Väike-Maarja valla territooriumil tegutsenud metsavennad
Väike-Maarja valla territooriumil tegutsenud metsavennad
Kas keegi omab infot 1941 ja peale 1945 aastat Kitsemetsa- ja Lebavere metsades tegutsenud metsavendate kohta. Olen kunagi lugenud, et 1941 Avispea ja Triigi küla kandis hakkasid kohalikud metsavennad hävituspataljonlastele vastu. Sooviks teada, kes oli nende metsavendade juhiks.
Peale sõda varjasid ja tegutsesid seal samas Avispea ja Triigi kandis metsavennad. Tean, et praegu on Lebavere metsas taastatud metsavendade punker, kahjuks ei ole ise seda külastanud.
Peale sõda varjasid ja tegutsesid seal samas Avispea ja Triigi kandis metsavennad. Tean, et praegu on Lebavere metsas taastatud metsavendade punker, kahjuks ei ole ise seda külastanud.
Discendo Vincemus
Lebavere ja Kitsemetsa metsavennad
19.11 1946 langesid Avispea lähistel punkrilahingus vennad Jakob ja Juhan Kukner.
11.05.1945 langes Lebaveres vangi Gustav Kask, kes lasti maha Tallinna vangas 29.10.1946
Kuknerite äraandja oli Arvet Niitpea, agendinimega "Karl"
Kui on huvi võin nende sündmuste kohta täpsemat infot anda
11.05.1945 langes Lebaveres vangi Gustav Kask, kes lasti maha Tallinna vangas 29.10.1946
Kuknerite äraandja oli Arvet Niitpea, agendinimega "Karl"
Kui on huvi võin nende sündmuste kohta täpsemat infot anda
Gustav Kasega koos lasti maha veel Mihkel Juhkam, kes oli salga pealik. Tema elulugu lühidalt on järgmine:
Pärit Saara külast Roela vallast. Mihkel Juhkami poeg. Lõpetas 1935 Rakvere Ühisgümnaasiumi. 1936 Tondi sõjakooli aspirantide kalssi suurtükiväe side alal. 24.02.1937 sai lipnikuks. 1937-40 Roela vallvalitsuse ametnik, KL rühmaülem ja Roela Tuletõrjakompanii pealik. Veebaruaris 1940 astus Tallinna politseikooli kõrgemaase klassi, lõpetas selle augustis 1940. 1941 moodustas oma metsavendade salga, mis teostas mitu edukat operatsiooni taganeva Punaarmee vastu. 1941 sügisel Roela OK rühmaülem. 1941-43 ja 1944 kriminaalpolitseis. 1944 septembrist metsavend. Tema juhtimisel pidas ta neljane salk 11. märtsil 1946 Aruküla punkrilahingu, mis kestis terve päeva ning kust pimeduse saabudes kõik metsavennad välja murdsid. Langes umbes 15 punaväelast. Langes vangi 21.07.1946 Aruküla lähedal Lille talu metsaküünis agent "Koidula"=Helgi Maasild abil, kes oli olnud metsavendade abistaja ja keda tugevalt töödeldi. ENSV ÜK mõistis 04.08.46 surmaotsuse, §58- 1a, 58-8, 58-11. Lasti maha 29.10. 1946 Tallinnas Patarei vanglas.
Hukatute hulgas olid veel Karl Moor, Leo Moor ja Johannes Seinapere.
Saga abistaja Rudolf Inno sai 7 aastat ja hukkus laagris 1952
Pärit Saara külast Roela vallast. Mihkel Juhkami poeg. Lõpetas 1935 Rakvere Ühisgümnaasiumi. 1936 Tondi sõjakooli aspirantide kalssi suurtükiväe side alal. 24.02.1937 sai lipnikuks. 1937-40 Roela vallvalitsuse ametnik, KL rühmaülem ja Roela Tuletõrjakompanii pealik. Veebaruaris 1940 astus Tallinna politseikooli kõrgemaase klassi, lõpetas selle augustis 1940. 1941 moodustas oma metsavendade salga, mis teostas mitu edukat operatsiooni taganeva Punaarmee vastu. 1941 sügisel Roela OK rühmaülem. 1941-43 ja 1944 kriminaalpolitseis. 1944 septembrist metsavend. Tema juhtimisel pidas ta neljane salk 11. märtsil 1946 Aruküla punkrilahingu, mis kestis terve päeva ning kust pimeduse saabudes kõik metsavennad välja murdsid. Langes umbes 15 punaväelast. Langes vangi 21.07.1946 Aruküla lähedal Lille talu metsaküünis agent "Koidula"=Helgi Maasild abil, kes oli olnud metsavendade abistaja ja keda tugevalt töödeldi. ENSV ÜK mõistis 04.08.46 surmaotsuse, §58- 1a, 58-8, 58-11. Lasti maha 29.10. 1946 Tallinnas Patarei vanglas.
