Metsavendade sidevarustus

[canislupus]

Kurat küll tegelikult täitsa hämmastav kui hakata võrdlema. Ma raadiotest midagi tagasihoidlikult jagan aga 4 vatise võimsusega niikaugele morset toksida... Hea küll - kaldega suundantenn arvestatud maastiku ja pinnaseniiskusega ent ikkagi...
FM on muidugi teine teema - seal rusikareegel et kõneside jaoks 1 vatt = 1 kilomeetriga.
Hea uudis on see et kuuldavasti tuleb lühilaine tagasi kasutusse.

[Juhani Putkinen]

Need Kyynel-raadiod olid lausa suurepärased.

Soome kaugluurepatrullid pidasid nendega väga edukalt sidet kodumaaga.

Aga abiks oli hea organisatsioon. Polnud ainult ühes punktis vastuvõtja, vaid neid oli mitu kaugel üks teisest. Kui üks ei kuulnud, nii mõni teine ikka kuulis.

See pole otseside, vaid peegelduv. Peegelduv side aga soltub vahemaast, ilmastikust, jne.

Oleme Kaitseliidu üritustel pidanud edukalt sidet lühilainejaamadega Läti ja Leeduga. Eesti sees see lühilaineside pole eriti töökindel. Peab olema oskusi, et see töötab.

Vanasti väeosad püüdsid pidada omavahel sidet lühilainel. Sidepataljon püüdis saada seda tööle Kaitseliidu sidevõrkude abil - käskis vahetada sagedust ja proovis jälle sidet, hirmus mäng käis.

Nagu alati raadiosides antenn on eriti oluline - ja antennide oskuslik kasutamine.

[canislupus]

Vanasti väeosad püüdsid pidada omavahel sidet lühilainel. Sidepataljon püüdis saada seda tööle Kaitseliidu sidevõrkude abil - käskis vahetada sagedust ja proovis jälle sidet, hirmus mäng käis.

Mäletan jah.

[Tux]

Võtame näiteks ühe tänapäevase jaama Yaesu FT-817ND, http://www.universal-radio.com/catalog/hamhf/1817.html mis on 5W väljundvõimsusega. Kaalub alla 1,5 kg, töötab vajaduse korral AA patareidelt ja on mugav kaasas vedada. Tean ühte meest, kes aastavahetusel sama jaamaga Tallinnast umbes 7000 km side tegi, seda muidugi lühilainel ja morsega. Peale morse teeb sidet veel 160 - 10 Meters, 50 MHz, 144 MHz, 430-450 MHz, peale selle on võimalik veel mõned sagedused lahti teha, kui korpus avada. Seega sobib hästi tänapäevase sissi sidevahendiks.

[Juhani Putkinen]

Võtame näiteks ühe tänapäevase jaama Yaesu FT-817ND, http://www.universal-radio.com/catalog/hamhf/1817.html mis on 5W väljundvõimsusega. Kaalub alla 1,5 kg, töötab vajaduse korral AA patareidelt ja on mugav kaasas vedada. Tean ühte meest, kes aastavahetusel sama jaamaga Tallinnast umbes 7000 km side tegi, seda muidugi lühilainel ja morsega. Peale morse teeb sidet veel 160 - 10 Meters, 50 MHz, 144 MHz, 430-450 MHz, peale selle on võimalik veel mõned sagedused lahti teha, kui korpus avada. Seega sobib hästi tänapäevase sissi sidevahendiks.

Morsega on võimalik sidet pidada kaugele - aga sideseans on pikk, saatja asukoht on suhteliselt lihtne peilida välja.

Nüüdisaegne raadioside peab olema andmeside. Väike taskuarvuti, või minilaptop salastab ja pakib sõnumi lühikeseks andmesidepiiksuks eetrisse. Seda "piiksusidet" kasutades vaenlasel pole nii lihtne asukohta peilida kui morsega. Loomulikult ei tohi loba ajada ka selle andmesidega.

Morsega salastamine toimub salastamistabelidega, mis on aeglane ja tihtipeale sõnumisse tuleb vigu sisse.

[Aspelund]

On kellelgi pilti sellest vene dessantnikute saatjast, millest Viktor Suvorov oma raamatus Akavaarium kirjutab? Sellest, millele kodeeritud sõnum filmilindil sisse söödeti ja see selle sekundiga minema saatis?

A.

[Tux]

Võtame näiteks ühe tänapäevase jaama Yaesu FT-817ND, http://www.universal-radio.com/catalog/hamhf/1817.html mis on 5W väljundvõimsusega. Kaalub alla 1,5 kg, töötab vajaduse korral AA patareidelt ja on mugav kaasas vedada. Tean ühte meest, kes aastavahetusel sama jaamaga Tallinnast umbes 7000 km side tegi, seda muidugi lühilainel ja morsega. Peale morse teeb sidet veel 160 - 10 Meters, 50 MHz, 144 MHz, 430-450 MHz, peale selle on võimalik veel mõned sagedused lahti teha, kui korpus avada. Seega sobib hästi tänapäevase sissi sidevahendiks.

Morsega on võimalik sidet pidada kaugele - aga sideseans on pikk, saatja asukoht on suhteliselt lihtne peilida välja.

Nüüdisaegne raadioside peab olema andmeside. Väike taskuarvuti, või minilaptop salastab ja pakib sõnumi lühikeseks andmesidepiiksuks eetrisse. Seda "piiksusidet" kasutades vaenlasel pole nii lihtne asukohta peilida kui morsega. Loomulikult ei tohi loba ajada ka selle andmesidega.

Morsega salastamine toimub salastamistabelidega, mis on aeglane ja tihtipeale sõnumisse tuleb vigu sisse.

See saatja on ka andmesideks võimeline, morse oli toodud näitena, et inimestel tekiks ettekujutus mis on vahe kõnesidel ja morsesidel.

[Shiim]

Võtame näiteks ühe tänapäevase jaama Yaesu FT-817ND, http://www.universal-radio.com/catalog/hamhf/1817.html mis on 5W väljundvõimsusega. Kaalub alla 1,5 kg, töötab vajaduse korral AA patareidelt ja on mugav kaasas vedada. Tean ühte meest, kes aastavahetusel sama jaamaga Tallinnast umbes 7000 km side tegi, seda muidugi lühilainel ja morsega. Peale morse teeb sidet veel 160 - 10 Meters, 50 MHz, 144 MHz, 430-450 MHz, peale selle on võimalik veel mõned sagedused lahti teha, kui korpus avada. Seega sobib hästi tänapäevase sissi sidevahendiks.

Morsega on võimalik sidet pidada kaugele - aga sideseans on pikk, saatja asukoht on suhteliselt lihtne peilida välja.

Nüüdisaegne raadioside peab olema andmeside. Väike taskuarvuti, või minilaptop salastab ja pakib sõnumi lühikeseks andmesidepiiksuks eetrisse. Seda "piiksusidet" kasutades vaenlasel pole nii lihtne asukohta peilida kui morsega. Loomulikult ei tohi loba ajada ka selle andmesidega.

Morsega salastamine toimub salastamistabelidega, mis on aeglane ja tihtipeale sõnumisse tuleb vigu sisse.

See saatja on ka andmesideks võimeline, morse oli toodud näitena, et inimestel tekiks ettekujutus mis on vahe kõnesidel ja morsesidel.

Siin räägitakse, et see konkreetne saatja nt. matkamiseks ei sobi, sest ei ole ilmastikukindel:
http://www.eham.net/reviews/detail/6270

[TimoT]

Siin räägitakse, et see konktreetne saatja nt. matkamiseks ei sobi, sest ei ole ilmastikukindel:
http://www.eham.net/reviews/detail/6270

FT-817 saab matkal hakkama küll:
http://www.mountain.ru/radio/817/exp/sevzem.shtml
http://www.mountain.ru/radio/library/2002/khibiny/
Aga selle hinna eest (6 - 8 tuhat eek) ei saagi tahta MIL standardeid

[gruppen]

No siis üks mitte päris legend
1952 Päärdus toimunud haarangus tapeti Koks, Jõearu, Sirel ja Ervin. Muu varustuse hulgas oli: välismaine raadiojaam, toodetud 1940, diapasoon 237,7-5770.
... viimase kohta ei oska küll midagi öelda, aga no nii on see ettekandes kirjas. Ja kas see jaam seisis neil tumba või tabureti asemel, sellest pole mul ka mingit aimu.
Orase sõnul töötas ta Saaliste jaoks USA jaamaga, mille sakslased vene langevarjuritelt olid saanud ja siis "tulevastele" luurajatele maha jätsid.

