pesa kaevata.Jälle kraapisime enda ümber lumest valli.Päev möödus vaikselt-saime magada ühes majas-rühmal oli valves kaks meest.Järgmine päev algas venelaste kahurid tulistama Wulfsgrundi küla-kahuri tuli vaikis ja meie hakasime kuulma tankisi.Siis oli jälle vaikus.Sellel ööl oli väljas nelja mehe patrull.Öö möödus rahulikult.Hommikul algas venelaste kahuri tuli Karbischau külla.Rühma ülem tegi otsuse,et rühm läheb majadesse varju ja üks mees jab eesliinile ja kui venelaste pool algab liikumine siis ta peab tõstma oma püssi.Rühülm saatis mind pööningule silma peal hoidma.Olin seal umbes pool tundi,kui püss tõusis ülese.Jooksime läbi kahuritule oma positsioonitesse.Lage väli oli täis venelasi. mööda ja ulatas minule kasti,mille sees oli püssi graanadid.Järgneb

Maragratt · **Liitunud:** 07 Juul, 2013 12:30 **Postitusi:** 48

Kuna keegi polnud minule õpetanud,kuidas tarvidata püssi granaate siis ma pean peaaegu tegema suure vea.Lõin lahingu patruni rauda ja peaaegu pidin laskma oma esimese püssi granaadi,järsku ma märkasin,et kasti sees oli pauk padrunisi.Tühjendasin oma püssi magasiini padrunittest ja pani ühe pauk padruni rauda.Lasin oma esimese granaadi minema,nägin kui ta lõhkes välja peal.Minult allapoole künkast kaks venelased hakasid säädma üles Maximi.Esimene granaat läks neist üle.teine ja kolmas vist lõi nad rivist välja,nad lamasid seal ja ei liikutanud ennast.Vasakust Wulfsgunid külast väljusid tangid.Südamesse tuli kõlm tunne,minu teada,meil ei olnud Panzer fauste.Viis tanki tulid reas meie poole.Minust vasakul poised hakasid taganema majade taha.Üks saksa kapten tahtis meid peadata-nicht zurück mine kinder!Ta peatas mind kinni ja tahtis teada kuidas ta saab karjuda Eesti keele.Ta seisis seal ja karjus-mitte tagasi-mitte tagasi.Meie varjasime ennast talu varjus-talu nurga taga oli liikuv tangitõrje kahur ja meeskond olid eestlased.Esimene tank läks talust mööda teine ja kolmas järgnes,Järsku kais pauk,kuskil muial oli teine liikuv tangitürje kahur.Esimene tank jäi seisma siis kais kõmakas ja kupel lendas tangist ülese ja suits tuli välja.Teine tank läks vist otsima,kust see lask tuli.Kahur mis oli meie maja nurga taga laskis selle põlema ja siis kolmas tank sai pihta,sealt tuli tangi alt välja ja pani jooksma.Mul oli ta kirbul,kuid millegi pärast ma ei saanud teda maha lasta.Ta oli teinud läbi põrgu ja kolme tangi meeskonnast ta oli ainuke,kes oli ellu jäänud.Ta jooksi üle mäe.Teine kaks tanki hakasid taganema ühe talu suunas.Üks poiss jooksis "Hajutoruga"ja laskis ühe tangi kodarat puruks.Järgneb

Maragratt · **Liitunud:** 07 Juul, 2013 12:30 **Postitusi:** 48

Tegime vasturünnaku ja lõime venelased mäest alla.Kuid majadest paremale meie ei saanud minna nii kui nina pistsid tangi kuulipildujad avasid tule.Olime ühel pool maja ja venelased ja kaks tanki olid teiselpool.Leitsin kasti tangitõrje granaate,hakasin neid üle maja laskma.Tankist vist sai vihaseks ja laskis ühe mürsu läbi seina,kuid keegi ei saanud pihta.Allohvitser Leiusel sai süda täis ja rabas minu relva ja astus nurgatagand välja oli plahvatus ja Leius langes selili.Ma vedasin ta maja taha varjule.Rühma ülem ilmus kohale ja käskis mind Leiuse viia sidumise punkti.Elmo Rahumäe abiga saime Leiuse panna laskemoona vedamise kelgule.Viisin Leiuse sidumise punkti ja ta tassiti sisse.Istusin seal,kui üks noor velsker tuli välja ja tutvustas ennast,et ta on dr Turvas.Tal oli suur kruus väga hea lõhnaga kohvi.Ta tahtis teada,kas ma ka soovin kruusi tait.Ta läks majja sisse ja kui ta välja tuli oli tal väga lõhnav suits suus-ta ülatas minule kruusi kuuma kohviga ja küsis kas ma suitsu ka tahan?Ta ulatas minule põleva suitsu tõmmasin mahhvi ja hea oli et ma istusin.Minu pea hakas ringi käima ja jalad läksid nõrgaks.Dr Turvas teatas,et ma joon kohhvi ja suitsetan suitsu Made in USA..Sain teada,et lume tormis üks venelasest ohvitser on ära eksinud ja sõitnud neile külla.Jeep olevad olnud täis igasuguseid heasi asju.Dr Turvas jättis mind nägemist ja läks minema.Mina läksin tagasi mäeotsa talu juurde-seal olid ees uued mehed Jursi kompaniist.Innuse kompanii on läinud teisele poole mõisad olevale teele.Sinna jõudes rühma ülem ütles et mine vaata mis on juhtunud kuulipilduritele.Sinna jõudes,leitsin,et mõlemad poised olid saanud täistabamuse venelaste miinidest.Maragratt.Järgneb

toomas tyrk · **Liitunud:** 16 Dets, 2003 12:32 **Postitusi:** 4930

Tsiteeri:

Läksin tagasi rühmaülema juurte ja teatasin,et mõlemad mehed on saanud täis tabamuse. Tundsin ära Otsa, kuid kes teine mees oli polnud minul aimugi - miin oli viinud ülemise poole keha minema. Rühmül ei teadnud ka kes oli Otsaga kuulipilduja taga. Ta käskis minul surnukehad kelgule panna ja viia sidumise punkti. Korjasin tundmatu keha osad kokku ja panin kelgule. Võtsin Otsa kaenla alt kinni ja hakkasin teda kelgu peale panema. Ots murdus kaheks ja ma lendasin selja peale poole Otsa kehaga. Hakkasin oksele - öökisin tükk aega siis sain kõik kelgule panna ja vedasin nad sidumise punkti. Keegi ulatas minule pool kruusi täis rummi. Istusin maas ja öökisin. Võtsin suu täis rummi ja öökisin ka selle välja. Läksin rühma juurte tagasi.

Sain sinna õigel ajal rühm liikus minule vastu. Ühinesin nendega. Rühm panti ühte tühja majja elama. Üle hulga aja saime sooja suppi ja värsked leiba. Magasin laua all esimesel ööl. Hommikul saime teada et Innus tuleb uurima meie tagavara riideid. Poisid panti ritta ja nende varandus oli nende jalgade ees. Minul oli ainult leiva kott ja vee pudel. Innus jõudis minuni ja tahtis teada, kuhu ma olen visanud oma varustuse. Tegin temale selgeks, et miin lõhkus ära kõik mu varanduse. Innus ei uskunud mind. Bibigov ütles Innusele mis juhtus sellel hommikul. Innus jätis mind rahule.

Järgmisel päeval otsisime majas majja mingisugust raadio operatorid. Poisid said ühe sakslase kätte kellel oli saatejaam tehtud Inglismaal. Sakslane oli väga vihane ja ta sõimas meie poisse-kuradi välismaalased, kuidas teie julgete minusugust sakslast röövida. Tulid Diviisi politsei, kes olid sakslased ja nad viisid mehe ja raadio minema. Samal lõuna aeg keegi ütles,et mu vana sõber Kivi on raudtee silla all ja tahab sind näha. Sain endale jalgratta ja hakkasin sõitma. Järgmine asi mida ma mäletan oli Elmo kes puhastas mu verist jalga - jalgrattast polnud järele jäänud midagi. Üks pleki tükk oli tunginud mu põlve alla - Elmo tõmbas selle jalast välja - järgmine asi mida ma mäletan olin sidumise punktis ja mind panti kelgu peale ja neid kelkusi oli palju. Ma ei tea, kas hobune vedas neid kelke. Rongi juurte jõudes keegi aitas mind ülesse ja juhatas missuguse vagunisse ma lähen. Vagun oli pool pime keegi juhatas mind kuhu ma pidin istuma. Minu kõrval oli poiss, kellel olid mõlemad käed läbi lastud ta nimi oli Jaan Kohv. (Kohv jõudis Austraalia ja sulges oma silmad siin. Tema käed ei paranenud ära) Kaks poissi,kes istusid minule vastu, nende nimesid ma enam ei mäleta. Jäin magama

Jaani oigamine äratas mind ülesse. Tal olid suured valud ja ta pole midagi söönud üle 24 tunni. Minu jalg valutas, kuid ma läksin “Maad kuulama”. Jõudsin vaguni lõppu ja seal oli mingi sugune konks ja selle küljes rippus leivakott. Seisin selle all ja tegin peaga kindlaks, et midagi oli kotis, kott oli kaunis raske. Panin ta üle õla ja kombertasin tagasi. Jagasime kõik kiiresti neljaks - kõigil oli hea meel, et kotti sees olid suitsud. Ma jätsin nad jagama seda toidu kraami ma panin tühja kotti hõlma alla ja viisin kotti teisele poole, kust ma kotti leidsin. Kõik said neljandik pätsi leivast - seal oli pekk i- kunts mett ja viis pakki sigarette. Ma sain kaks,kuna ma leidsin selle kotti.

Hommikul rong peatus Magdenburgis ja raskemad haavatud laeti välja. Meid löödi vagunist välja pool tundi hiljem olime Burgi jaamas. Üks sakslane karjus, et meie peame rivistuma ja marssima kui sõdurid! Sakslased läksid ritta - eestlased istusid maha. Sakslane vandus ja sõimas, kuid meie ei saanud aru saksa keelest. Lõpuks mees lõi käega ja marsis sakslased minema. Eestlasi oli kuus või seitse meie lonkasime neile järele

-Järgneb

Maragratt

Manus:

dr_turvas.jpg [ 81.54 KB | Vaadatud 12012 korda ]

Tsiteeri:

Ma seisan dr Turvas on minust paremal.Tiiu emaTiiu ja hr Wulf Grey

toomas tyrk · **Liitunud:** 16 Dets, 2003 12:32 **Postitusi:** 4930

Tsiteeri:

Ma jätkan oma elu 1945. Burgi koolimaja oli meie uus haigla. Jaan ja mind viidi teisekorra peale, seal olid kahekordset narid. Kuna Jaan ei saanud tarvitada oma käsi siis ma sain ülemise nari. Voodis linasid ei olnud - voodi peal oli (2) kaks tekki, padi ja õhukene mattrats. Meile teatati, et köök ei ole veel valmis, kuid linna lahkusele meie saame võileivad ja kuuma vett.

Esimene öö möödus vaikselt ma ei saanud magada jalg valutas. Järgmisel hommikul kästi meil valvel seista naride kõrval. Üks vanem mees tuli ja sorteeris meid välja. Selles toas, kellel olid kõige raskemad haavad oli Jaan. Selle õhtupoole Jaan viidi minema. Saime esimest korda mingisugust paksu suppi ja paar kääru leiba, Samal ajal hakkasid täid mulle liiga tegema - suured sinise persega elajad. Ma ei tea, kas nad olid tekkide seas või ma sain nad kaela kuskil mujal - samuti mu viimane saun oli Neuhammeris. Ka siin haiglas oli pesu ruum, kuid sooja vett ei olnud. Käisin väljakäigus täisi tapmas.

