Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
70 mm rakett pole aga 122 ega 220 millimeetrine koos võrreldava purustusjõu vahega. Pärit on need lennundusest, kus luges kerge kaal (on ka nt 57 mm rakette).
Mul kerge skepsis, kui keegi räägiks tõsimeeli 155 mm suurtükiväe töö ärategemisest 76 mm-ga.....
Muidu analoogseid vene mittejuhitavaid rakette on pool maailma täis. Kannavad isegi termobaarilist laengut (vene 57 mm).
Vene ründelennuvägi kasutab kindlustatud märkide vastu (kelleks võib pidada ka tanke) raskeid 240 mm rakette. 57 jms kergem kraam on kaitsmata objektide "üle puistamiseks".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kas oskaksite välja tuua (seon otseselt Iraagi sissitaktikaga koalitsioonivägede vastu) kõige lihtsama distantsjuhtimisega laengute suutlikuse ja mahud (max suurus täis toru).
Eesti maanteed, nagu te teate, on iga u 10...25 meetriste vahedega pikitud madalate valgete (helkuritega) teepostidega. Palju nendesse lõhkeainet sobivaks mooduliks vormituna oleks vaja, et:
a) tekitada kahjustust moonaveokile, kütuseautole
b) tekitada kahjustust soomustatud veokile, soomustransportöörile
c) tekitada kahjustust IFV-le
d) tekitada kahjustust tankile
kõigile siis külje pealt (lõhkelaengu ja sihtmärgi vaheliseks distantsiks 1...4 meetrit (eelkõige kasutatakse sobiva kohana lähimat võimalikku varianti)
tervit,
Viimati muutis setu, 14 Mär, 2011 22:09, muudetud 1 kord kokku.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Nende postide sisse saab aretada vaid midagi POMZ taolist, mis soomustehnika puhul ohustab vaid neid, kes istuvad soomusel või juhivad masinat, pea luugist väljas.
EOD kirjutas:Nende postide sisse saab aretada vaid midagi POMZ taolist, mis soomustehnika puhul ohustab vaid neid, kes istuvad soomusel või juhivad masinat, pea luugist väljas.
Nõus.
Küsimus on nn toes. Selleks, et laeng oleks efektiivne peab tal olema tugi, ehk siis kui tahetakse energiavoogu teatud suunas, peab taga olema kas mingi sein või läheb osa laengu energiast vastasuunas soovitule. Kui me seame rünnaku sihtmärgiks mingi sõiduki siis me vajame vaid kitsast sektorit. See on ümmarguse plahvatuspinna vaid väike sektor mitte enam kui protsent sfääri pinnast. Afganistaanis kasutatakse toena maapinda ja plahvatuse jõud läheb üles. Tee ääres maapinnast kõrgemal olev asi ei oma tuge tee suunas, seega sellises asukohas kas peaks olema laeng väga palju suurem kui eespool toodud maht võimaldab või siis peaks asjale olema loodud tugi näiteks auto massi näol. Antud situatsioonis on võimalus muuks kui otseseks plahvatuseks (ehk koguenergiaks): suundpommid ja kildpommid on ehk reaalsem vahend soomustamata veokite vastu. Aga postidesse kaamerate panemine ja teel toimuva jälgimine on ehk parem kui otsene pommide tegemine.
teemal postide kasutamine. Illustratiivne materjal.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Vb postidesse paigaldatavad sensorid valmistada, mis siis maapinna vibratsioonile või helile reageerivad ning tankikolonni liikumisest teada annavad. Ehk siis sissil on seade, mille abil ta saab korraks "küsida" teatud raadiuses olevatelt sensoritelt, kas need kuulevad midagi, ehk sensorid ei peaks kogu aega raadiolaineid kiirgama ega akut kulutama. Kusagilt on jäänud meelde küünesuurune kiip + mikrofon, mis olevat suuteline 800m kauguselt auto margi ära ütlema selle põhjal, milline on tema helisignatuur.
Pigem seoks "andurid" või "eelhoiatus" süsteemi juba integr. süsteemiga. Kui vaatad 1A klassi jne maanteid siis "sensorid" kui sellised pigem integreerida valgustitesse (vahelduva eduga el. süsteem, antenni võimekus, distants "puhastajaga" jne).
Nagu näed, meil on tuhandetes selliseid väikseid kappe (paremal all nurgas), mida teoreetiliselt saaks distantsjuhitavate (või sensoritele põhineva) suund-lõhkekehadega täita. Kuid see tooks kaasa iga sellise jaotuskapi rehabiliteerimise.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Mnjaa... Need maanteed on ikka toredad asjad... Iga posti sees või puutüves võib pomm olla ja posti ümbrus mineeritud... Sisuliselt - siitkaudu liikuda pole kolonnil võimalik... Tuleb minna teist teed...
Kas meie rannakaitse ei võiks kunagi areneda sellisele võimekusele...
Noorkotkad hea juhendamisega oleksid võimelised paar kilomeetrit rannariba nädalaga ikka samas vaimus siiliks muutma.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Kas keegi oskab öelda, et millest käib jutt? Vt lk 31.
Although it seems safe to predict that
some of the countries that current operate
only recoilless guns may procure guided
missiles in the future, sales of modern recoilless
weapons such as the Carl Gustaf are likely
to continue, particularly if the Swedish
weapon’s guided round completes development
and closes the gap between guided and
unguided systems.
