Metsavendlus aastatel 1947–1951 Järvakandi vallas

[metssiga]

Soe soovitus Soesilmale - kõik, mis välja uurid, pane ka seotud tekstina loetavalt kirja. Kui juba kirjas, siis saab mõtelda ka avaldamisele (või vähemalt lootus, et käsikiri jääb alles Rahvas peab tundma oma kangelasi ehk siis parafraseerides - see, mida välja uurid ja teada saad, ei kuulu ainult sinule!

[alban]

Mitmeid neid tegelasi seob veel üks ühine detail - nad olid sakslaste ajal Järvakandis vangivalvurid (Omakaitses). Ühele nendest pani MGB süüks lausa 6-e nõukogude sõjavangi hukkamise.

Kas selle vangilaagri ja valvurite kohta mõni Eesti arhiivides kättesaadav toimik ka olemas on? Küsin seda seetõttu, et väidetavalt olevat mu vanaonu seal valvuriks olnud ja selle eest võeti ta 44nda sügisel kinni ja tema jäljed on sestpeale kadunud. Hea oleks teada saada mis mehest sai.

[soesilm]

Ongi nii et nüüd pole muud, kui tuleb kirja panna. Alustasin lihtsalt sellest, et selgitada ühte sündmust. Nüüd aga - ma ei tea kuidas seda nimetada. Kangelased või mitte aga minu meelest on nad "reedetud mehed". Mitmekordselt.
Kui esimene kord ei reetnud neid EW valitsus 40-ndal, siis kindlasti reetis neid sakslane. Eesti vabaduse eest või mitte, kuid armees tegid nad sakslaste heaks ikkagi palju. Tasuks jäi neile õigus võidelda oma vaadete eest palja püstoli või vintpüssiga.
Teiseks reetsid neid omad - elanikud, kaaslased ... ma annan endale aru, et sellisteks reetmisteks olid erinevad põhjused, kuid reetmine toimus.
Kolmandaks reedeti neid pärast surma, käesolevas Eesti Vabariigis. Kui 80ndatel oli vinge laulda " ... me metsavennad eestlased", siis täna ei koti see suurt kedagi.
Neljandaks reedeti neid lääneriikide poolt, kes saatsid siia sõnumeid ning julgustaid vastu pidama - kohe tuleb sõda ja te saate oma lahingud. Ootasid aastaid, kuid ei midagi. Ja tõenäoliselt leppisid "ühed" kuskil jälle kokku.
Ei peagi heietama, vot kus metsavennad. Läheks läägeks. Eks nendelgi reetmistel olid põhjused. Aga Tänava, Aaspi, Raadiku, Taurami jne jne nimed on suured vaid arhiivis protokollides ja eriettekannetes. Need mehed läksid 1944 metsa ja said 1950 või hiljem võsa vahel statistiliselt otsa. Haudu ei tea keegi. Keegi ei tea, et nii mõnedki küüditamisele kaasaaitajad said nende käe läbi otsa. Keegi ei tea, et nad valmistasid tõesti ette suuremat ülestõusu sõja korral (vähemalt osad neist kujutasid seda võimalust ette).
Ma arvan et nende tegevus peaks tänapäeval paremini teada ehk kättesaadav olema. Siis oleks "reetmist" kõvasti vähem.

[oleeg]

Isand Soesilm teeb igati tänuväärset tööd ja loodan, et mõne aastase projekti tulemuseks pole mitte ainult korralik üllitis vaid palju muudki...

terv
o

[metssiga]

Neljandaks reedeti neid lääneriikide poolt, kes saatsid siia sõnumeid ning julgustaid vastu pidama - kohe tuleb sõda ja te saate oma lahingud. Ootasid aastaid, kuid ei midagi. Ja tõenäoliselt leppisid "ühed" kuskil jälle kokku.

See on jälle üks legend, ilmselt tulnud Käärmanni mälestustest (suurepärane asi, aga eks mälestustega, aastakümneid hiljem, võib ikka kõike juhtuda). Käärmann tõesti kirjutas, kuidas nad metsas Ameerika Häält kuulasid ja sealt neile kohe uut sõda lubati. Ei olnud see nii, AH edastas USA välisminni ametlikku infi ja nagu me teame, USA "kurjuse impeeriumiga" ei sõdinud. Teiseks, AH eestikeelsed saated algasid alles kusagil sügisel 1951. aastal. Metsavennad kuulasid ka BBC, soome raadiot ja Vatikani raadiot. Mitte üheski neist mingit tulevase sõja propagandat ei tehtud.
Aga Soesilma idee "mitmekordselt reedetud meestest" ongi juba esimene aste asjade kokkukirjutamiseks, autori positsioon. Soovin selleks jõudu! Ei keela ka oma abi, kui vajadust tekib (aga siis juba privas).

