Metsavennad röövisid talusid

Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Metsavennad röövisid talusid

Postitus Postitas metssiga »

Mari kirjutas:Jättes kõrvale selle, keda, miks ja kuidas rööviti, on sellele statistilisele "talude röövimise" numbrile raske sisu leida.

Ei ole kohanud ühtegi juhtumit, kus metsavennad oleksid talupidajatel "käsa väänatud", et nad metsasolijaid varustaksid (ehk omade terroriseerimist, olid ju metsasolijadki enamasti ise talupidajad olnud). Süüa (ja raha, rõivaid) saadi ikka lähisugulastelt ja sõpradelt, kellel metsasolijate käekäik hinges oli. Pärast kolhooside moodustamist kolhoosi lautadest ja kooperatiividest (kas loomade röövimist talust, mille lauta olid kolhoosi loomad paigutatud, loeti talu ründamiseks?). Kas talu ründamiseks loeti ka sinna elama paigutatud võõraste (liigagi sageli jälgimisülesandega) ründamist?
Selline juba statistika on, kõike see ei seleta, aga ilma statistikata ka mingit üldist pilti ei saa. Kolhoosi loomade jm vara röövimist, ükskõik kus see asus, talude röövimiste statistikasse ei pandud. Kui võõrad talus olid uusmaasaajad, siis loeti see muidugi talu röövimiseks. Sellised olid põhimõtted ja reeglid, kuidas neid just järgiti igal pool ja igal ajal, on omaette küsimus, kuid pole mõtet arvata et kogu NL julgeoleku statistika oleks põhimõtteliselt vale olnud. Ja muidugi ei ole (olnud) statistika kõikvõimas. Kui N vallas ründasid metsavennad oma taluheinamaal olnud hävituspataljonlast X, peksid ta läbi, viisid tallu, peksid veel ning võtsid ära vintpüssi ja akordeoni, söögikraamist rääkimata, siis läks see talude röövimise alla (kuidas siis teisiti). Kui metsavennad läksid M kooli pioneerijuhi Y korterisse ja võtsid talt ära fotoaparaadi, voodipesu ja veel midagi, siis talude röövimise ega ka riikliku-kooperatiivomandi röövimise statistikasse see ei läinud. Kuna pioneerijuht Y ei tapetud, vaid mõnitati (nt lõigati juuksed ära, et "kommunismusel oleks ruumi peast välja minna"), siis ei läinud see ka üldstatistikasse "terroristlike aktide" alla (see oli tapmine), kirjas on küll vastava maakonna MGB/KGB aruandluses ja nende alusel koostatud üle-eestilistes "bandiitide tegevuse" nimekirjades, kuid jälle statistilise aruandluse täpselt määratletud jaotustes võis see olla siin või seal. Niisugune keeruline lugu :-) :-(
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas metssiga »

soesilm kirjutas:-no ma nii julgelt ühtegi seadust ei tõlgendaks. Aga pole vaja vaielda, mõttest saan ma ju aru.
Aga sa, hr Soesilm, ära tõlgenda, lihtsalt usu Eesti Riigikohust, Pealegi, EV Riigikohtu lahendeid võib tõlgendada ainult EU inimõiguste kohus, juriidilises mõttes.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Metsavennad röövisid talusid

Postitus Postitas metssiga »

Mari kirjutas:Ei ole kohanud ühtegi juhtumit, kus metsavennad oleksid talupidajatel "käsa väänatud", et nad metsasolijaid varustaksid (ehk omade terroriseerimist, olid ju metsasolijadki enamasti ise talupidajad olnud).
See ongi see 760 talude röövimist, millest peaks siis täpsemalt rääkima. Nagu 1946 paiku Võrumaal, kus mindi, tehti talud tühjaks, inimestele kuul pähe, , tuli otsa ja valmis. Vähe nad seda tegid, vähe!
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Mari
Liige
Postitusi: 137
Liitunud: 08 Jaan, 2010 9:31
Kontakt:

Postitus Postitas Mari »

Räägiks siis keegi täpsemalt ':)', ainult seda vist ei anna teha.

Toimus 760 rünnakut talude ja üksikisikute vastu... Mingi osa neist langeb metsavendadele. Kui suur see võiks olla?

...Võrumaal 1946, kus mindi, tehti talud tühjaks...Kes olid need minejad ja tegijad? Käis ju ka igasugust lausnäljas rahvast hordide viisi üle piiri, talust tallu kerjamas.

Vähe nad seda tegid....Tõesti?! Need tegijad oleksid pidanud rohkem röövima või?':shock:'

Vaatasin, et ühe rahuaasta (1938) jooksul toimus tapmisi 77 ja vargusi 12834; 2003-2009 pandi röövimisi toime 8457, tapmised jm isikuvastased kuriteod veel sinna lisaks. Polnud siis ei mehi metsas ega rahva emotsioonid laes.

Mida rohkem näppida, seda enam tundub see 760 kuidagi arusaamatu ja närb arvuke.
Janka
Liige
Postitusi: 425
Liitunud: 04 Dets, 2005 19:30
Asukoht: France

Postitus Postitas Janka »

Mäletan, see võis olla '80-tel, mil ETV-s jooksis miskine sari/saade, mille raames paaris osas oli juttu Osula sündmustest.
Kui keegi veel tollest sarjast miskit mäletab või meenub midagi täpsemat, siis võiks ju siia kirjutada.

Mõned nimed, mis natukenegi abiks võivad olla:
"Viljaveski" tegijad Märt Müür, Mati Narusk, Rein Hanson, Olev Jaksi, Endel Nõmberg.

Huvitav oleks too saade nüüd, uue aja valguses üle vaadata.
[i]Last thing I remember, I was Running for the door
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas metssiga »

Mari kirjutas:Mida rohkem näppida, seda enam tundub see 760 kuidagi arusaamatu ja närb arvuke.
Kulla mari, ma ju kirjutasin, et see 760 oli nõuka julgeoleku ametliku aruandluse järgi metsavendade (nende järgi poliitiliste bandiitide) poolt röövitud talude arv.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Mari
Liige
Postitusi: 137
Liitunud: 08 Jaan, 2010 9:31
Kontakt:

Re: Metsavennad röövisid talusid

Postitus Postitas Mari »

metssiga kirjutas:N. julgeoleku ametlik statistika 1944 - juuni 1953 ütleb, et toimus "rünnakuid talude ja üksikisikute vastu" 760.
Rohkem ei jaura :), asi vist lihtsalt sõnade tähenduses. Talu rünnak ei kattu tähenduselt talu röövimisega (esimese motiiv võib sisaldada ka midagi muud kui lihtsalt asjade jõuga omanikult ära võtmist).
Ju siis elasid punategutsejad pigem korterites või mujal, et talude ründamist nendega seoses selle pika perioodi vältel suhteliselt harva ette tuli.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Metsavennad röövisid talusid

Postitus Postitas metssiga »

Mari kirjutas: ... et talude ründamist nendega seoses selle pika perioodi vältel suhteliselt harva ette tuli.
Sellest ma ju alustasingi, et suhteliselt vähe!!
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re:

Postitus Postitas Kriku »

Janka kirjutas:Mäletan, see võis olla '80-tel, mil ETV-s jooksis miskine sari/saade, mille raames paaris osas oli juttu Osula sündmustest.
Kui keegi veel tollest sarjast miskit mäletab või meenub midagi täpsemat, siis võiks ju siia kirjutada.
Rein Järlik: Sõmerpalu valla verine kolmapäev.
Tänavu 13. märtsil möödub 70 aastat metsavendluse ühest veriseimast episoodist, kus Võrumaa metsavennad võtsid üle Sõmerpalu valla keskuse, et kätte maksta neile, kes olid nende lähedasi taga kiusanud. Sellest, mis Sõmerpalus juhtus, kirjutab ajakirjanik Rein Järlik.

Võrumaal Sõmerpalu vallas toimus 13. märtsil 1946 midagi niisugust, mis jahmatas Eesti NSV kõrgemaid võimutasandeid. Telefonside Võru ja Osula vahel oli läbi lõigatud, nõukogude aktivistide ja nende perekonnaliikmete hulgast oli kolmteist inimest teise ilma saadetud, vallakeskus Osula küla oli terve päeva olnud nõukogudevastaste käes.

Miks selle metsavendade plaanidest mitte midagi teada ei olnud? Kuidas rünnak üldse võimalikuks sai? Neile ja teistelegi küsimustele ei otsitud vastuseid mitte ainult siseminis­teeriumis ja riikliku julgeoleku ministeeriumis, vaid ka EK(b)P Keskkomitees. Mõni küsimus jäigi vastuseta, mõnele leiti see alles hiljem.

11. juulil 1947 võtsid julgeolekuorganid Võrus kinni Sulbi-Kiitski külast pärit 29-aastase Kalju Toropi, ühe neist, kes olid 13. märtsil 1946 tegutsenud Osulas ja Sulbis. Ta oli ka esimene, kes tollest grupist elusana kätte saadi, sest juuliks 1947 oli neist vähemalt kümme haarangutel langenud. Ja ilmselt alles siis, kui Toropit hakati üle kuulama, saadi teada, et 13. märtsi ühisoperatsiooniks olid metsavennad kogunema hakanud Sulbi lähedale Määritsa tallu.

12. märtsi õhtul oli seal pika laua taga alanud jooming, millest oli osa võtnud umbes 30 inimest. Punaarmee kapteni vormis metsavend Avo Pruus, hüüdnimega Švejk, oli seal teatanud, et minnakse ründama Sõmerpalu valla kahte asulat, ning andnud siis kolmele mehele hävitamisele määratud nõukogude aktivistide nimekirjad. Osula ja Sulbi ründamisest 19-aastasena osa võtnud Kooraste neiule Asta Hallapile oli meelde jäänud, et nimekirja kantud nõukogude aktivistid olid Pruusi sõnul surma ära teeninud sellega, et olid reeturlikult tegutsenud ning metsavendade talusid röövinud.

Kõik 26 inimest kuuel hobuveokil, nagu on öelnud Kalju Torop, olid Hindriku talust umbes üheksa kilomeetri kaugusele Osulasse liikuma hakanud, kui oli veel öö. Hobused olid jäetud enne Osulasse jõudmist teest eemale metsatukka nelja mehe valve alla, suur grupp oli edasi läinud jalgsi. Läbi Osula Sulbi poole suunduva maantee ääres seisab tänaseni pikk madal hoone, kus siis asusid arsti­jaoskond, haigla, apteek ning arstijaoskonna juhataja Franz Jõksi ja proviisor Leiburi korterid. Just sellesse hoonesse oligi grupp varasel tunnil tulnud.

Jõkside korteriuksest hoone õuepoolsel küljel olid kolm Punaarmee ohvitseri mundris meest justkui arstiabi vajajad väga lihtsalt sisse saanud. Aga siis oli Franz Jõksile öeldud, et ta on arreteeritud ja peab neile näitama kõiki sisse- ja väljapääse. Seejärel olid nad omavoliliselt avanud ukse ja lasknud sisse veel üle 20 relvastatud inimese, kes olid erariides ja hõivasid hoone. Arstijaoskonda oli abivajajaid küll sisse lastud, välja aga enam mitte. Franz Jõksile oli antud käsk kutsuda jaoskonda inimesi vastasmajast, kus elasid ka mitu valla juhtfiguuri, seejärel aga kutsuda sisse partorg Voldemar Valusk, kes oli parajasti majast mööda läinud, kuid Jõks ei täitnud neid käske.

Hommikul oli tööle tulnud haigla majandusjuhataja Lembit Leevold, keda teati hävituspataljoni võitlejana. Ja varsti olid mitu relvaga meest Leevoldi õuele ja sealt keldrisse viinud. Hiljem selgus, et ta oli keldris maha lastud. Keskpäeva paiku oli Leevoldi saatus tabanud ka täitevkomitee asjaajajat Virve Adelit, kes oli lõunale tulnud ja kellele oli kaks meest koju järele saadetud. Need olid ta arstijaoskonda toonud ja sealt oligi kiire minek keldrisse. Kui kell õhtupoolikul juba neljale lähenes, oli metsatukka jäetud hobused arstijaoskonna ette toodud ja kogu grupp oli sõitnud täitevkomiteesse ja kooperatiivi kauplusse.

Kaupluse köögis oli rahandusinspektor Eduard-Julius Roots kaks kuuli otsaette saanud, metsavaht Sulev Kallas oli maha lastud täitevkomitee hoone välistrepil. Täitevkomitees, kus kõik oli segi pekstud, oli ühte ruumi jäänud varumisagendi Aleksander Pettai, teise aga täitevkomitee esimehe Salme Vänteri laip.

Eesti TV saatesarja «Surma ei otsinud keegi» 13. saates, mis oli eetris 24. jaanuaril 1985, kõneles kunagine Kärgula mees Voldemar Kont, et tema oli hommikul enne seda, kui ta arstijaoskonda läks ja seal kinni peeti, käinud täitevkomitees. Silmanähtavalt viina võtnud Salme Vänter oli hakanud talle peale ajama, et kui teda tapetakse, kasvatagu Kont tema lapsi. Voldemar Kont:

«Ma ütlesin – mul on need sõnad selgesti meeles –, et käi kuradile oma löraga! Ei jätnud järele, kallistas, suudles, et muudkui anna talle sõna, et kasvatad tema lapsi. Noh, ei saanudki muud.»

Sõmerpalu valla täitevkomitee tegevuse kohta leidsin Võru rajooni arhiivist mõndagi mõtlema­panevat, mille 14. veebruaril 1985 ka ekraanile tõin.

12. märtsil, seega vaid päev enne veriseid sündmusi, oli maakonna täitevkomitee tunnistanud prokuröri protesti aluseks võttes kehtetuks Sõmerpalu valla täitevkomitee otsuse 26. veebruarist, kuna too oli jäme seaduserikkumine. Valla täitevkomitee oli metsaveotöödele määranud inimesi, kes olid töökohustusest hoopis vabastatud. Küllap oli vallavõim endale varemgi seaduserikkumist ja omavolitsemist lubanud.

