Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

[Kilo Tango]

338ga sa küünid maksimaalselt kilomeetrini. Jämedamate torudega küünid masinate laskmisel well 2500 m taha.

VG-s võiks selliseid torusid küll olla. Vastane mõtleb vähemalt natuke, kas hakata kopterite maabumisplatsi või kütuseladu igale poole orgunnima.

No see on nüüd küll muinasjutt. 2500m peal on kõik maailma moon alla helikiiruse. See tähendab, et täpsus väheneb järsult ning kasutatav on relv ainult pehmete targetite vastu.

Korraliku "libeda" kuuliga .338 suudab lasta ka pooleteise kilomeetri peale. Seda summutiga torust jäädes ise märkamatuks. .50 -ga lastakse poolteisest kilomeetrist kaugemale väga harva. .408 kõige kergem variant on RND Edge 2500, mis kaalub ca. 7kg. see tähendab, et pärast laskmist on õlg sinine.

Muidugi on pooletolline võimsam, kuid 15 kilo metsas tassida pole naljaasi. Kusti kaalub paari-kolme lasuga sama palju.

Snaipri peamine oskus on olla õigel ajal õiges kohas, teha vajalik tabav lask ja kaduda ettearvamatus suunas. Kui tankil pole Eesti tingimustes kusagil eriti kahe kilomeetri taha lasta, on ka snaipril neid võimalusi vähe.

[kaur3]

kert122 küsis:

snaiperdamine snaiperdamiseks, mind huvitan just see et mida siis VG-d peaksid tegema?
üks herr kirjutas et juhul kui me tegutseme üksi siis on nii ja nii, ja kui natoga siis teistpidi.
kas VG-d harjutavad selleks et koos natoga püherdada või??
minu arust on äärmine idiootsus arvata, et nato tuleb ja tuuseldab karu läbi, tuleb ju ettevalmistada selleks et keegi ei tule, ja harjutada seda, nato on boonus, kui tuleb.
kui vaadata salastatust ja reaalselt saavutatud taset, siis pole VG midagi muud kui täiesti tavaline jalaväe üksus.

Sõjaline planeerimine peaks käima selle järgi, et missugune on kõige halvem võimalik stsenaarium. Kui rääkida konkreetselt VG'st, siis on kõige halvem stsenaarium see, et vastane viib läbi kukutusrünnaku (üllatusrünnaku), mille tulemusel ei jõua VG isegi kokku tulla ja relvastuda. Relvastumise küsimusel saab lahendada sinna maani, et väiksemad relvad on kodus. Kõige kehvema stsenaariumi järgi ongi siis VG liige üksinda. Helistab lahingpaarilisele ja siis on nad kahekesi. Lõpuks saavad võib-olla pool rühma kokku, sest teine pool on Kanaaridel, pimesoolega haiglas, rekkaga Itaalias jne. Selleks et ellu jääda, sest pimesoolega haiglas olev vend võib kõik välja rääkida, tuleb minna sinna, kust sind ei osata otsida. Iga mees mõtleb ise edasi. Pihud sügelevad ja tahad relvaga midagi ära teha. Mida Sa siis teed, et vastasele oma arvamust avaldada?

Jne, jne.

Võtame järgmise halva stsenaariumi, kus piisava etteteatamisega saab rühma kokku ja relvad ka. Mida siis saaks selle rühmaga teha? Valikuid ei ole palju ning kusagil pudelikaelas jäika kaitselahingut pidada on väga suur lollus. Selle stsenaariumi kohaselt sobiks putkinis ja snaiping.

jne, jne.

Lihtsad küsimused:
- mida ma saan teha üksinda?
- mida saan teha koos sõbraga?
- mida saan teha koos kahe sõbraga?
- mida saan teha jaoga?
- mida saan teha rühmaga?

Sedas üksikult üldisemale peaksi midagi välja mõtlema, et endalt mitte iga laupäevase õppuse eel küsida "Mida kuradit ma siin nüüd teen?"

PS soovitan inimestel hakata fotograafiaga tegelema, sest tänapäeva maailmas aitab liitlasi kohale meelitada rohkem üks fantastiline foto kui täpne lask.

[Kilo Tango]

Mulle tundub, et sellise VG ainus mõeldav taktika vähegi arvestatava vastase vastu on hit-and-run. Ehk siis anna kõikidest torudest üks nätakas, tekitamaks maksimaalset kahju ja lase ruttu jalga.

See välistab aga opereerimise kõige pingelisemates punktides. Pigem on tegemist kambaga, mis üritab varustuskolonne üllatada jms. segadust külvata.

Iseasi, kuidas see miinipilduja siin pilti sobib. Sellega eriti kiiresti ja eriti kaugele ei jookse.

[kert122]

siit saame juba mingi asja.

VG peab olema relvastatud ja komplekteeritud suhteliselt kõrge valmisolekuga üksus.

peab olema sissimisvõimega, miinivaritsuse võimekusega ja kokkutöödanud.

tulemus:
kiirelt lahingvalmiduses üksus, mis hakkab kohe hittima ja runnima, kas pole.

ja justnimelt nagu Kaur rääkis, valmistuda halvimaks, lootes paremat.

järgmiseks saame küsimuse: Kuidas seda teha?
-koostööõppused, kõige parem kui võõra malevaga.
-ära jätta debiilne jutt, et ei ole mõtet 10kesi harjutada kompanii vastu, sellise suhtumisega on igasugune vastuhakk mõtetu.
- OT tuleb laias joones ära unustada, at4 laske tuleb imiteerida pakett makroga torus, mitte pakett põõsas.

järeldus:
VG võiks osata ka linnalahingut, kuid prioriteet olgu varitsused ja väikeste gruppide võimekus iseseisvalt majandada, sh tuld juhtida, haake tegema, rünnata ja lahti rebida.

[Juhani Putkinen]

338ga sa küünid maksimaalselt kilomeetrini. Jämedamate torudega küünid masinate laskmisel well 2500 m taha.

Eestis pole eriti palju kohti kus saaks kaugemalt kõmmutada kui kuhu TRG .338:ga ulatab. Sissile on väga tähtis, et varustus on kerge - kõik on ju vaja seljas tassida.

[Kapten Trumm]

No see on nüüd küll muinasjutt. 2500m peal on kõik maailma moon alla helikiiruse. See tähendab, et täpsus väheneb järsult ning kasutatav on relv ainult pehmete targetite vastu.

Korraliku "libeda" kuuliga .338 suudab lasta ka pooleteise kilomeetri peale. Seda summutiga torust jäädes ise märkamatuks. .50 -ga lastakse poolteisest kilomeetrist kaugemale väga harva. .408 kõige kergem variant on RND Edge 2500, mis kaalub ca. 7kg. see tähendab, et pärast laskmist on õlg sinine.

See kehtib küll soomustamata märkide puhul, aga 7,62 kuuli täielik kasutus lennumasinate vastu selgus juba 1940. aastal. Purustuse ulatus on kaliibri kasvust lausa kuupsõltuvuses. Kui asi ainult kiiruses kinni oleks, siis miks sakslased 1944 oma hävitajatele 30 mm kahureid panema hakkasid, nad oleks võinud ju mingi 7,92 vihmaga ka neid liitlaste pommitajaid üle kallata- tabamusi oleks saanud rohkem ja relvastus oleks ka nagu kergem olnud. Tegelikult oli ammu selge, et üks 30 mm tabamus tekitab samapalju purustusi kui 4-5 20 mm tabamust ning samapalju kui umbes tuhat 7,92 mm tabamust.

Masinasse on vaja peale augu ka pauk või põlevsegu tekitada ja selle hulk sõltub ikka väga palju kaliibrist. Mida annab nt soomukile kuuliaugu sisse laskmine? Parimal juhul saab 1 sõdur pihta ja muud ei midagi.

[kert122]

äkki räägiks teemast ka törts v??

[Medusa]

Viidates Kerti eelmisele postitusele, mis oli ühest reast pikem, siis võiks mõelda ja eeldada, et VG on tõesti mingi rangeritüüpi üksus. Ning nagu mujal tavaline - eriüksust ei tee eriliseks mitte varustus, vaid meeskonna koostöövõime, parem väljaõpe ja kasutusvaldkond (et siis ei jääks sellist SF kõvatamist ja paberil ülbamist), siis tuleks ka VG puhul pöörata suurt tähelepanu just harjutamisele, nt kombineeritud tegevus naabermaleva vastu - sissivõitluse meetodid, rünnakud laagritele, varitsused jne.

Tasemel VG puhul ei ole konkreetse käsirelva mudel vast niivõrd oluline. Praegugi läks väikeseks aruteluks 7,62 vs suuremad. Tehnika vastu on Mk.211 Raufoss, asjade lõhkumiseks. .338 on asjalik snaipingukaliiber, ka sellele peaks vist olema Raufossi moona, kuid täpselt mina vähemalt ei tea, ning on ka monoliitkuule, mis on ülehelikiirusel ligi 2km-i, kuna on kõrge ballistilise koefitsendiga (ning miks on ka .408 päris täpne, teoreetiliselt); kuid 7,62x51 on selline keskmine korralik tööhobune, mis nt poolauto täpsusrelvas (nt M14 TP2, prakt amide M21/M25 kloon) annab normaalse tuletäpsuse ja ulatuse (piisav, et torsot lasta 700-800m kaugusele), samas ka poltlukuga võrreldes suurema tulemahu. Samas on kergemini summutatav, võrreldes nt pooletollisega.

Kilo Tangole - pooletollist saab rahulikult summutiga koos kasutada, kuid summuti on ise üks paras mitmekilone jurakas, suurem kui karu t**a. Aga töötab ka suudmepidurina, tagasilöök on küll pisut tugevam, kuid pikem, st relv nagu lükkab rohkem, võrreldes suudmepiduriga lastes lühema ja kergema rapsakaga.

M16 suure venna Mk.11 Mod.0-ga on ka soojal maal ruumi puhastatud, kuna poolauto pakub vajalikku tulekiirust. Niiet kui on selles artiklis väljapakutud struktuuris paar täpsusrelva, on TL/SN võimekus täitsa olemas.

Aga kui VG on tugevdatud rühma ülesehitusega, on mõistlik selles hoida "dedicated" TL jagu, vähemalt 2-3 paari. Tekib normaalne võimekus kulla ja TT kõrvale ja tekitab korraliku löögirusika oma erinevate efektiivkauguste ja mõjuga nendes.

Kümnekesi saaks kompaniid päris tugevalt häirida, saaks ka väljapakutud 3-liikmelise patrullina päris korralikult pinda käia, kui on õnne ja on hea taktika - nt kaugelt noppimine, öösel telgisuude ette traadiga sütik tõmmata (peale pauku veel juurde karjuda erinevaid korraldusi, nt vaenlane selles suunas, segaduse kasvatamiseks), mis iganes. Oleks korralik trenn nii VG-le kui ka vastasüksusele.

[Kilo Tango]

Huvitama hakkas mind hoopis see, kuidas töötaks sellise rühma kasutuses kerge, 40mm granaatidega tulistav kaudtule relv. Sisuliselt nagu kiirlaske miinipilduja. Otsetuld saaks kasutada vaid erandkorras.

Ma tean, et sellist relva olemas ei ole, kuid siiski. Oletame, et selle kaalu õnnestub viia ca. 15 kg peale alla. Seega samas kategoorias, kus .50 cal ja kusti. Paned relva paika, padistad oma 20 laengut lendu ja oled enne kadunud kui need maha jõuavad. Laskekaugus võiks teoorias olla kuni 2,5 km - rohkem ei anna lihtsalt 40x53mm madala survega tõukelaeng välja.

Üldiselt ma väldiks sedalaadi rühmades kola, mida peab tingimata sõidukitega vedama. see välistab ka 81mm miinipilduja, mis on raske nii minnes kui tulles ning mille moon kaalub kah omajagu.

Mis puutub .50 cal-i, siis sellel on oma kasutusspetsiifika ja mõnesse sellisesse rühma võiks ta kuuluda, kuid ma ei kujuta ette, et see võiks seal valdav relv olla. Kui just pole tegemist eriti hästi välja õpetatud diversioonigrupiga, mis saadetakse sügavale tagalasse, mingit tehnikat maha võtma nagu trumm siin kirjeldas.

.408 on selles mõttes selline hea "sweet spot" seal vahepeal, et relva saab teha kergema, kuid tulejõud on praktiliselt sama.

[Martti]

Muidugi on pooletolline võimsam, kuid 15 kilo metsas tassida pole naljaasi. Kusti kaalub paari-kolme lasuga sama palju.

