www.militaar.net

Kesselile
Tegelikult on 1941 aasta metsavendadest siiski üsna palju ilmunud.
Kõigepealt Herbert Lindmäe "Suvesõda 1941" seeria. Seni olemas Tarumaa, Viljandimaa ja Virumaa.
Samuti Tiit Noormetsa koostatud "Metsavennad Suvesõjas 1941".
Rääkimata igasugu artiklitest.
ASi ka selles, et 41 aasta kohta on palju Omakaitse eestikeelset allikmaterjali ning rohkelt paguluses ilmunud mälestusi.
Sõjajärgse metsavendluse kohta on Eesti oma allikaid väga vähe.
Vaja oleks suurt materjali kogumise kampaaniat, sest viimased mäletajad kaovad kiiresti.

[/list]

Tõesti Suvesõdede raamatuid olen minagi lugenud ja seal leiab kajastamist 41 aasta metsavendlus. Kuid just nende maakondade kohta mille kohta raamat kirjutatud.

Samas ei ole juttu olnud Läänemaa-Harjumaa-Raplamaa ja Pärnumaa metsavendadest.

Olen lugenud Punast kirjandust , kus juttu seal kandis tegutsenud gruppidest, kuid neid raamatuid ei saa ju kahjuks uskuda.

Ja teema oli METSAVENNAD üldises mõttes.

Mõningad lingid:
http://www.rk.ee/metsavennad/metsavennad

Üks vähetuntud episood metsavendluse ajaloos on Voldemar Hendriksoni juhitud Eesti Vabastamise Komitee, mis tegutses 1944-45 Viljandi- ja Pärnumaal. Staap asus Vastemõisa vallas. Hendrikson oli väga huvitava elukäiguga, enne sõda elas ta kümmekond aastat Abessiinias ja Somaalias, sealt tema üks hüüdnimedest Neegus. Tähelepanuväärne on ka see, et ta 1941. aastal Viljandis koos endise linnapea Vilmsiga moodustas organisatsiooni Kodumaa Võitlejad, kuhu kuulus üle 50 inimese ja mis võttis punaste lahkumisel linnas võimu enda kätte. Pärast sõda loodud Eesti Vabastamise Komitee põhieesmärk oli lääneliitlaste ja Venemaa vahel puhkeva sõja korral 41. aasta suvesõja kordamine. Pärnu- ja Viljandimaa piiril metsades ja rabades oli tollal palju metsavendi, Hendrikson püüdiski neid ühendada, allorganisatsioon oli isegi Pärnu linnas. Organisatsiooni kuulus NKVD toimiku järgi üle 300 inimese, ilmselt on selle arvuga veidi liialdatud. Anti välja ka lendlehti. Hendrikson arreteeriti 1945.a. sügisel ja mõisteti surma.

Paluks veel raamatute/teoste pealkirju metsavendluse teemal lisaks üleval mainitud "Suvesõda 1941" ning "Metsavennad suvesõjas 1941"le.
Kuna neis Pärnumaad olla vähe mainitud(eestpooltvastaja jutu järgi) siis kas on ka Pärnumaa kohta käivaid "usutavaid" raamatuid?
Uurisin M.Laari uut raamatut "Unustatud sõda"(Relvastatud vastupanuliikumine Eestis 1944-1956) ja sealt eriti targemaks ei saanud. Internetist(metsavendade kodulehelt) juba enamus raamatu sisust teada. Ka pildimaterjal raamatus kesine, ei midagi uut. Aga muidu raamat suht kordaläinud(kes üldse kohe midagi ennem metsavendlusest ei tea, sellel supper).

Pärnumaa metsavendlus oli eriti sõjajärgsel ajal väga tugev. Kahjuks on selle kohta tõesti üsna vähe ilmunud.
Vaatama peaks Aino Lepp'a artikleid, mis on ilmunud Kultuuris ja Elus ja mõnes kohalikus lehes. K&E 200 nr. 4 on tal artikkel RVL-i kohta, päris hea. (Muide see nr K&E-st on üldse metsavendlust täis)
Kui Sul on konkreetsemaid küsimusi mõne langenu kohta näiteks, siis oskan tõenäoliselt aidata.

Konkreetseid küsimusi kelelgi kohta ei ole, kuna ei tea nimesid, mida tahaks teada. Nimelt palju sa tead midagi Tõstamaa metsavendadest Pärnumaal? Metsavendade kodulehel oleval KGB kaardil metsavendade salkadest Eestis 1947 näitab Tõstamaal üle 10 mehelist salka ja mõningaid(11) üksiküritajaid (Tõstamaa siis Pärnumaa-Läänema piiril sel kaardil kohe mere ääres). Oleksin väga tänulik kui sa mõned nimed mulle annaksid, siis ise uuriks edasi või üldisemalt midagi räägiksid nende kohta, mida sa tead.
Ja sul vist jäi Kultuuri ja Elu ilmumise aasta eelmises postis poolikuks, viimane number on kadunud või mida see 200 tähendama peaks?
Ja sammuti Metsavendade kodulehelt sain teada metsavennast Pajuviidik, kes Pärnumaal olla olnud metsavendade abistaja ja siis läheb sealne tekst segaseks(mina saan aru, et nagu ta peksti kuskil pargis surnuks sealse teksti järgi, langenute nimekiri siis see). Et kas sa tema kohta ka midagi lähemalt tead rääkida(Pajuviidiku talu nimelt mulle tuttav, äkki talu ja see isik seotud omavahel).

Pajuviidiku kohta rohkem hetkel öelda ei oska kui kodukal väljas. Mees võeti metsavendade varjamise süüdistusega kinni ja peksti surnuks.

See on muidugi vananenud nimekiri. Mul on väga palju uusi andmeid, pole aga aega sisestada.
Mul on andmed 11 Audru vallas langenud mestavenna kohta, mis peaks ka Tõstamaalasele huvi pakkuma. Kui tahad, võin meiliga saata, vaevalt see suuremale publikule eriti huvi pakub.

olen lugenud või kuulnud metsavendadest Ermistu järve põhja-lääne küljel.
ka oma vanaisa varjas end peale sinimägede alt tagasi tulekut mõnda aega tõstamaa kandis metsas. aga ega ta sest eriti rääkida ei tahtnud.

Seda Ermistu lugu ma ka kunagi kuulnud(metavennad seal tegutsenud, aga ei midagi täpsemat tea). Iseenesest metsavennale väga hea koht, järveäärne soo.
Selles see jama ongi, et suurem osa metsavendi ei tahtnud oma elust rääkida ja need kes rääkisid, need ei pruukinud päris õiged metsavennad ollagi, niisama ajasid lolli juttu ja meieni on sellepärast väga vähe jõudnud.
Kui välja mõtled, kust sa seda lugu lugesid, siis palun anna teada!

Kas keegi oskab midagi öelda metsavendade kohta sellises kohas?Kolmnurk Riguldi-Nõva-Variku.Kas keegi on leidnud selles piirkonnas punkri.

Upitaks vähe eelmist teemat ja täpsustaks asukohta Valivere Sai siis täna käidud seda legendi kontrollimas ja suutsime isegi punkri asukoha leida.Keegi oma küla mees oli metsavennad üles andnud (märts 47?) Pidi olema veel teine punker ja mingi sakslaste laager sidega seoses

Kui juttu on "suvesõjast-1941", siis pole veel keegi maininud sellist teada-tuntud raamatut, nagu "Eesti rahva kannatuste aasta", kus on päris ülevaatlikult selle 1941.aasta suve metsavendade kangelasteod kenasti kiras. Ja vaevalt, et miskit sealt välja jäi. Pigem on seda-teist juurde pandud. Ning muidugi pole seal kibetki metsavendade sigadustest, sest sellised asjad nagu ei klappinud selle aja ja meelsusega.
Kuid maakondade kaupa on asjad siiski üksipulgi üles loetud, see on klaar.

Kas keegi oskab öelda, kes võisid end varjata Häädemeeste vallas Sooküla metsades? Nimelt leidsime sealt metsast kolmest punkrist koosneva grupi, siis veel paari-kolme km kaugusel eraldipaikneva punkri ja teame, et selle lähedal (1 km raadiuses) on veel üks punker, mida me kahjuks (veel) ei leidnud...
Isa teab rääkida kellestki Oskarist, kes oli ühe käega (olevat seal end varjanud) aga rohkemat ...
Ja selline kodanik nagu Eduard Laanepõld, teenis Saksa sõjaväes, kuid kas oli ka metsavend (tegemist vanaisaga)? Kuidas saaks kõige kiiremini vanaisa eluloole jälile?

Hillart kirjutas:

Kui juttu on "suvesõjast-1941", siis pole veel keegi maininud sellist teada-tuntud raamatut, nagu "Eesti rahva kannatuste aasta", kus on päris ülevaatlikult selle 1941.aasta suve metsavendade kangelasteod kenasti kiras. Ja vaevalt, et miskit sealt välja jäi.

Jäi ikka! Asi nimelt selles, et raamat anti välja enne kui maakondlikud uurimused valmis said. Eks muid probleeme olnud ka.

terv
o

Kes räägib, kes ei räägi, igal lool oma lugu ja taust, pole sest keegi õigem ega valem, metsavend oli ja jääb!