Hukatute hulgas olid veel Karl Moor, Leo Moor ja Johannes Seinapere.
Saga abistaja Rudolf Inno sai 7 aastat ja hukkus laagris 1952
Väike-Maarja valla territooriumil tegutsenud metsavennad.
Tänud Walther.
Olen kuulnud kohalike (Avispea ja Triigi ) elanike käest, et üks aktiivne metsavend oli ka Saage Riks (Richard). Kas on ka temast midagi teada? Mõningad Riksi mäletavad memmed ja taadid räägivad, et ta olevat saksa okupatsiooni ajal uusmaasaajaid kimbutanud. Üks olevat isegi teadmata kadunuks jäänud?
Olen kuulnud kohalike (Avispea ja Triigi ) elanike käest, et üks aktiivne metsavend oli ka Saage Riks (Richard). Kas on ka temast midagi teada? Mõningad Riksi mäletavad memmed ja taadid räägivad, et ta olevat saksa okupatsiooni ajal uusmaasaajaid kimbutanud. Üks olevat isegi teadmata kadunuks jäänud?
Discendo Vincemus
Erilist huvi pakub Põdrangu küla ümbrus (Tamsalust 3km-i mööda rautee äärt Kiltsi (Tartu) poole).
Koperdasin ise see aasta mingisse punkri varemetesse sisse. Aga pole ka 100%kindel, kuigi seintes olid palgid, õigemini jäänused. Eks peale lume sula saab vaatama ja täpsemalt uurima minna.
Kohalikud ei mõista kah miskit targemat öelda kui et keegi oli siinkandis müterdand ja Porkuni vahet käinud.(?)
Koperdasin ise see aasta mingisse punkri varemetesse sisse. Aga pole ka 100%kindel, kuigi seintes olid palgid, õigemini jäänused. Eks peale lume sula saab vaatama ja täpsemalt uurima minna.
Kohalikud ei mõista kah miskit targemat öelda kui et keegi oli siinkandis müterdand ja Porkuni vahet käinud.(?)
Väike-Maarja metsavennad
Aktiivse hoiakuga metsavendade salk tegutses tavaliselt mitme valla territooriumil. Eriti mis puudutas varustusrekti. Kogemus näitas näitkes, et mõistlik oli rekvireerida kauplus paigas kus rekvireerijaid ei tuntud.
Samuti oli korralikul salgal tavaliselt mitu baaslaagrit, mida vahetati. Talvitumispaik oli küll üheks talveks reeglina üks, kui sageli koliti järgneval aastal mujale.
Seega Sinu küsimusele Põdragnu küla ümbruse kohta - täpset ei tea hetkel, kas ja milline salk seal talvitus ja millal, sest kui küsid kelle punkrisse su jalg vajus siis nimelt pead silmas nimelt talvitumispaika
Ma usun et kohalike seas peaks see teadmine siiski kuskil alles olema. Tavaliselt on.
Mõned võimalused pakun siin välja, aga see on tuletuslik
29.09.1952 suri Raeküla metsas punkris Einar Püss, sündinud
26.10.1923 Oli olnud Saksa sõjaväes. Läks metsavennaks märtsis 1949 koos elukaaslane Eliisabet Tõnsiga.
29.06.1950 langes Väike-Maarja vallas lahingus Lui Lätt, sündinud 1902
12.12 1950 langes Väike-Maarja vallas lahingus Oskar Tompel, sündinud
1906.