Gustav M2 kaalub 14,2kg ja M3 8,5kg. Kuna EKV-s on kasutusel M2, siis on "15 kilo" ainult relv, abi saab neli lasku oma käe otsa.

Martti,
ajateenistuses "Gustimees"

[Kilo Tango]

Muidugi on pooletolline võimsam, kuid 15 kilo metsas tassida pole naljaasi. Kusti kaalub paari-kolme lasuga sama palju.

Gustav M2 kaalub 14,2kg ja M3 8,5kg. Kuna EKV-s on kasutusel M2, siis on "15 kilo" ainult relv, abi saab neli lasku oma käe otsa.

Martti,
ajateenistuses "Gustimees"

Ja kuda on siis sellega jalgsirännakut teha?

[kaur3]

Kilo Tangole,

http://www.marinecorpstimes.com/news/20 ... s_020909w/

vt ka siia http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 93&start=0

Mingi kena aeg tagasi arendasid LAVi mehed 40mm automaatgranaadiheitjale sihiku, mis oli yhendatud GPSiga ning nii nad lasid sellega takistuste taha. Vt viimast pilti.

Fitted with the electronic lob sight the launcher can be fired from a concealed position behind trees, buildings or a rearward slope. The lob sight uses GPS positioning to calculate the correct angle and direction for aiming to enhance first time hit probability

http://www.global-defence.com/2007/Weap ... php?id=577

[sven]

Eesti kaitseväes kantakse kusti laengui (ka KP lindikaste) käeotsas, pärast käed põlvini. Rootslased kasutavad laengute kandmiseks sadulraami, mis on tegelikut uuema tüübi selajakoti raam. Selle külge saab kinnitada 4 laengut aga ka ükskõik mida rasket, mida vaja tassida. Nt. lindikastid, raadiojaam, varusalved jne.
Eestile kingiti ka neid kotte aga armee jookseb ikka asjad käeotsas ringi.
Neli kusti laengut ei ole muidugi mitte mingisugune kogus, piisab parajasti, et omale pahandus kaela tõmmata. Juurde annaks see kui veel mõni mees jaost kannaks raamiga laenguid.
Sõjapidamine nõuab ikka parasjagu materjali ja tassimist on alati parasjagu ja ikka jääb jõust väheks. Vägisi on vaja järelveole mõelda kas siis mingi kavala tehnikaga või kasvõi loomtransporti kasutades. Näiteks Bundeswehr ei häbene siiamaani muulasid kasutada varustuse ja laskemoona järelveoks, samas haavatute äraveoks. Nii ei oleks sissile ka 81mm MP ega 12,7 snaiper probleemiks tassida koos laskemoonaga.
Ei kujuta muidugi hästi ette, et mis näoga meie suured juhid järjekordse paraadi üle elaksid, kus muulaüksused läbi marsivad.

[Kilo Tango]

Kilo Tangole,

http://www.marinecorpstimes.com/news/20 ... s_020909w/

vt ka siia http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 93&start=0

Mingi kena aeg tagasi arendasid LAVi mehed 40mm automaatgranaadiheitjale sihiku, mis oli yhendatud GPSiga ning nii nad lasid sellega takistuste taha.

M32 laseb maks 400m. Uuemad 800m. Seda jääb väheks siissi jaoks. see LAV automaatkgranaadiheitja, millest sa räägid, kaalub üle 50 kg, sest selle peamine roll on otsetuli. Uus XM 307 võiks kaalu poolest sobida aga see on nii hight tech, et ilmselt maksab liiga palju.

Siis on veel MK47, mis võiks sobida. http://www.gdatp.com/products/Gun_Systems/MK47/MK47.htm

[mongol]

Eestile kingiti ka neid kotte aga armee jookseb ikka asjad käeotsas ringi.

Teemas mööda. aga see on meie väeosade häda - Rootsist tulnud varustus, mis on küll vana, aga praktiline, on 99% valesti kasutuses. Alates Rootsi telkmantlitest, telkidest kuni nendesamade seljakottideni.
On küll paremat varustust ka, tõsi (Linda toodang on tegelikult suhteliselt hea, va praegune rakmete lahendus), aga tasuta saadud Rootsi kraam on enamjaolt kuritegelikult ära rikutud vääralt kasutades.