[soesilm]

No jah. Egas ma pole palju uurinud ja see mis tehtud, piirdub ka ainult Järvakandi ümbrusega. Kuna need mehed aga olid seotud Saalistega, siis sealt see versioon " kohe tuleb sõda läänega" pärinebki. Suure töö tegi selles osas ära Jerlet, kes Saaliste mõtet edasi kandis. Mingi aeg paistab see teooria metsavendade hulgas töötanud olevat ka ilma Saaliste nimeta. Kuid AH kuulamist tõesti polnud (AH-d ennastki mitte). Veelgi enam - kord olevat Jerlet pärast mingi inglisekeelse jaama kuulamist ja küsimust "mida räägiti?" vastanud, et ega midagi head ei ole! See oli siis 1949 ... nii et metssiga - 10 punkti (mitte esimene ja viimane kord)

[metssiga]

Kõik metsavennad ja mitte ainult metsavennad ootasid tollal kogu aeg sõda. See oli veel 1950. alguses üldine ootus ja lootus, Järvakandi ümbruse mehed ei olnud siin erand. Väike märkus veel - Amerika Hääl läks käima juba 1942, eesti keelsed saated hakkasid 1951. Enne seda, inglise keeles kuulata oli raske, kuna kes seda inglise keelt tollal ikka oskas - 1934. aasta rahvaloenduse järgi oskas inglise keelt Eestis ainult 20.000 inimest. Erich Jerlet muidugi oskas, aga teised sealtkandi mehed - arvan, et mitte keegi.

[Shiim]

Neljandaks reedeti neid lääneriikide poolt, kes saatsid siia sõnumeid ning julgustaid vastu pidama - kohe tuleb sõda ja te saate oma lahingud. Ootasid aastaid, kuid ei midagi. Ja tõenäoliselt leppisid "ühed" kuskil jälle kokku.

See on jälle üks legend, ilmselt tulnud Käärmanni mälestustest (suurepärane asi, aga eks mälestustega, aastakümneid hiljem, võib ikka kõike juhtuda). Käärmann tõesti kirjutas, kuidas nad metsas Ameerika Häält kuulasid ja sealt neile kohe uut sõda lubati. Ei olnud see nii, AH edastas USA välisminni ametlikku infi ja nagu me teame, USA "kurjuse impeeriumiga" ei sõdinud. Teiseks, AH eestikeelsed saated algasid alles kusagil sügisel 1951. aastal. Metsavennad kuulasid ka BBC, soome raadiot ja Vatikani raadiot. Mitte üheski neist mingit tulevase sõja propagandat ei tehtud.

Olen mitmetest mälestustest lugenud, et välismaised raadiojaamad õhutasid vastu pidama. Mis puutub AH kuulamisse enne 1951. aastat, siis AH ei olnud ju ainult inglisekeelne - olid ju ka nt. saksakeelsed saated ja nt. metsavend Mihkel Rast kuulas saksakeelseid saateid ka veel sel ajal, kui edastati juba ka eesti keeles, kuna saksakeelseid saateid segati vähem.

Kodus hakkasin end varjama. Kuulasin sageli raadiost “Ameerika Häält”, mis lubas suure suuga tulla varsti-varsti meid, eestlasi, kommunismist vabastama. Jäin seda, nii nagu tollal tuhanded teised eestlased, uskuma ja ühel ilusal päeval viis juhus mind kokku Pärnumaal tegutsenud metsavendadega ning ma otsustasin, “vabastajaid” ootama jäädes, nendega liituda.
Uskusime siis ka Ameerika Hääle poolt antud lubadusi, et okupatsioon Eestis ei kesta kaua. Tegelikult olid aga lääne vägevad meid juba ammu Stalinile maha müünud. Ameerika Hääl aga õhutas ikka veel siinseid mehi võitlema ja vastu pidama, kuni abi läänest kohale jõuab. Seda abi lubati päevast päeva. Suure lombi taga oli ju demokraatia. Ameerika president võis teisi riike maha müüa ja tema valitsus siin olevat nõukogude okupatsiooni hukka mõista. Raadio võis jagada lubadusi ja õhutada okupeeritud rahvaid vastu panema.
http://www.hot.ee/lvpfoto/jutt-1.html
Jutt tekitab muidugi küsimusi, kuna Saartson arreteeriti juba 1948. aastal (s.t. enne eestikeelsete saadete algust), aga põhimõtteliselt on ju võimalik, et baltlastele edastati sõnumeid nt. saksakeelsetes saadetes (ei ole selle AH teemaga hästi kursis, nii et ainult spekuleerin).

"Ja Ameerika Hääl ju rääkis - me kuulsime ise: ooh, poisid, pole midagi, paari nädala pärast olete vabad."
Raadio oli meestel metsas kaasas. Aga muidugi mitte taustaks mängimas, vaid ainult rajataguste uudiste kuulamiseks. Akud pidasid kahe nädala jagu vastu. Siis tuli teisi jälle laadimas käia.
Kuuldavusega oli isejutt.
"Segajad olid ikka peal, üksvahe kuulis päris hästi, aga siis hakkas müra järjest kõvemaks minema," räägib Arnold.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=202866

[metssiga]

Mälestustes olen ka mina korduvalt lugenud selliseid jutte Amerika Hääle kohta. Mitmesugustes dokumentides (ülekuulamise protokollid, metsavendade lendlehed ja ajakirjandus välisinfoga, märkmed raadiost kuulatud välisinfo kohta, isegi üks raadiokuulamise päevik), vähemalt nii 1950/51. aastani peatse sõja ja vabastamise kohta midagi ei ole ja ka AH ei nimetata (muidugi nendes, mida olen lugenud, aga neid ikka on).
Siin on siis kaks vastandlikku väidet, mille tõelevastavust ilmselt olemasolevate allikate/teadmiste baasil selgitada ei saa. Edasi peaks töötama seal:

http://ibb7-2.ibb.gov/pubaff/archives.html

[metssiga]

Need nimed on mul nüüd üsna tuttavad. Pikk Juku ehk Aasp Johannes. Esineb ka Aspi- , Aaspe -na. Ervin Norenberg - esines Mäepoisi aga ka Toomasena. Muuseas ka Jerletit on hüütud Pikk-Eriks.

Kaks hüüdnime-varjunime veel: Ilmar Luus oli "Meister" (enne metsaminekut 1946 meisterdas Tallinnas metsavendadele võltsdokumente) ja Kalju Hanniotti "Elektrik" (enne päriselt metsaminekut elas pool-legaalselt ja teenis taludesse elektrivärki pannes Lelle kandis). Leonid Melts oli aga "Lonts" vist küll lapsepõlvest.

[soesilm]

Jälle üks huvitav küsimus.
06.07.48 Lelles anti Leopold Meltsale (Lonts) välja diplom esikoha eest Lääne-, Harju-, Järva- ja Pärnumaa metsavendade esivõistlustel males. Pilt on üleval http://www.laidoner.ee/projektid/5/ (mis ei taha avaneda viimasel ajal).
Kes need "mängud" organiseeris? Ma saan aru, et nelja maakonna nimetamine sobib toimumiskohaga. Läänemaa jääb küll veidi kaugemale. Meltsaga läbi käinud metsavennad olid samuti neist kandist pärit.
Aga kõlab uhkelt ja organiseeritult RVL ei olnud see üsna kindlalt. Ei sobi aeg ega tegelased.
Kas keegi teab nendest "mängudest" või teistest midagi enamat?

[MM]

Järvakandi metsavendadest Aleksanderist, Jaanusest ja Pärn Erichist on midagi kirjutatud ajalehes "Harju elu" ja see on ilmunud enne Maid 1946. Kahjuks pole ma seda lehte näinud.
Kui kellelgi on see leht olema siis võiks selle artikli siia üles panna.

[soesilm]

MM - sinult saadud info põhjal järeldan, et tegemist oli "metsast väljakutsumisega" ehk võimude poolt pandud kuulutusega. Kas keegi võiks mõne näite siia üles panna?

[gruppen]

Küll mitte otseselt kuulutused aga siiski sinna suunda.
Vt. näiteks:
Kuusk, Pearu. (2007). Nõukogude võimu lahingud Eesti vastupanuliikumisega. Banditismivastase võitluse osakond aastatel 1944-1947. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus


Seal on kommenteeritud Karotamme kirjutisi.
Kirjutised ise aga seal (joonealuses need ka Kuusel kirjas):
*Karotamm, Nikolai - Meie järjekordsed ülesanded. Tallinn 1947. Lk 70-73 ja 102-105
*Sakala ja Töörahva Hääl, 18. juuni 1946, "Kõik ülesehitavale tööle"
*Postimees 16. juuni 1946, "Kõik tööle"
*Töörahva Hääl; Sakala; Postimees 23. juuli 1946, "Tänulik nõukogude võimule"

Siis veel: Pihlapuude võitlus. Simu Pihlapuu; Aaro Pihlapuu. Tartu : Hotpress Kirjastus, 2009. Lk 120-121 on ühe kirja näide mis Aaro Pihlapuule toimetati. (Pikemalt eile ei süvenenud, et kuidas ta ise seda kommenteeris).

Rohkemat ei tule hetkel meelde.

[metssiga]

... järeldan, et tegemist oli "metsast väljakutsumisega" ehk võimude poolt pandud kuulutusega. Kas keegi võiks mõne näite siia üles panna?

Infopakett legaliseerimise kohta seisuga 1946 peaks olema kõige täielikumalt Riigiarhiivis ERAF 131SM - 1 - 83, leht 75 - 106. Seal on lausa maakonnalehtedes ilmunud artiklid, küll vene keelde tõlgitud, aga täpsete viidetega vastavatele lehtedele.