01.11.1951 peksti ülekuulamisel surnuks Voldemar Pajula, s. 1919, kes oli samal päeval Väike-Maarja vallas vangi langenud
Väike-Maarja vallas on veel 1957 inimesi metsavendade abistamise eest arreteeritud, nii et mingi tegevus pidi seal tol ajal veel kestma.
Samuti oli korralikul salgal tavaliselt mitu baaslaagrit, mida vahetati. Talvitumispaik oli küll üheks talveks reeglina üks, kui sageli koliti järgneval aastal mujale.
Seega Sinu küsimusele Põdragnu küla ümbruse kohta - täpset ei tea hetkel, kas ja milline salk seal talvitus ja millal, sest kui küsid kelle punkrisse su jalg vajus siis nimelt pead silmas nimelt talvitumispaika
Ma usun et kohalike seas peaks see teadmine siiski kuskil alles olema. Tavaliselt on.
Mõned võimalused pakun siin välja, aga see on tuletuslik
29.09.1952 suri Raeküla metsas punkris Einar Püss, sündinud
26.10.1923 Oli olnud Saksa sõjaväes. Läks metsavennaks märtsis 1949 koos elukaaslane Eliisabet Tõnsiga.
29.06.1950 langes Väike-Maarja vallas lahingus Lui Lätt, sündinud 1902
12.12 1950 langes Väike-Maarja vallas lahingus Oskar Tompel, sündinud
1906.
01.11.1951 peksti ülekuulamisel surnuks Voldemar Pajula, s. 1919, kes oli samal päeval Väike-Maarja vallas vangi langenud
Väike-Maarja vallas on veel 1957 inimesi metsavendade abistamise eest arreteeritud, nii et mingi tegevus pidi seal tol ajal veel kestma.
Sai siis täna pikem "jalutuskäik" metsas tehtud ja see koht uuesti ülesse otsitud.
Täpsustuseks siis, prussid seintes algavad 30-40cm sügavuselt maapinnast, sügavus 3 meetrit (umbes), kolmest küljest on kõrgendik, EW aegne külade vaheline tee ei lähe kuigi kaugelt (selline sitem tee kus auto ja kevadeti ka vankriga sõita ei saanud). Alguses arvasin, et mingi vana kaev aga esimene talu on 1,5-2 kilti eemal. Samuti on seinas (pildil otse ees) näha nagu oleks mingi käik edasi läinud (?)
Kust sellised andmed? Ise tegelen just Vürmerite sugupuu uurimisega. Täpsem nimi peaks olema Gustav Woldemar Würmer, sündinud 02.01.1912 või 20.12.1911 Ammutal. Selline oli kirjas kirikuraamatus. Kui tead midagi rohkem igasugune info on teretulnud.Walther kirjutas:Tamsalu ümbruses tegutses Voldemar Vürmeri salk. Vürmer langes lahingus 24.06.1949.
Aga kui annad veel sobivaid valla/koha nimesid, võin tõenäoliselt rohkem välja pakkuda
Ette tänades!!!
-
- Site Admin
- Postitusi: 5565
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Vürmer
Voldmar Vürmeri langemise kohta leidub KGB arhiivis (tõnismäel) eriteade. Pean dokumenti kontrollima, sest võin olla teinud andmebaasi sisestusel vea. Sama arhiiviviitega on langenuna kirjas ka Endel Pällo, kuid langemise kuupäev on 26.04.1949.
Kui see pakub huvi, võin asja üle vaadata ja saata vastavad koopiad.
Vastava soovi korral palun saada erasõnum.
Vastutasuks sooviks Vürmeri eluloolisi andmeid ja olemasolu korral fotot.
Kui see pakub huvi, võin asja üle vaadata ja saata vastavad koopiad.
Vastava soovi korral palun saada erasõnum.
Vastutasuks sooviks Vürmeri eluloolisi andmeid ja olemasolu korral fotot.
Nii ta ongi jah...toomas tyrk kirjutas:Esimene kuupäev on ilmselt uue kalendri järgi, teine vana järgi. 1911/12 saad uue kalendri kuupäeva liites vanale 13 päeva.randy79 kirjutas: Täpsem nimi peaks olema Gustav Woldemar Würmer, sündinud 02.01.1912 või 20.12.1911 Ammutal. Selline oli kirjas kirikuraamatus.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist