NATO tuleb appi?

[kaur3]

Kas Taanil oleks olnud mingisuguseid šansse vastu astuda NSVL Balti laevastikule ja Poolas asuvatele üksustele? Kas Austrial oleks olnud mingisuguseid šansse? Kas Berliinil oleks olnud mingisuguseid šansse? Esimene ja viimane olid NATO liikmed. Miks nende puhul oleks 5. paragrahv pädema ja meie puhul mitte? Arvestades kääre, mis on NATO relvajõudude ja Venemaa vahel, peaks NATO liige end tänasel päeval palju kindlamini tundma.

[Kilo Tango]

Natol on kaunis raske vältida ükskõik millisele liitlasele kallaletungi korral appi minekut. See tooks automaatselt kaasa Nato lagunemise.

Seega on liitlastel Eesti ründamise korral üsna vastik valik kahe halva variandi vahel:

1. Kas minna tillukese Eesti pärast Venemaaga sõtta?
2. Kas lasta tillukese Eesti pärast Natol laguneda?

Kumbki variant ei ole teab mis meeldiv. Esimene variant võetakse kasutusele siis kui otsustavaks saavad päevapoliitilised kaalutlused. Teise variandi kasuks otsustatakse siis kui liitlased mõistavad, et Nato lagunemise korral ei suudaks nad iial taastada usaldust.

[USP]

Tasub siiski ka mäletada, et Eesti on osa Euroopa Liidust. Rünnak Eesti vastu on ka rünnak EL vastu. Küsimus on, kas EL lepiks oma liikmesriigi anastamisega? Võibolla isegi lepiks...

[Basilio]

Tasub siiski ka mäletada, et Eesti on osa Euroopa Liidust. Rünnak Eesti vastu on ka rünnak EL vastu. Küsimus on, kas EL lepiks oma liikmesriigi anastamisega? Võibolla isegi lepiks...

EL ei ole sõjaline ühendus. Nii et küsimuse võib seada ka nii, et mis on kasulikum? Ei midagi isiklikku, puhas business!

[kaur3]

Basilio, Vene tänane eliit on väga-väga pragmaatiline seltskond. Nende raha on reeglina Euroopa ja USA pangakontodel. Nende kinnisvara asub enamasti Euroopas. Kui nad pensionile jäävad, siis tahavad neist nii mõnedki seda Euroopasse veetma minna. EL'il on piisavalt võimalusi seda kõike rikkuda. Näiteks, kui peale VF-Gruusia sõda 2008. aasta augustis läksid liikvele kuulujutud, et Euroopa läheb viisade kallale, siis oli kaost-hirmu-hädaldamist taevani. Suurlinna venelane on harjunud resisima ja tarbima.

NATO'le ei ole vaatamata tema pikale ajaloole midagi ette heita. Ükski tema liikmesriikidest ei ole hätta jäetud. Miks me peaksime halama? Millest selline pessimism?

[Basilio]

Mina isiklikult ei halagi. Lihtsalt tuleb endale teadvustada, et "kes aitab ennast ise, seda aitab ka jumal". That`s it.
Muret tekitab suht levinud(levitatud) arusaam, kes arvavad et nüüd on NATO varnast võtta ja viskame jalad seinale. Keskendume välismissioonidele ja rahuvalvamisele. Tegeleme ajaviiteks mingi nišivõimekusega vms.
Kui jamaks läheb, siis on megaväed poole tunniga siin ja meie näitame nende selja tagant karu poole rusikat.

Si vis pacem, para bellum

[kaur3]

Basilio ütlusele ütlusele "kes aitab ennast ise, seda aitab ka jumal" vastaksin Sun Tzu ütlusega:

Hence the saying: If you know the enemy and know yourself, you need not fear the result of a hundred battles. If you know yourself but not the enemy, for every victory gained you will also suffer a defeat. If you know neither the enemy nor yourself, you will succumb in every battle.

[Juhani Putkinen]

NATO'le ei ole vaatamata tema pikale ajaloole midagi ette heita. Ükski tema liikmesriikidest ei ole hätta jäetud. Miks me peaksime halama? Millest selline pessimism?

Pole vaja olla pessimist, vaid realist. Loe palun uuesti see alguses olev artikkel.

NATOl pole kõige parema tahtmisega saata siia maavägesid kiiresti appi. Mitte keegi pole nii rumal, et saadaks mingi umbes pataljoni suuruse lahingugrupi Venemaa vastu - ja suuremaid vägesid pole olemas.

Seega eestlastel ON VAJA pikka aega vastu pidada oma jõududega enne kui on lootustki, et keegi tuleb appi. See jälle tähendab, et on vaja valmistuda hoolega ette sissisõjaks.

[planet64]

NATO huvides on, et me ise võimalikult palju hakkama saaksime. Siis vahest polekski neil oma maavägesid appi vaja saata. Samuti sooviksid nad, et sõjategevus meie enda territooriumilt ei väljuks. Meie poliitikud peaksid neile selgeks tegema, et selleks on meil vaja piisavalt kaasaegseid relvi. Sissisõda moodustab me kaitsest suure osa ning ka see meie erinevus tuleks neile selgeks teha. Praegu kipub ilmselt nii olema, et lääne sõjakoolides käinud noorsandid ajavad näpuga NATO metoodikas järge ja sissisõja võimekust ei kipu üles leidma. Kui lausa must-valgel selgitada , et näit. 400 kaasaegse TT miiniga võetakse X tanki rajalt maha ilma olulise omapoolse kaotuseta, siis äkki hakkaks pärale jõudma. Suurim häda näikse praegu olevat selles, et kaminas toetutakse ohuhinnagule, mille järgi suure naabri poolt reaalset ohtu pole oodata. Selles osas on siinsel seltskonnal hoopis teine arvamus.

[Juhani Putkinen]

Suurim häda näikse praegu olevat selles, et kaminas toetutakse ohuhinnagule, mille järgi suure naabri poolt reaalset ohtu pole oodata.

Jah, see ohuhinnang on üks probleem - arvatakse, et Venemaa ei ründa NATO-riiki. See on lihtsalt naiivsus ja lollus.

Teine probleem on tõesti see, et Eestis püütakse kõigest väest kopeerima suurte NATO-riikide doktriine. Nendel on raketid, võimas lennuvägi, jne. Eestil aga pole, seega ka doktriin peab olema väikse ja vaese riigi doktriin - sissisõda ja miinid.

Sellest tuleneb kolmas probleem - NATOs nähakse miinid terroristide arsenalisse kuuluva relvadena - mitte NATO-riikide. Asi p:s.

[kaur3]

Juhani:

Sellest tuleneb kolmas probleem - NATOs nähakse miinid terroristide arsenalisse kuuluva relvadena - mitte NATO-riikide. Asi p:s.

Juhani, kohati oled Sa liiga kriitiline

Üks Brzezinski mõte.

Покритиковав Москву за попытки диктовать свою волю бывшим советским республикам, господин Бжезинский заявил, что расширение НАТО не такая уж плохая идея. "Посмотрите на Эстонию. Что было бы с Эстонией, если бы она захотела убрать Бронзового солдата, не являясь членом НАТО?" — призвал аудиторию задуматься Збигнев Бжезинский.

http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsI ... &NodesID=5

[Juhani Putkinen]

Kus on need Eesti special forces teams, mis kasutavad SLAMe?

Soomes miinid on iga mehe relvad, mitte ainult eriüksuste.

[kaur3]

Juhani, see pilt oli lihtsalt sinu sõnakasutuse ja retoorika talitsemiseks.

Ottawa lepingust.

Besides stopping the production and development of anti-personnel mines, a party to the treaty must destroy all the anti-personnel mines in its possession within four years. Just a small number of mines is allowed to remain for training (mine-clearance, -detection, etc.). Within ten years after signing the treaty, the country should have cleared all of its mined areas. This is a difficult task for many countries, but at the annual meetings (see below) they may request an extension (and help).

Only anti-personnel mines are covered. Mixed mines, anti-tank mines, remote controlled claymore mines, anti-handling devices (booby-traps) and other "static" explosive devices against persons are not within the treaty.

http://en.wikipedia.org/wiki/Ottawa_Treaty

[viiking]

Ei puutu teemasse mingi suurlinna venelane kes tahab prassida kusagil Milaanos v Pariisis ja kas vene raha asub Sveitsis v krt teab kus eurokolkas...teema on see et kui venelane tahab ta võtab alasid tagasi ja asi ants... raske uskuda tänapäeva maailmas, ähh, pole midagi, kõike annab jagada ja seda tehakse väikeste arvelt.

Ainuke asjalik point on Juhani pidev korrutamine ise hakkama saamise vajadus ja seda pikalt, pikemalt kui arvatagi!

[Leo]

Ottawa leping keelab minu teada selliste jalaväemiinide kasutamise, mis lihtsalt kuhugi maastikule puistatakse ja unustatakse, et siis x aastat hiljem mõnda juhuslikku inimest vigastada või tappa. Põhjuseks on jamad, mis need miinid on mitmes riigis põhjustanud, kus neid ohtralt puistati. Igasugu kaitselaengud, mis võitleja poolt lõhatakse sobival hetkel või kui pauku ei ole vaja, siis kaasa võetakse, selle alla ei kuulu. Samuti ei kuulu selle alla soomusevastased miinid.

Täiesti õige on see, et miiniasjandus on nii idanaabrile kui lääneliitlastele paha teema, sest mõlemil on palju kogemusi võitlustest irregulaaridega, kes IEDsid maha poetavad. Seega oleks eestlaste miinivõimekus idanaabrile ka tõsine argument konflikti vältida.

Rikaste venelaste arvamust Baltikumi kohta ei küsita, sest need, kellel on arved Sveitsis ja villad Itaalias, ei ole ei otsustajad ega võitlejad selles konfliktis. Villasid ära võtta või pangaarveid blokeerida sellepärast ei saa, et omanik on Venemaa kodanik, ning Venemaa Baltikumis sigatseb. Euroopas ei ole see võimalik.

Võimalikku NATO tegevust Baltikumis mõeldes tuleb arvestada ka Kaliningradi ja Leningradi sõjaväeringkonna võimekustega, nagu kol-ltn Kunnas oma Riigi Kaitse arvamusloos kirjutab
http://www.epl.ee/artikkel/459781

Seega enne nende üksuste mahasurumist ei tule Läänemerre ükski suurem NATO laevastik ja Baltikum blokeeritaks sisuliselt ära nii mere kui maa poolt, kui vaja. Ma ei ole isiklikult kunagi uskunud, et konflikti korral Baltikumis siin mingeid NATO maavägesid näha saab. Kui saaks abi õhuruumi kontrolliks ja luureinfot vastase üksuste kohta ning FACi meeskondi (tulejuhid) vastase üksuste pommitamiseks, oleks see juba väga kõva sõna. Maaväeoperatsioonid jäävad ikka peamiselt eestlaste kaela, sest suuri maaväekoondisi ei ole olemas ning nende kohaletoimetamine on raskem kui lennuväe ja laevastiku liigutamine.