Sissitegevus sundis Vene diviisi taganema

[Juhani Putkinen]

Täpselt 70 aastat tagasi Talvesõjas Venemaa 122.D sai kõrini täis soomlaste sisside tema tagalakolonnide vastu suunatut sissitegevusest ja alustas taganemise.

Üks Soome rügement JR 40 pidas Vene 122.D kinni Joutsijärvel nii, et ta ei saanud enam edasi. Vene diviis püüdis ka tiibhaardetega mööda saada, aga need püüdlejad löödi mättasse soomlaste patrullidega.

122.D nägi, et ta ei saanud enam kuidagi edasi.

Selle vene diviisi tagala kallal oli juba pikemat aega tegutsenud üks soomlaste luurerühm - nimelt rühm, mitte kompanii või pataljon - TO 10. Hävitas logistikakolonnidest autosid, õhkis sildu, katkestas traatsideliine, jne.

29.12.1939 soomlased suurendasid seda sissitegevust saates lausa kompanii Er.K Koponeni vaenlase tagalasse möllama - sama ülesanne kui TO 10:l.

Venelastel sai isu täis sellest soomlaste sissitegevusest ja nad hakkasid nii sama taganema ilma, et neid oleks selleks sunnitud näiteks JR 40 vastupealetungidega. JR 40 mehed lihtsalt taipasid 13.1.1940, et nüüd on midagi mäda, sest venelased enam eriti ei tulista. 14.1.1940 lahinguväljal oli vaikus - 122.D lihtsalt lidus minema.

Lidusidki nii kiiresti, et taga ajama saadetud soomlased ei suutnud järel püsida. Venelased taganesid ca. 50 km Märkäjärvele kuhu nad olid valmistanud ette endale Kaitsepositsioonid. 17.1.1940 soomlased jõudsid jälle lahinguid lööma seal Märkäjärvel.

[kaur3]

Juhani, üks värskematest Venemaa ajalooõpikutest läheb veel kaugemale ja teatab, et üks peamisi Punaarmee ebaedu põhjuseid oli see, et soomlased kasutasid peamiselt partisanisõja meetoteid NSVL regulaararmee vastu.

Selle lehekülje saad alla laadida siit http://rapidshare.com/files/335651743/S ... a.pdf.html

Õpik ise on selline http://history.standart.edu.ru/info.aspx?ob_no=17212

[Juhani Putkinen]

Ma püüdsin jälle reklaamida seda, et näieteks võitlusgruppidel tasuks voidelda tagalakolonnide vastu - mitte minna kangelassurma otsustavates lahingutes vaenlase lahingüksustega.

Mul oleks tuua hulga näiteid sellest, et ülekaalukad vene üksused olid hädas nii Talvesõjas kui ka Jätkusõjas nimelt kui soomlastel oli arukad juhid kes saatsid väikseid sissiüksusi vaenlase tagalasse. Soomlased sai selle sissisõjaga häid tulemusi väikeste oma kaotustega.

Sellest oleks kahjuks ka näiteid nii Talvesõjast kui Jätkusõjast, et kui soomlased sisse ei rakendanud vaid tehti pealetunge mingi väljaku üle, või veel hullem üles mäge nii soomlaste kaotused olid väga suured. Üldiselt lõpuks soomlased jäid ka nii tegutsedes võitjaks lahinguväljal aga ränka hinnaga.

Mulle ei meeldi et omasid surma saadetakse kui võiks ka arukalt tegutseda.

[Juhani Putkinen]

Loodan, et teie ei veel "viska mind välja" kui ma veel rõhutan sissitegevust.

Ilomantsi suunal vene 155.D püüdis kõigest väest edasi saada Talvesõjas.

30.11.1939 kell 8.00 155.D avas suurtükitule üle piiri ja kell 8.30 ületas riigipiiri suure hurraaga. Esialgu see diviis isegi liikus edasi sest vastas oli ainult üks soomlaste üksikpataljon (Er.P 11).

See pataljon taganes tasapisi pidades viivituslahinguid. Enne Ilomantsit Soome pani sellele diviisile vastu veel ühe täienduspataljoni ja diviis ei saanudki enam edasi. Kindlasti oleks saanud kui need kaks pataljoni ilma suurtükkideta oleks passiivsena jäänud ootama, et venelased sõidavad nendest teerulliga üle - diviisi koosseisus oli tava tankipataljon ja kaks rügementi suurtükiväge (loomulikult ka tava kolm jalaväerügementi).

Soomlaste selle suuna komandör oli aga kolonel Paavo Talvela. Tema oli vaimustunud Schlieffeni Cannaest - ja saatis oma vähesed väed umbes kümme korda suurema vastase vastu kahepoolse tiibhaardega vastupealetungile. Ilmselt 155.D komandör arvas, et soomlasi on oluliselt rohkem ja ta laskis midagi püksi.

No, igatahes see diviis oli peatatud ja soomlased said veel mõne pataljoni juurde - enam polnud häda midagi. Nüüd soomlased saatsid isegi kaks pataljoni selle diviisi tagalasse sissitegevusega kurnama. Üks pataljon oli tööl ja teine puhkas - vaheldumisi.

Ja oligi jälle üks tõrjevõit saavutatud - diviis ei saanud kuidagi edasi ja soomlased sai enne sõja lõppu võetud sealt ühe pataljoni ning miinipildujaüksuse mujale.

Kõige tähtsam oli minu arvates jälle see sissitegevus. Diviis pidi oma lahingüksusi kasutama oma ühendusteede turvamiseks. Diviis sai veel kaks Piirvalverügementi suuskapataljoni kasutusele nende Soome sisside vastu, aga sellest ka polnud tulemust.

Selles Ilomantsi tõrjevõidus soomlaste kaotused olid märkimisväärselt väiksed terve sõja ajal 30.11.1939-13.3.1940: Ainult 125 langenud, 275 haavata saanud ja 22 kadunud - kõikides üksustes kes seal võitlesid kokku. Oleks väga huvitav teada mis olid venelaste kaotused 155.D ja nende kahe suuskapataljoni osal Talvesõjas. Kardan, et Venemaa ei seda kunagi avalikusta (tegelikke numbreid).

[Dan]

Juhani, meie idapiir pole nõnda pikk kui Soome oma. Samuti moodustab sellest enamiku Peipsi-Pihkva järv. Kuhugi tiibhaarama peab vist Läti kaudu minema, aga mida ma ka tean. Olen vait ja teenin edasi

[Gfreak]

Jah, see sissimine on kaval ja tore JA effektiivne. Aga tavas6durile on see yks paras nuss. Ausalt. Ilma korraliku oobimis/taastumiskohata ei ole see sissimine yldsegi nii l6bus kui tundub.

[Juhani Putkinen]

Aga tavas6durile on see yks paras nuss.

Minu arvates sõjapidamine pole üldse lõbus.

Aga kui tahab oma riigi iseseisvuse säilitada, nii ma ikka soovitan mõtlema selle peale, et kas on paremaid variante kui sissitegevus.

Minu arvates nendel Eesti ohvitseridel polnud ka eriti lõbus kes veeti Venemaa poolt Siberisse ja pidid seal surema.

[Juhani Putkinen]

Juhul kui see Ilomantsi suund huvitab rohkem, nii üldpildi saa kaardist sellest artiklist - ka Vene vägede plaanidest:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... istelu.htm

Ja täpsema pildi Ilomantsi suunal kaardist selles artiklis:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... voi_TS.htm

[Gfreak]

Jah, minu arvates samuti. Aga sissisõda on isiksusele suurem nuss kui nö. konventsionaalne sõda. Lõket teha ei tohi, suure osa ajast magatakse lageda taeva all ja nii edasi. Ent effektiivsuse koha pealt ma ei vaidle sulle vastu. Ma hoopis kiidan takka. Kommentaar valmis lihtsalt natuke reaalsema pildi andmiseks sissisõjast.

[soesilm]

Mulle tundub et siin algab jälle mõttetu vaidlus sissiteema üle. On hea või ei ole. Sissid (ja mitte põrandalaune vastupanuliikumine) ei saa olla edukad, kui puudub mingi rindejoon. Seisnegu see või kompaniidest, kes mingeid võtmekohti üritavad hoida, või peavad koordineeritud viivituslahinguid. Vastasel juhul pööraks kogu lahinguvõimekus sisside vastu ja siis poleks asjal enam mingit mõtet. Ehk siis - minu arvates peavad olema lahinguüksused ka.
Nüüd sellest psühholoogiast ja ettevalmistusest. Kas soomlased saatsid vastase tagalasse eriüksuseid või neid, kes äsja olid jalaväelastena kaevikus sõdinud? Enamasti ikkagi tavalisi mehi. Ja need ei pidanud seal lahinguid terveid kuid või nädalaid, vaid päevi.
Briti või USA märustikud nimetavad seda tegevust näiteks "stay behind troops" või "raid". Uuemad teooriad jagavad lahingutegevuse kolmeks : "deep" "close" ja "rear" ehk "shaping" "decisive" "sustaining" operatsioonid. Deep või shaping (viimne trend) ongi see müstline sissimine.

[Juhani Putkinen]

Sissid (ja mitte põrandalaune vastupanuliikumine) ei saa olla edukad, kui puudub mingi rindejoon.

See "Putkineni strateegia" näeb Eestis ette, et Tallinn hoitakse enda käes iga hinna eest - siin on see paindlik rindejoon. Vahepeal vaenlane saa mingil määral linna sisse ja peetakse linnalahingud. Seatakse lõkse ja hävitatakse vaenlasi.

Selle Tallinna enda käes hoidmiseks aga on tingimata vaja pidada tõhusat sissisõda vaenlase tagalas - lõigada läbi tagalaühendused.

Näiteks Talvesõjas siin mainitud 155.D saatis oma Armeekorpusesse raadiogrammi 21.12.1939, et neil on kõik toidumoon otsas pole süia.

18.D ja 34.Tankibrigaad söid oma hobused ära, keetsid ka hobusenahad ja soolikad endale söögiks. Komandörid saatsid oma Armeekorpusesse kurji raadiogramme, et miks tapate meid nälga?

[Juhani Putkinen]

Kahjuks soomlased tegid ka igasuguseid vigu Talvesõjas.

Näiteks Suomussalmi ja Raate lahingudes kasutati küll edukalt väikseid sissiüksusi, aga kahjuks mõnedel vaenlastel lasti ka põgeneda - osaliselt said võtta ka varustust kaasa. Kõik vaenlased oleks pidanud halastamatult hävitada, et nad ja nende järeltulijad poleks olnud hiljem uuesti vastas.

Suomussalmis "hävitati" vene 163.D, aga nagu sõjasaagiloetelust on näha nii paljud pääsesid:
Hyökkäysvaunuja 15, panssariautoja 2, kenttä- ja ilmatorjuntatykkejä 25, panssarintorjuntatykkejä 12, kuorma-autoja 151, konekiväärejä 19, ilmatorjuntakonekiväärejä 2, pikakiväärejä 33. kiväärejä 625, kenttäkeittiöitä 26.

Kui selle 163.Diviisiga oli harjutatud, nii 44.D:ga läks Raattees natuke paremini. Aga ka sealt sai vaenlasi natukese põgeneda. Trofeid saadi paremini:
Hyökkäysvaunuja 43, panssariautoja 10, kenttä- ja ilmatorjuntatykkejä 71, panssarintorjuntatykkejä 29, kuorma-autoja 260, traktoreita 20, konekiväärejä 106, ilmatorjuntakonekiväärejä 16, pikakiväärejä 190, kiväärejä 4822, kenttäkeittiöitä 47, moottoripyöriä 15, hevosia 1170. 44.D kaotused langenutena olid ca. 70% isikkoosseisust ja 1200 vangi.

http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... _mokat.htm

[tolkkk]

Kodanik Putkinenil ilmselt puudub usk meie regulaarvägedesse. Mulle jääb mulje, et laseme vastasel pikalt sisse tungida ja kui esimesed üksused on Jägala viadukti juures, siis hakkam neid üüratuid tagala kolonne suundmiinidega peedistama

[Juhani Putkinen]

Kodanik Putkinenil ilmselt puudub usk meie regulaarvägedesse. Mulle jääb mulje, et laseme vastasel pikalt sisse tungida ja kui esimesed üksused on Jägala viadukti juures, siis hakkam neid üüratuid tagala kolonne suundmiinidega peedistama

Vaenlase üksused tungivad nagunii sinna Jägalasse. Kui regulaarväed pannakse otsustavatesse lahingutesse Sinimägedes, Jõhvis ja Rakveres, nii neid ei jätku Tallinna hoidmiseks enda käes kuni liitlasvägede saabumiseni. See omakorda tähendaks, et need liitlasväed ei saabugi.

[jackpuuk]

Kodanik Putkinenil ilmselt puudub usk meie regulaarvägedesse. Mulle jääb mulje, et laseme vastasel pikalt sisse tungida ja kui esimesed üksused on Jägala viadukti juures, siis hakkam neid üüratuid tagala kolonne suundmiinidega peedistama

Kas keegi on Eestis märganud mingeid regulaarvägesid (arvestatavaid)?