Metsavennad

Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
Kasutaja avatar
starkatter
Liige
Postitusi: 309
Liitunud: 06 Mär, 2005 13:49
Kontakt:

Metsavennad

Postitus Postitas starkatter »

Kas siia foorumisse ei vôiks teha eraldi teemat metsavendadest?Foorumi liikmetel on kindlasti palju huvitavat mida nad on oma vanavanematelt vôi vanematelt kuulnud ja mis ei ole ennem trükivalgust näinud.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

No Sa juba tegid, räägi nüüd esimene lugu ja ehk tuleb lisa.
Kasutaja avatar
starkatter
Liige
Postitusi: 309
Liitunud: 06 Mär, 2005 13:49
Kontakt:

Postitus Postitas starkatter »

Endal polegi nagu midagi erilist lisada,ainult nii palju et vanaema vend oli mingi kohaliku kolhoosi aktivist.Tuli kevadise suurveega jôest välja.
Pean veel täpsustama millise kolhoosiga oli tegu.
Kusjuures vanaema teine abikaasa oli endine Luftwaffe mees ja metsavend,kellel ka Koola poolsaare vangilaagrid läbi käidud.
Hertsog_Magnus
Uudistaja
Postitusi: 13
Liitunud: 12 Mai, 2005 13:10
Kontakt:

Postitus Postitas Hertsog_Magnus »

Läänemaal toimunud metsavendade lahingutest saab siinkirjutaja käest detaile aga kuna terve materjal on liialt, et siia seda pasteda siis palun küsimusi teatud kohtade või lahingute kohta (Läänemaal)
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Läänemaa metsavennad

Postitus Postitas istorik »

Olen kuulnud Vigala kandist sellist rahvaluulet, et peale sõda olevat Hirmus Ants (Ants Kaljurand) kuhugi sinna kanti oma punkri ehitanud ja jõuluõhtul sealt Flakist!!! kärakaid õhku saatnud?
Kas Ants üldse Vigala kandis tegutses? Ja kui siis millise Vigala, kas Kivi- või Vana- Vigala? Eks Antsust räägita paljutki......
Aga RVL-i lood Vigala kandis peaks vist rohkem "vett pidama"?
Hertsog_Magnus
Uudistaja
Postitusi: 13
Liitunud: 12 Mai, 2005 13:10
Kontakt:

Postitus Postitas Hertsog_Magnus »

1948. aasta suvel kaalusid Audru, Sauga, Are ja Halinga metsavennad ühinemist Relvastatud Võitluse Liiduga. Ants Kaljurand ja Mihkel Soodla oli neile tutvustanud RVL-i põhikirja ning teinud ettepaneku astuda RVL liikmeks. Arnold Leetsaar mõtles põhjalikult läbi, mida head või halba võiks tuua nii laiaulatusliku organisatsiooniga ühinemine. Ta otsustas meestega nõu pidada. Metsavendade koosolek pidi toimuma 31. augusti hilisõhtul Audru vallas Malda metsas. Nõupidamisest oli teadlik ka Eduard Post.
Posti arreteerimisest sai Leetsaar teada 29. augustil. Kartes, et Post võib nad reeta, saatis Leetsaar vendade Tammedega Are grupi pealikule Ilmar Hendriksonile ja Soontagasse Ants Kaljurannale teate, et nõupidamine jääb ära, kuna Post on julgeoleku poolt arreteeritud. Leetsaar palus Paul Tammel samasuguse teate üle anda ka Ilmar Reimetsale ja Elmar Jääratsile. Teel Aresse läks Paul Tamm Reimetsa ja Jääratsi punkrisse, kuid ei leidnud neid sealt. Ka tagasiteel käis ta Lemmetsa punkris, kuid ka siis ei leidnud ta otsitavaid.
Kõneleb Salme Jäärats:
“1948. aasta augusti lõpupäevadel läksin külla oma onutütrele Linda Liivale, kes elas Võlla vallas Joosepi talus. Mul oli mehe ja vennaga kokku lepitud seal kohtuda. Elmar ja Ilmar viibisid Joosepil paar päeva. Nad rääkisid, et lähevad 31. augusti õhtul metsavendade kokkutulekule. Kokkusaamise koht pidi olema heinaküünis, Audru rebasefarmi teest pisut Pärnu poole, üle jõe, võsaga kaetud heinamaal.
31. augusti õhtul läksid Elmar ja Ilmar kokkusaamisele. Nad tapeti kohtumispaigas NKVD sõdurite poolt, kes neid seal varitsesid. Kogunemiskoha reetis Posti-nimeline mees, nii kõneldi mulle. Post arreteeriti nädal või poolteist enne seda. Post oli pärit Audrust, tema ema ja vend küüditati. Arvata võib, et teda NKVD-s piinati ja ta reetis oma kaaslased. Hulk metsavendi siiski pääses. Are metsavendade juht Ilmar Hendrikson oli läinud varakult luurele ja näinud varitsevaid sõdureid. Ta pani metsavendade käiguradadele valve välja, need hoiatasid lähenejaid. Minu abikaasa ja vend läksid kogunemiskohta seekord aga hoopis teist teed ja jooksid haarajatele sülle. Postile mõisteti vist 25+5, sest julgeolek ei halastanud. Ju siis kahe metsavenna elu ei kaalunud üles ühe reeturi vabadust.

Sellest tekstist lähtub, et Ants Kaljurand oli pesitsenud ka Soontagas kui muidugi samast isikust jutt käib !
alex
Liige
Postitusi: 356
Liitunud: 14 Apr, 2005 9:21
Kontakt:

Postitus Postitas alex »

Metsavendluse teema on valdavalt kohalik. Laar on muidugi toredaid lugusid kokku kirjutanud aga see on rohkem koore riisumine. Olen kohanud väikeste koolide ajalooõpetajaid kes on lasknud õpilastel just kohalikke metsavendi uurida ja veel mäletavaid intervjueerida ja see on kõik uudne materjal. Tegelikult peaks üritama koondada neid olemasolevaid nagu eelpooltoodud detailid mingisugusesse üldisesse kogumisse sest praegu on viie minuti pärast kesköö - surevad ära ka need kes veel lastena metsa toitu viisid.
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Hertsog_Magnus kirjutas:Läänemaal toimunud metsavendade lahingutest saab siinkirjutaja käest detaile aga kuna terve materjal on liialt, et siia seda pasteda siis palun küsimusi teatud kohtade või lahingute kohta (Läänemaal)
Tegelikult võiks siia peistida ju küll. Ja kui pead vajalikuks, siis lisada juurde, et tekst autorikaitse objekt. Sest teema on tõepoolest see, milles inimeste praegused (veel võimalikud) suulised teated omavad erilist väärtust - muidu kirjutatakse ajalugu (võltsitud) MVD-GB informatsioonide alusel või siis vanglas väljapekstud tunnistuste põhjal. Ja ehk saad täiendusi-täpsustusigi listiliikmeilt.
alex
Liige
Postitusi: 356
Liitunud: 14 Apr, 2005 9:21
Kontakt:

Postitus Postitas alex »

Hirmus Ants, õige nimega Ants Kaljurand, sündis 20. oktoobril 1917. aastal Tallinnasl. Ants oli pärit vaesest perekonnast ja üles kasvanud ilma isata. Antsu ema oli saarlane ja üles kasvas ta Saaremaal. Eesti aja lõpul töötas sulasena Pärnumaa Soontaga valla taludes.

Ants Kaljurand enne Eesti sõjaväe ajateenistust, "kui ta veel poisikese nägu oli". Pilt ja selgitus saadud Antsu omaaegselt pruudilt, kelle ta NKVD kohalikust vanglast vabastas.

Ants oli eestiaegne Kaitseliidu liige. 1941.a Suvesõjas võttis ta metsavennana osa Pärnumaa ja Läänemaa vabastamisest venelastest ja astus seejärel Omakaitsesse. 1942. aastast alates sõdis venelaste vastu rindel. 1944. aasta sügisel langes ta Saaremaal venelaste kätte vangi ja toodi Tallinna sõjavangilaagrisse. Siin kohtus ta rahvuslikult meelestatud kaasvangi Ülo Kaaliga. Koos otsustati põgeneda ja võitlust jätkata. Detsembris 1944 põgenemine õnnestus. Antsust sai metsavend.


Hirmus Ants koondas enda ümber tugeva metsavendade salga, keda ümbruskonna kommunistid ja venelased kartsid rohkem kui tuumapommi, nagu ütles üks kohalik partorg. 1946. aastal liitus Antsu juhitud salk RVL-iga.

Antsu vägitegudest räägitakse Pärnu- ja Läänemaal tänaseni legende. Ta vabastas oma kaaslasi vanglast, käis vene ohvitseri mundris Pärnu restoranis lõunat söömas, heiskas rahvuspühadel sini-must-valgeid lippe ja kõrvaldas mitmeid aktiivseid kommuniste.

Hirmus Ants reedeti jaanipäeval 1949. Venelased arreteerisid ta viina sisse segatud mürgi abil. Pärast piinamisi julgeolekus lasid venelased Antsu ja kas tema kaaslast: Arved Pildi ja Juhan Metsääre, sõjaväetribunali otsusega 13. märtsil 1951 Tallinnas maha
www.metsavennad.ee
alex
Liige
Postitusi: 356
Liitunud: 14 Apr, 2005 9:21
Kontakt:

Postitus Postitas alex »

kapten.
Liige
Postitusi: 68
Liitunud: 18 Nov, 2005 21:13
Kontakt:

Postitus Postitas kapten. »

Minu vanaisa tuli metsast välja 1957.Ta varjas ennast kuskil Põlva lähedal.Neist asjadest ei tahetud mu isale,emale eriti rääkida,sest oli selline aeg ja ega ma eriti täpselt tea.Ta oli kuskil staabis staabikirjutaja sõjaajal. Ja huvitav lugu on see,et metsas on ta kirjutanud igapäev ühe luuletuse või laulu,enamus tema enda omad aga on ka tuntuid laule,luuletusi.Lisan siia ühe,kuid ma ei tea on see tema oma või ei.

Maa ohkab pisarate laugel
Ta ohkab orjaahelas
Kuid kohtupäev ei ole kaugel
Pilv paisub torm on tulemas.

Refr;Kõla laul marujõul,mürinal
Piksena üle eesti tõtta
Lehvi lipp kõrgel üleval
Eesti väed oma alla võta
Kutsu meid ja kutsu kangelasi sõtta
Kui heledasti paneb ta me vendi vere voolama.

Ei raudse rüütli kavalused
Me vägesi ei hirmuta
Ta vägivald ja ähvardused
Neid mõistetakse hinnata.

Küll vihas tormab Eesti vägi
Kui kuuleb kurjust kavalust
Et kavatsemas rüütlid jälle
Meil luua oma valitsust.

Nüüd kütked käest ja rauad maha
Kõik paelustajad põrgusse
Ei kauem kannatada taha
Kõik-Eesti väed-ülesse.

Te valasite välja viha
Mis rõhus rahvast orjaööl
Nüüd tulnud tund-lõpetada
Meil oma vabadusetöö.

Au-Eesti-andkem endale
Kes kandis ilmal kangelast
Neil võidupärga pähe pandkem
Kes vaenlast piiril peletas.

Nüüd edasi me vaprad väed
Veel viimne tuli kustutada
Ja hävitagem ussipojad
Kes meie verest elavad.


26.05.49
Grenader88
Liige
Postitusi: 107
Liitunud: 11 Dets, 2005 21:01
Kontakt:

Postitus Postitas Grenader88 »

Ants Kaljurand tegutses jah Pärnumaal. Mu kunagise pinginaabri esiisa oli ja siis pinginaaber oma vanaema käest ikka natuke küsis ka Antsu kohta ja rääkis siis mulle ka, enam midagi kahjuks meeles pole.
Aga mul on tekkinud üks küsimus. Nimelt Pärnumaal Tõstamaa vallas tegutsesid ka metsavennad aga kahjuks pole ma kuskilt internetis nende kohta rohkem infot saanud(nimed, tegevused, naljakad juhtumised), et nagu kas keegi teadjam mees mulle ka natuke räägiks neist.
Omakandi ajalugu ikka hea teada minumeelest...
Kasutaja avatar
Kessel
Liige
Postitusi: 354
Liitunud: 26 Sept, 2005 13:29
Asukoht: Fellin - Hapsal
Kontakt:

Postitus Postitas Kessel »

Hertsog_Magnus kirjutas:Läänemaal toimunud metsavendade lahingutest saab siinkirjutaja käest detaile aga kuna terve materjal on liialt, et siia seda pasteda siis palun küsimusi teatud kohtade või lahingute kohta (Läänemaal)
Hea küll, äkki oskad rääkida Palivere metsavendadest ja nende ühinemisest Saksa sõjaväega 1941. aastal.
Õpetaja

Postitus Postitas Õpetaja »

Kuulge mehed, juba läks asi segaseks !

Ärge te jumala eest 1941 ja 44 jne metsavendi ühte patta pange - hoidke ikka teemad eraldi !
Pärast ei saa enam keegi sotti, millise aasta metsavendadest on jutt - sõja alguse või ...

Kuna siin on jutt kaldunud sõja lõpul tegutsema hakanud metsavendadele, siis jäägugi see teema 1944 - 1958 jne tegutsenud mtsavendade päralt.

Soovitan starkatteril teema täpsemalt määratleda pealkirjas !

õ
Kasutaja avatar
Kessel
Liige
Postitusi: 354
Liitunud: 26 Sept, 2005 13:29
Asukoht: Fellin - Hapsal
Kontakt:

Postitus Postitas Kessel »

Vaidlen vastu Õpetajale, peale 44. aasta metsavendlusest on kirjutatud palju raamatuid .
Aga 41. aasta metsavendadest vaid üld-iseloomustused.
Mind näiteks huvitaks just need mehed , kes läksid metsa 41. aastal .
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist