Sturmbannführer Sobolev

[Igor]

Keegi võib olla oskab öelda midagi huvitavamat Eesti Leegioni suurtükiväerügimendi ülemast? Puudub igasugune informatsioon: sünnikoht, surma asjaolud, teenistuskäik.

[Reppin]

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... ht=sobolev

Sündis 22.11.1891 (http://www.eha.ee/andmed/search.php?type=aaut)

[MOrav]

Veidi lisa siit (Jaan Isotamme koostatud):

SOBOLEV, Aleksandr. 22. XI 1891 Kuramaal Kuldiga maakonnas. Isa ametnik Jakov S. Riia Aleksandri gümnaasium --1911, TÜ jur 1917--18-, jur 1924--26- (lõpetamata). Esimeses maailmasõjas suurtükiväeohvitser, Vene kodusõjas Punaarmees, tuli Vabadussõjas Eesti poolele üle, kaadriohvitser,
4. suurtükiväegrupi 5. ja 3. patarei ülem, 4. suurtükiväegrupi ülem, 1940 major, Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes, 39. politseipataljoni ülem 1941--43, Eesti Brigaadi suurtükiväedivisjoni ülem 1943--44, Eesti Diviisi suurtükiväerügemendi ülem 1944, Ostubaf, sai haavata 10. X 1944 Klaipeda sadamas. Surnud haavadesse 17. X 1944 Königsbergis.

[kondotjär]

Sobolevi omapära on ka selles, et ta poeg oli korpuses, mul on ka pilt, kus ta on nooremleitnandi auastmes. Mu isa ja Sobolev-noorem olid kamraadid. Millised vahekorrad temal SMERSH´iga olid, seda isa ei teadnud. Kohe pärast sõda ta jõi ennast surnuks või lasi kuuli pähe. Tartus 1944. a suvel peaaegu et oleks oma isaga kohtunud, aga vana Sobolev jõudis nende korterist mõne tunni eest jalga lasta.

[naabri Ants]

Üks huvitav fakt veel Sobolevi kohta:Raamatus" Ma langesin esimesel sõjasuvel" 32. leheküljel on juttu major Kirillovist, kelle prototüübiks on Sobolev.

Kellel raamatut hetkel käepärast võtta pole, nendele võin mõne lõigu tsiteerida:"Oli kaetud pidulaud, ohvitserid istusid laua ääres, kogu vanem major Kirillov (oli Kodusõja ajal Pihkva all koos patareiga eesti valgete poole üle tulnud; eesti keele oli kuidagi ära õppinud) oli teda tutvustanud...

Aga seda ei saanud ma iialgi teada, et ta läks teenima Eesti Leegioni ning langes selles sõjas meie suurtükiväe juhuslikust mürsust.

[igavesti eilne]

A. Sobolevist on üht-teist lugeda Eesti Leegioni suurtükiväeohvitseri Georg Iltali mälestusteraamatust "Kohustus kutsub", kusjuures autor ise teenis alul tema adjutandina. Raamatu nimeregistris (lk. 180) on äramärgitud 30 lehekülge, millel esineb A. Sobolevi nimi.
Leheküljel 151 on kirjutatud, et 10. oktoobril 1944 said rügemendiülem kol-ltn Sobolev ja grupi (Abteilung) ülem mjr. Võhma Memeli sadama juures ühest ja samast lennukimürsust haavata ning viidi Kuramaa maasäärt mööda rongiga Königsbergi haiglasse, kus esimesena mainitu nädalapäevad hiljem suri gangreeni tagajärjel.