Kuna tegemist endise lenduriga, siis võin üsna kerge vaevaga Su palve täita
Ain-Ervin Mere (varem Martson)
Sündis 22. veebruaril 1903
Vabadussõjas võitles 16-aastaselt vabatahtlikuna soomusrongil. Sai haavata. Kuuliarm otsaees on näha ka kõigil hilisematel portreefotodel. (Mida aga mul kahjuks ühtegi ei ole. Hea foto eest, kasvõi elektroonilisel kujul, oleks väga tänulik
)
Lõpetas Sõjaväe Tehnikakooli. Asus 1923. a. õppejaoskonnas õppima kolmandatel lendurite ning lendurvaatlejate kursustel.
Lõpetas 17. juulil 1925 Lennukooli kolmandas lennus lendurina ning kinnitati 20. juulil s.a. ametisse. Oli sel ajal nooremleitnant. 1925. a. sügisel said leitnant Döring ning nooremleitnandid Reissar, Parsmann ja Martson korralduse asuda Emery käe all lendurinstruktoreiks õppima.
1. aprillil 1927 oli leitnant A-E Martson Lennurügemendi 9. (õppe)eskadrilli instruktori kt.
1928. a. telliti Ühendkuningriigist Eestisse kolm lennuinstruktorit – Squadron Leader A C Collier, Flight Lieutenant O E Worsley ja Flight Lieutenant G C Gardiner. Saabusid Eestisse 5. juulil 1928. Nende ülesandeks oli kümne nädala jooksul alates 28. juulist 1928 õpetada Eesti Lennukooli instruktorid tegutsema RAF'is kasutusel oleva süsteemi järgi.
Worseley hakkas õpetama Brauni, Parsmanni ja Ain-Ervin Martsoni.
1928. a. sügisel kuulusid õppeeskadrilli nr. 9 järgmised lendurid-instruktorid: V Post (eskadrilli ülem, tegelikult ei viibinud sel ajal Eestis), Roo (ülema kt), ning instruktori kt-d Braun, Döring, Martson, Parsmann, Reissaar ja Sepp.
A-E Mere võitis 1930. a. Lennuväe esimesed lennuvõistlused. Esindas seal Lennukooli.
1. juulil 1930 oli leitnant A E Martson Lennukoolis salga nr. 1 ülem.
Osales 1931. a. talvises õpperinglennus. Oli sel ajal kapten.
12.-17. märtsini 1931 osalesid kaptenid V Gutman ja A E Martson Kihnu hülgeküttide päästmises. Kaks päeva hiljem ühinesid nendega veel kapten Under ja veltveebel Schmidt. Päästeti kõik 43 triivivale jääle jäänud hülgekütti, kokku lennati 12 lennutundi.
1934. a. lõpetas Kõrgema Sõjakooli VI lennu, komandeeriti selle järel tagasi oma endisse väeossa. Oli sel ajal endiselt kapten.
1939. a. oli Peastaabi 5. (organisatsioonilise) osakonna B jaoskonna ülem majori auastmes. Lahkus sellest ametist samal aastal ning läks Kõrgemasse Sõjakooli lektoriks.
1940. a. võeti teenima 22. territoriaalsesse laskurkorpusse. Lahkus territoriaalkorpusest 1941. a. suvel Prohovi all ning andis ennast sakslastele sõjavangi.
Tagasi Eestis astus politsei teenistusse ning edutati suht kiiresti 1942. a. Eesti SiPo ja SD ülemaks.
22. oktoobrist 1943 kuni augustini 1944 oli Eesti brigaadis (hiljem diviisis) pataljoniülem. Pataljoniks I/43 mis hiljem siis sai numbriks I/46. Augustis 1944 suunati ta Soodla staapi.
Suri 5. aprillil 1969 Leicesteris.
Tema NKVD karjäärist oli juttu ühes selles 1950-ndate aastate KGB tegevuse aruandes, mis ära on avaldatud. Milline see neist oli – hetkel ei ole meeles ja ühtegi pole ka käepärast. Seal oli kirjas, et ta oli 1940-41 olnud NKVD teenistuses agendinime Müller all ning andnud ka mingi põrandaaluse organisatsiooni kohta väärtuslikku infi. Selle rapordi järgi oli teada nii tema teenistus sakslaste ajal kui ka see, et Mere „elab hetkel kusagil välismaal” ning nähti ette operatiivmeetmeid tema ülesotsimiseks ning suhete taastamiseks.
Protsess Mere Gerretsi ning Viigi üle algas teatavasti alles 1961. a.
Ilmselt selle protsessi materjalidest saab ka kõige rohkem lisainfi Mere eluloo kohta...
Kusagilt netist leidsin ka selle toimiku inglise keelse sisukorra, pead ei anna, et kõik numbrid klapivad
06.026*12 Mere, Gerrets, and Viik, 1940-1971 (bulk 1960-1961) (Fond 129, File 28653, Vol. 4)
1-8 Initial indictment of Ain-Ervin Mere (also known as Martson) 4 November 1960. Accused of being a high police official under Nazis. Guersaw mass execution of Jews brought from Germany, Poland, and Czechoslovakia (in Estonian).
9-16 Russian version of the above.
17 Statement that mere cannot be apprehended since he is living in England, November 4, 1960.
18-19 Order for arrest of Mere if he appears in Soviet territory, November 4, 1960 (in Estonian).
20-21 Russian version of above
22 Letter to Mere in England informing him of charges and instructing him to appear in court, December 7, 1960.
23-24 Amended indictment of Mere, January 3, 1961.
25 Statement from MVD that Mere has no previous criminal record, January 6, 1961.
26-27 Diplomatic note to United Kingdom concerning Mere (in Estonian).
28-29 Interrogation of G.I. Virmgof, January 2, 1961.
30-31 Interrogation of August Vassil, January 4, 1961.
32-33 Interrogation of Jan Luks, January 4, 1961.
34 Copy of a map and documents from Nuremberg trials.
35 Request from KGB to archives for material on Ain Mere, December 26, 1960.
36-37 Information from archives on mere, January 10, 1961 (in Estonian).
38-39 Background Information from archives on Mere, December 20, 1960.
40 Photo of Mere.
41 Autobiographical sketch by Mere, September 14, 1940.
42 Rating of Mere by his commander in Soviet Army, September 28, 1940.
43 Court note transmitting (from Special State Archives of USSR to Estonian KGB) excerpts from a case brought by US occupation forces in Germany in 1946, December 6, 1960.
44 Excerpt mentioned above concerning case of Aine Mere.
45-46 Statement on inclusion of evidence in Mere case, January 3, 1961.
47 Data on Mere as member of political police (undated, in Estonian).
48-50 Copy of interview with Mere carried in the newspaper Postinees (undated, in Estonian).
51 KGB request to archives for material on activities of Estonian political police and German SD in occupied Estonia, November 22, 1960.
52 Cover note from archives transmitting requested material, December 6, 1960.
53-58 Material submitted by archives, December 6, 1960 (in Estonian).
59-65 Russian translation of above.