Et asja ikka segasemaks ja ka omasse aega tagasi ajada - kiire vaheletorge. Sirvisin Seelandi raamatut eile ja jäi silma, et sellekohaselt kasutas Oras Saaliste heaks töötamiseks idapoolt pärit raadiojaama Sever. 1946-47 visati lennukilt Saaliste (või kellegi) jaoks alla uus saatejaam, mis aga kadus müstilisel kombel ära peale maandumist. Viide ka juures, kelle mälestused. Vähemalt raadiosaatja alla viskamist ning üleandja kaudu kaduma jäämist on kirjeldanud viidatud isik. Mis puudutab Orase Sever'isse siis...

Nn. Kullassaare; Kilgi jms. punkris olnud raadiojaama kohta oskab ka ehk mõni punkris viibinud isik veel rääkida. Selles mõttes, et neid kes väidavad end seal olnud olevat on ju veel elus küll. Iseasi kas nüüd usaldusväärsed ütlused või ei.

[metssiga]

Vaadake, julgeolekudokumentides kirjapandud "radioapparat" on mis - iga vene sõjaväes käinu ja vene keelt teadja teab, et see on lihtsalt raadio, mitte SAATJA. Laar on muljetanud, kuidas RVL mehed pidasid sidet Läänega - siiski nad ainult proovisid paar korda sidet võtta ühe Haukka-Tümleri grupist mahajäänud "Sever" saatjaga, millest midagi välja ei tulnud. Saatja ise said tsekistid kätte 1. 1. 1948 "Taevaskoda" punkrist ja võeti arvele kui "mitte töökorras olev". Seega ei hakanud selle ilmselge jamaga ka tsekistid tegelema. Ei ole mitte kui mingeid TEADAOLEVAID andmeid, et eesti metsavennad oleks kasutanud raadiosidet. Aga, kui kellegil kusagilt selliseid andmeid on, oleks vägagi huvitav.

[metssiga]

Lugedes ERNA dessantgrupi raadiotelegrafisti Mihkel T.Simmo "Telegrafisti päevik",leiab sealt sellise lõigu peatükk "Neljapäev 3.VII.-41" Tsiteerin:"...Sinna mahuvad raadiojaam,mis koosneb väikeste mõõtudega ja kergest saatjast (tüüp "KYYNEL",võimsus ca 4 watti) vastuvõtja vähe suurem ja raskem,ning patareid 4,5 voldiline kütte ja anoodpatarei."

Siin ongi miski jama - 1941 kasutusel olnud paaril Kyyneli mudelil ei olnud väljundvõimsus mitte kuidagi 4 W, vaid hoopis vähem, esimene vastuvõtja Töpö oli ainult väike junn, millega ainult Lahti saatjat kuulata, ja esimese tõelise vastuvõtja tegid soomlased juba 1941, aga täpsemalt millal? Vist ei tea nad seda isegi enam täpselt, aga tundub küll, et hiljem, kui juunis-juulis. Iseenesest pole ju sellel teab mis suurt tähtsust, mis raadiod ERNA grupil just kaasas olid, aga huvitav ikka

[Heiki]

Minu isa oli üks Haukka grupi radistidest (tegutses Lüganuse piirkonnas) ning temal oli "Sever"-tüüpi raadiosaatja. Nii on toimikus kirjas. Kas kõigil Haukka radistidel olid ühesugused raadiod, ei oska arvata.
Foto toimikust: http://www.hansaco.ee/raudtee/run.php?id=1824&mode=img

[ennww]

Kurat küll tegelikult täitsa hämmastav kui hakata võrdlema. Ma raadiotest midagi tagasihoidlikult jagan aga 4 vatise võimsusega niikaugele morset toksida... Hea küll - kaldega suundantenn arvestatud maastiku ja pinnaseniiskusega ent ikkagi...

Vene polaarradist Ernst Krenkel (Eestis sündinud muide) kirjeldb oma mälestustes, mis ilmusid kunagi "Maailm ja Mõnda" sarjas, kuidas ta lühilainel sai Arktikas asuvast polaarjaamast ühenduse Antarktika jaamaga.
Võimsus oli ka mõni vatt.

Lühilainega juhtub imeasju

[canislupus]

See oli see - "atmosfäärihüpe" või mis selle nähtuse nimi oligi. Vahepeale sidet ei saa aga kaugele seevastu küll. Toimib mingite ideaalsete anomaaliate korral.