Minu haavale panti mingisugust rohelist libedat salmi peale ja haava peale mähiti paberist mähkmed. Paar päeva möödus ja Jaan tuli tagasi. Ta oli olnud Magdenburgi haiglas ja arstid on ta käe luud hõbeda niidiga kokku pannud. Meie mundrid võeti ära ja visati keldri, vastu saime vanad äralapitud sakslaste mundrid. Läksime Jaaniga kinno - kinost välja tulles inimesed meie ees rääkisid Eesti keelt. Tutvustasime ennast ja nad kutsusid meid enda juurte kohvi jooma. Mõlemad töötasid Magdenburgi lennuki tehases. Saime ka teada,et sakslased ehitavad uut tüüpi lennukit, mis on palju kiirem, kui ükski teine lennuk maailmas.

Lahkusime ja sellel ööl oli üks suurematest liitlaste õhurünnak. Meid löödi keldri varju. Mina ja Jaan peitsime ennast ühte suurte kappi - lennukite mürin oli kohutav. Kaugemal oli kuulda plahvatusi –lennukite mürin kestis pea aegu terve öö. Istusin akna juures üks läks nii kiiresti mööda ja kui ta oli möödunud siis alles kuulsin hulgumist. Niisugust lennukid ma pole varem näinud - see oli siis see Hitleri ime relv.

Jaaniga käisime eestlastel külas, keda me kohtusime kino ees. Nende käest saime teada, et Dresten on saanud väga kõvasti pihta ja seal on olnud suur tule torm. Järgmisel hommikul kutsuti mind ülem arsti juurte ta teatas, et mina üks teine eestlane läheme Taani. Järgmisel hommikul jätsin Jaani ja teised eestlased jälle nägenemist. Saime rongi Berliini ja siis ma tegin väikese lolluse ja leidsin rongi mis läheb Meyenburgi. Mu kaaslane oli selle vastu, kuid minu taskus oli paberid. Jõudsime Meyenburgi hommiku vara, kõndisime hotelli, kus ma viibisin puhkuse. Vanamehel oli hea meel mind näha-ta tõi meile kruusi täie kuuma kohvi ja kuiviku. Ma jätsin oma kaaslase sinna ja läksin otsima Edithit. Leidsin ta kuid temal oli juba uus pulga junker, see kord sakslane. Sakslane ütles, et siit mitte väga kaugel töötavad eestlannad. Leidsin nad ülese. nad istusid päikese paistel ja koorisid kartuleid. Milvi ja Silvi olevad saadetud Berliini, üks tütarlaps ütles et läheme vähe kõndima. Istusime ühes vaikses kohas ja tüdrukut kartsid, et venelased on siin varsti. Ma soovitasin, et kui neil on võimalus siis minna Lääne suunas.

Kõndisime tagasi jätsin tütarlapsed nägemist ja läksin tagasi hotelli. Peremees oli väga hirmu täis SA on tulnud ja viinud mu reisikaaslase minema. Ta juhatas kus nende asukoht on. Kõndisin sinna mu noor kaaslane värises hirmust. Üks noor mees tuli minu juurte ja küsis mu marsi käsku. Ulatasin selle temale. Ta tahtis teada, et miks meie kohe otseteed ei läinud Taani. Oma vigases saksa keeles ma teatasin temale, et ma tahtsin veelkord näha seda lahked tütarlast, kes hoolitses minu eest, kui ma olin siin puhkusel. Mees naeratas ja viis meid raudtee jaama ja tegi kindlaks, et seekord meie läheme õiges suunas.

Paaris kohas vahetasime ronge ja ühes jaamas tuli rongipeale hulk eestlasi. Nad tegid nii palju lärmi Eesti keeles, mis mind pani imestama, et neil kõigil olid igasugused vahvuse märgid. Lähivõitluse pannal - hõbe rünnaku märk - hõbe haavata saanud märk ja 1941-42 talvesõja lint. Nad vist mõtlesid, et meie kaks noort oleme sakslased. Mida ma nende juttust aru sain, et nad olid elukutselised rändajad - nüüd on neil õiged marsi käsud ja nad nüüd lähevad Taani. Krenzburgis läksime läbi ühe koridori ja koridori lõpus oli väljakäik, kõik pidid oma kõhud tühjendama enne, kui meie võisime edasi minna. Väljakäigus ärakäinud suunadi meid ühte suurte tuppa, kus meie saime raha vahetada.

Maragratt

toomas tyrk · **Liitunud:** 16 Dets, 2003 12:32 **Postitusi:** 4930

Tsiteeri:

Tagasi minevikku.

Margad vahetasime Taani kroonide vastu ja läbisime ukse ja olime Taanis. Jaamas pidas üks sakslane väikese kõne ja hoiatas meid, et kui meie kuskil kuhu meie läheme, läheme välja siis pidime alati paaris kõndima ja puusal kandma tääki. Nimelt taanlastele ei meeldi sakslased ja meie võime saada noa selga! Siis läksime rongi peale - seal ootas ees see lärmikas grupp Saksamaalt. Imelik, kõik nende “Vahvuse” pandlad ja lint olid kadunud. Üks suurem poiss tuli meie juurte ja hoiatas - kuid suu lahti teed siis sa oled kadunud mees!

Jõudsime Assense jaama. Seal ootas meid ees üks noor ohvitser - ta käsutas meid rivvi ja hakkasime marssima. Loomulikult jalahaavadega mehed ei saanud marssida - see noor ohvitser ei teadnud mida teha meiesugustega. Viimati ta käskis teisi jälgida ja näha kuhu nad lähevad. Lõpuks jõudsime Gollesiumi juurte. Ukse ees seisis relvastatud mees - läksime suurte saali. Saal põrand oli õlgesi täis, seal ka oli toole. Meil kästi oodata, kuni nimi on kutsutud.

Mehi tuli läksid, siis tuli minu järjekord - kõndisin laua ette, seal istus poiss, keda ma tundsin enne sõda. Ma tahtsin temale öelda, et ma nägin tema venda Wulfsgrundi ja Karbischau küla lahingus. Ta vastus oli päris järsk - Meie kuulume Eesti Leegioni ja sa pead austama minu aukraadi! Siis läks kõik ametlikult: nimi - vanadus - kus ma Eestis elasin - aumärke. Ja siis ta käskis minul toast lahkuda.

Tulin saali, kui keegi hõikas tule siia Maragratt! Seina ääres toolidel istusid kaks venda - olin nendega koos Õviküla all. Nad lähevad mõne päeva pärast Diviisi juurte.(Poisid langesid Tsehhis venelaste kätte vangi olid paar aastad Siberis ja tulid Eestisse tagasi. Abiellusid ja siis üks tola Rootsis kirjutas ühe küla lahingud Venemaal ja nimetas nimed. Vennad võeti kinni ja viidi Tartu. Kus olid vahi all ka nende kaaslased, selle küla lahingus. Kui ma õieti mäletan üks vendadest mõisteti surma samuti rühma ülem. Surma otsus täideti)

Poisid teatasid, et igal hommikul tuleb õuele piimamees hobuse ja vankriga ja müüb meile piima ja koort. Minul ei olnud ühtegi söögi riista, sain nende käest suure kruusi nii umbes ühe liitriline. Ma ei uskunud neid ja ütlesin neile - vea mu teist jalga. Poisid hoiatasid ka et ära maga õlgede peal, õled olevad täis täid. Neid oli minul niikuinii olemas. Läksin hoovi, et suitsu teha ja ma põrkasin kokku lt Jursiga! Ma viskasin temale kulpi ja läksin hoovi. Jurs oli Taanis aga kus oli tema mehed? Käis mõtte peast läbi. Magasin kolme tooli peal ja kella kõlin äratas mind ülesse - mehed jooksid nõudega välja - minul jäi imestusest suu lahti. Läksin ka ritta ja piim ei olnud väga kallis. Kuid maitses väga hea. Viimati, kui ma värsked piima jõin oli Eestis Pedja jõe ääres sep 1944.

Maragratt

Maragratt · **Liitunud:** 07 Juul, 2013 12:30 **Postitusi:** 48

Taanis Odense 1945.Elu oli päris kena.Tutvusin ühe noore pataljon Narva poisiga-ta oli saanu Ukrainas killu kõhtu.Ta oli minust aasta vanem.Meist said päris head sõbrat.Ühel õhtupoole otsustasime,et läheme kinno.Saime laost kaks tääki ja asusime teele.Kui ilusad olid tänavad.Meiega ühines kaks noort meest-nende saksakel ei olnud just kõige parem,kuid parem,kui meie oma.Alguses nad tahtsid teada kust meie tuleme,et meie ei räägi nii head Saksa keelt.Teatasime neile,et oleme eestlased.Nad tahtsid teada,kas meie olime Saksamaal ja kuidas sealne elu meeldis meile?Enne kui ma sain vastata üks mees,kes mööda läks komistas ja lükas mind käpuli-ta aitas mind ülese-st Gestabo sosistas ta minule kõrva.Ma ütlesin oma kaaslasele,et läheme tagasi mu jalg teeb minule valu.Vabandasime ja lonkisime tagasi.Ma rääkisin oma sõbrale mida see taanlane sosistas minule kõrva.(Palju poise kukkusid Gestabo lõksu ja need saadeti tagasi Saksamaale)Tihti peale saksa salapoiltsei tõi taanlasi meie juurte saali ja neile ei teinud vahet,kas oli tütarlaps või mees-neiotsiti läbi peatallest,kuni varvasteni.Ühel hommikul minu ja Heino (Mu sõbra nimi) nimed tulid läbi valjuhäältaja-me pidime minema tuba so and so.Toas oli kaks arsti sakslane ja eestlane.Mõlemad uurisid mu jalga ja mis ma saksakeekeelest aru sain -ma ei kõlba veel rindele mineguks-samuti Heino sai sama otsuse.Eesti arst ütles,et meie läheme Asensi.Järgmisel hommikul kõndisime jaama ja sõit algas Asense suunas.Tund või vähem rong peatas ühes jaama-saime teada,et taanlased on raudtee õhku lasknud.Suurem jagu mehi hakasid kõndima Asensi suunas neli või viis meest jäid jaama homsed päeva ootama(Kui ma ei eksi jaama nimi oli Glensburg)maragratt

sadist

Äärmiselt huvitav ja ohtlik elu on Teil olnud,sügav lugupidamine minu poolt!
Kas Te mäletate veel juhtumit Tsehhi Põrgus,kus Teie hea sõber Bibi õnnetult hukkus ja Teie tema
tapja kahjutuks tegite?Te rääkisite sellest raadiosaates härra Lembit Laurile.
Mis Te arvate,mis põhjusel see SD mees Teie sõbrale kallale tungis,kandsite ju sama armee vormi?
Või ehk pidas ta teid pimedas tsehhi partisanideks ning endale ohtlikuks?

Maragratt · **Liitunud:** 07 Juul, 2013 12:30 **Postitusi:** 48

Tere sadist.Ma ei taha enam meennudata tsehhist läbimenegud.Aastad oli minul unenäod tsehhist.Seda mida sa küsid MIKS???.Sellel ööl sadas mida Eestis kutsuti seene vihma.Ma ei tea,miks Bibi andis minule kompassi-arilikult ta kõndis ees.Oli kaunis pime ja ma hoitsin silma kompassi peal,kui seljataga kais pauk-pöörasin ringi ja hakasin tagasi jooksma,komistasin ühe kivi üle-siis kais teine pauk-üks kogu hakas ülese tõusma see ei olnud Bibi.Põrutasin ülestõujale kiviga vastu pead-ma tagusin ja tagusin ja tagusin.Sa küsid miks see mees laskis Bibi maha.Ta võibolla mõtles,et Bibi oli tsehhi mõrvar,kes teab.Kui ma selle ebisoodi peale praegu mõtlen tulevad külmad joad läbi minu ihu ja ikka on küsimus,millele ma ei saa vastata MIKS MINA?.Maragratt

sadist

Vabandan,et Teile seda ebameeldivat juhtumit meelde tuletasin,kuid see huvitas mind juba pikemat aega.
Jaanuaris Malaia laeva peal töötades ütlesin neile,et vähemalt üks eestlane on Malaias kommunistidega võidelnud.Respekt oli suur.
Tervist ja jõudu!

Maragratt · **Liitunud:** 07 Juul, 2013 12:30 **Postitusi:** 48

Tere sadist.1958ndal aastal ma olin Singapuris Inglise kindrali vahtkonnas.24 tundi teenistust ja 48 tundi vabadust.Singapur oli see kord veel haisev linn.Ma olin era riides-seisin inglaste sõdurite Clubi ees,kui punt venelasi läksid mööda.Ma ütlesin neile Eesti keelesa-pidage lõuad,kui ei jõua ostge rauad.Üks mees pööras ringi-ah sa kurat sa oled eestlane!Tule meiega ja võtame mõned napsud laeval.Tänaasin teda-ma ei tahtnud KODUMAALE vabatahtlikult tagasi minna.Ilm on väike-eestlasi on igas ilmakandis.Maragratt

sadist

Noh,ega sealt levast Te poleks enam tagasi saanud,KGB käsilasi oli igal välisriike külastaval alusel.
Ometi oli vabatahtlikke NSVL tagasipöördujaid palju,isegi Aafrikast ning Ameerikast tuldi omal soovil katuseta vanglasse,et lasta end NKVD poolt ahistada ning hiljem armetus seisus vireleda.

toomas tyrk · **Liitunud:** 16 Dets, 2003 12:32 **Postitusi:** 4930

Tsiteeri:

Mälestuse kilde 1944

1944 Emajõe kaldal oli minu punker. Jõgi tegi paremale pööre ja seal oli venelaste sillapea.

Foto on võetud august 1991. Lembit Lauri viis mind sinna.

Maragratt

Manus:

amaj6gi.jpg [ 598.71 KB | Vaadatud 11667 korda ]

toomas tyrk · **Liitunud:** 16 Dets, 2003 12:32 **Postitusi:** 4930

Tsiteeri:

Ma kirjutan edasi.

Poisid läksid linna,et midagi osta-meie kõhud lõid nurru. Taani raha meil oli olemas. Poisid tulid linnast tagasi tühja kätega. Pole midagi teha, näljaga oleme juba harjunud. Pimeduse tulekuga väikesed tuled panti põlema jaama ooteruumis. Istusime vaikselt, vahede vahel keegi oigas. Järsku ooteruum oli täis noori taanlasi nad hakkasid meid sõimama saksakeeles. Meie katsusime neile selgest teha oma viletsas saksa keeles - taanlased vastasid saksakeeles, et meie oleme nii hirmu täis, et oleme ära unustanud oma keele. Meid suruti ühte nurka. Meie hakkasime omavahel kõnelema Eesti keelt, peamiselt, et kui lööming tuleb siis teeme oma parema. Taanlased järsku hakkasid meid kuulma - tahtsid teada, kust meie tuleme ja miks on meil seljas saksa sõjaväe munder.

Isegi nüüd, kust on möödunud nii palju aastaid, kui ma selle peale mõtlen paneb mind vaikselt naerma. Seal meie olime, kõik rääkisid ühekorraga - eesti ja saksakeel segamini, kuid paistis et taanlased said asjast aru enam vähem. Nad tahtsid teada - miks meie ei lähe tagasi oma sünnimaale? Võttis tükk aega jälle neile selgest teha, et meie ei taha vabatahtlikult Siberi minna. Poisid pidid omavahel aru ja siis ütles - meie viime teid kuskile, kus teie saada magada. Liikusime jaamast välja ja väikese jalutuse käigul jõudsime ühte aeda, kus oli suur buss. Paar poissi tõid meile tekke ja soovisid meile head ööd.

Pidasime omavahel nõu, et iga mees peab valves olema vähemalt paar tundi. Viskasime liisku ja minule langes esimene paar tundi. Istusime ja rääkisime omavahel mida homne päev toob - kui väljaspool tütarlapsed hakkasid naerma. Üks poiss tuli sisse ja tüdrukud järgnesid temale - igal plikal oli väike kast täis võileibu. Peaaegu iga mehe kõrval istus tütarlaps ja nad söötsid meid igasuguste võileibadega. Tüdruk kes istus minu kõrval tahtis saada minu fotod. Kui ma olin Meyenburgis siis meie käisime foto tegija juures ja minul oli foto taskus - ulatasin selle plikale. Poiss, kes oli nendega ühes rääkis tüdrukutega ja nad soovitas meile saksa keeles head ööd.

Öö möödus rahulikult, läksime tagasi jaama ja jällegi poisid läksid linna toitu otsima. Möödus tükk aega ja poisid tulid tagasi - neil oli igasuguseid toidumoona olemas -vorste ja suidsedatud kalad - võid - leiba ja üks suur tort. Istusime jaamas ja täitsime oma kõhte, kui Odenses tuli rong, sealt tuli üks führer välja ja käsutas meid rongile. Piima pudelit jätsime jaama.

Asense jõudes ees ootas vanker ja meil polnud vaja kõndida. Inimesed vahtisid ja naersid meid! Meid viidi ühte parki - seal olid puust barrakit. Heino ootas ees - ta juhatas mind kus minu tuleviku kodu on. Elamine oli päris ilus. Järgmisel päeval oli suur paraad. Kapten Vaino (Väino?)pidas meile suure kõne, paar lennuväe poisse on kinnivõetud nad tahtsid müüa sõjaväe püsse, kuid ostjad olid Gestapo mehed. Vaino hoiatas meid, et niisugune asi võib kanda surma nuhtluse.

Siin oli elu nagu sõda ei olekski olemas. Ühel õhtul ma sain teada, et ma olen vahtkonnas sakslaste maja ees. Kaks tundi postil neli tundi magamist. Magamiseks oli lava ja padi–tekk. Vahtkonna ülem äratas mind ülese, üks taani tütarlaps tahab mind näha ja temal on minu foto. Väljas oli kaks tütarlaps, üks oli see kellele ma kinkisin oma foto - teine oli tema sõbraanna. Vahtkonna ülem laskis mõlemad sisse. (Kui see oleks välja tulnud ma ei tea mis oleks juhtunud vahtkonna ülemale) Minul mu noores elus pole iialgi niisugust vahtkonda olnud. See oli öö ja pool. Hommikupoole ööd tüdrukud lahkusid.

Järgmisel päeval arst uuris mu jalga ja tahtis teada, kas ma jalgrattaga oskan sõita ja kas minul on olemas ka sõber, kes seda oskab. Ütlesin jah Heino on hea ratta sõitja. Hoidsin sõrmed risti, et Heino oskab sõita. Ma pidin jalgrattaga sõitma üks või kaks korda nädalas Odensi - ma olin virgats. Õnn oli minuga Heino oskas jalgrattast tarvitada paremini, kui mina. Saime jalgrattad - täägi - püssi ja laskemoona.

Ühel päeval käis sosin - Diviis on kottis! Tegime Heinoga esimese sõidu Odensi - meid hoiatati ühe väikese asula eest mis asus Odense ja Asense vahel.

Maragratt

www.militaar.net

Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Kes on foorumil