Nädalaga, mis algas 4. märtsil 1946, käisid Sõmerpalu valla maakorralduskomisjoni ees 62 uusmaa- ja juurdelõikesaajat, kelle talukohtade suurus oli alla 12 ha. Neid oli välja kutsutud, et nad riiklikust maafondist maad juurde võtaksid. Neist 13 olid nõus juurde võtma vaid heina- ja karjamaad ning sedagi paari hektari ulatuses, 49 väljakutsutut ei soovinud üldse maad juurde saada. Neli maapidajat loobusid ka neile varem mõõdetud juurdelõikest ning palusid selle tagasi võtta. Võib arvata, kui palju paksu verd tekitas maareform, millega hulk haritavat maad lihtsalt kasutusest välja viidi.

Sellest, mis oli sõjajärgsetel aastatel tehtud Sõmerpalu vallas Kahru talus elanud perega, kirjutas mulle 28. jaanuaril 1988. aastal Milvi Seeba, kes oli tolle pere teine laps:

«Selle eest, et isa ennast metsas «mopi» eest varjas, hakati ema kimbutama ja ta oli sunnitud varju otsima oma isatalus Parksepal. Nn kangelaslik Voldemar Valusk leidis ta ka siit kätte ja oli teda koos meiega, s.t lastega (sünniaastad 1941, 1943 ja 1946) kümneid kordi seina äärde seadnud mahalaskmise ähvardusega, kuna ema ei avaldanud oma mehe ja venna asukohta.

Saan aru, et oli sõda. Sealsamas aga tühjendati see Kahru talu nii, et ei jäetud nagigi seina. Ema oli koos meiega sunnitud jääma isatallu, kust meid varsti välja aeti, kuna sinna tehti abimajand. Kasvasime Parksepa talu popsitares, 6 inimest ühes toakeses.»

13. märts 1946 hakkas hämarduma. Laadinud kauplusest regedele suure koguse toiduaineid, alkoholi ja mitmesuguseid tööstuskaupu, võttis kogu grupp suuna Sulbile, kuhu oli 6 kilomeetrit. Sulbis tapeti nende kodudes külavolinik Hendrik Määrits, hävituspataljonlase Lembit Leevoldi ema Aliide Leevold, rahandusinspektor Rootsi abikaasa Aliide Roots ja nende tütar, pioneer Helju Roots, kes oli 5. klassi õpilane. Valla komsorg ja aktiivne hävitaja Heimi Rosse saadi kätte side­kontori majast, kuhu ta läbilastuna põrandale jäigi. Tema ema Emilia Rosse tapeti kodus, vend Harri Rosse aga, 3. klassi õpilane ja pioneer, lasti maha Kiitski mäel, kus nad poistega kolmekesi suusatamas olid.

Osulas ja Sulbis klaariti tol päeval ilmselt väga tõsiseid arveid. Kahest perekonnast, Rossedest ja Rootsidest, olid tapetute nimekirjas kummastki kolm inimest. Heino Roots ja Hans Rosse olid hävituspataljoni liikmetena tapetud juba eelmise aasta oktoobris. Rossesid teati Sulbis punastena, millest oli 14. veebruaril 1985 saates ka üsna pikalt juttu. 1918. aastal olid pereisa Friedrichi kaks venda läinud Venemaale ja sinna elama jäänudki. Sulbi pottsepp Friedrich Rosse oli 1940. aastal uue võimu kohe omaks võtnud ja 16. septembril 1941 laskis Omakaitse ta Võru lähedal Konnametsas maha.

Seda, et rahva ja metsavendade viha olid ära teeninud just hävituspataljonid, pole raske mõista. Hävitajate paljudest seaduserikkumistest, jõhkrusest ja omavolist oli teada antud mitmelt poolt üle Eesti, ega siis Sõmerpalu vallaski asjad teisiti olnud. 31 aastat tagasi polnud võimalik ekraanilt öelda, et Sõmerpalus räägiti joomapunkrist, mida olevat kutsutud hävituspataljoni litsimajaks ja kus polevat tuntud ei söögi- ega joogipuudust. Kui oli vaja liha, mindi mõnes talus lauta, võeti sulust siga, omanikule aga öeldi, et kui kavatseb häält teha, saab kuuli või sõidab Siberisse.

Aga see, mis oli juhtunud 13. märtsil 1946, pani mitmel ohvitseril tärnid pagunitelt lendama ja viis nad tööle teise maakonda madalamale kohale. EK(b)P Keskkomitee võttis juhtunuga seoses vastu karmisõnalise otsuse, mida on masinakirjas tervelt 56 lehekülge.

Metsavendade aktiivne tegevus Eestis hääbus alles 1950. aastate keskel.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline