Partisanid - põrandaalused 41 Eestis

[Õpetaja]

Küsimus tõusetus teise teema alt ja see on selline:

Kas punaste poolt taandumisel Eestisse maha jäetud põrandaalune organisatsioon eksisteeris või oli tegemist põrandaaluse organiseerimatusega ?

Metssiga kirjutas Karl Säre teema all:

Tegelikkus oli selline, et enne Eestist lahkumist istutasid nad siia küll päris tugeva põrandaaluse, kuid kõik selle hävitas Omakaitse

õ

[propatria]

Lootsin minagi Sinu poolt tsiteeritud inimeselt abi... ta väidab asju teadvat, kuid salapärastel asjaoludel ei taha sellest rohkem rääkida.

Omalt poolt ütlen, et jõuti maha jätta arvestatav relvade ja lahingumoona peidikute süsteem.
Neid ei saadud (jõutud?) aga kõiki kasutada, sest kuidas muidu on neist osa puutumatuna säilinud tänapäevani?
Kindlasti on neid veel leidmata. Asjaga tegeletakse.

Tervitades, ProPatria

[Õpetaja]

Tänud, et teema õigesse kohta tõstsite. Tegin näpuka.

Avastasin hiljaaegu Põhjarinde luuretegevust kajastavast trükisest andmed, mille kohaselt tegutses Emajõest lõuna pool (peale rinde üleminekut) 41. aastal mitu punaste põrandaalust gruppi. Nende suurimaks probleemiks on märgitud relvade puudus !!!
Vaatan üle, kuid asi tundus ääretult kummaline.

õ

[MOrav]

Maksaks vaadata paari EK(b)P KK büroo protokolli Tõnismäel. Toon need andmed kunagi trükiseks jõudvast käsikirjast. Loodetavasti koostajad ei pahanda .


*

28.06. ja 10.07.1941 vahel (f 1, n 4, s 71, lk 121-124; protokollil pole numbrit ja puudu on paar lehte, loodetavasti mitte siinses kontekstis huvitav osa...)

EK(b)P KK määrused NSVL RKN ja ÜK(b)P KK 29. juuni direktiivide täimiseks: 1) Massilise poliitilise agitatsiooni valdkonnas (brošüürid, lendlehed, loosungid, vaenlase raadiosaadete jälgimine ning vastupropaganda tegemine jne. 2) Korraldused tsiviilelanikele (ööpäevane valve ettevõtetes, raudteede ja maanteede sildadel, gaasi- ja pommivarjendite, medpunktide jms organiseerimine jne. 3)Abinõudest, mis tuleb võtta kasutusele Punaarmee väeosade lahkumise korral (materiaalsete väärtuste väljavedu ja kvalifitseeritud tööliste, insener-tehnilise personali, naiste ja laste evakueerimine, nimekirja koostamine hävitamisele määratud vabrikutest, elektrijaamadest, sildadest, raudteejaamadest jne, partisanivõitluse organiseerimine tagalas.

*

Nr 16 - 23. 07. 1941 - f 1, n 4, s 71, lk 126-127

Kohal olid: Säre, Lauristin, Karotamm, Kumm, Cher, Pauk, Tributs, Botškarjov, Arbon.

1)Saksa väeosade tagalas tegutsevat partisaniliikumist juhtiva vabariikliku staabi asutamisest. 2) Partei põrandaaluste juhtorganite organiseerimisest vaenlase vallutatud maakondades. 3) Põrandaaluse parteikeskuse asutamisest Punaarmee väeosade väljatõmbumise puhuks ENSVst.

****

Mida seal pikemalt kirjas on, seda saab vaadata Tallinnas. Ja siis seal juba edasi maakondade büroode otsused jne.

****

Hiljem juba:

Nr 6 - 07. 05. 1942 - f 1, n 4, s 80, lk 27-33

3) Parteitöötajate perede materiaalsest kindlustamisest, keda EK(b)P KK on jätnud või saatnud põrandaalusele tööle Eestisse (nimekiri).

*

Nr 10 - 1. 07. 1942 - f 1, n 4, s 80, lk 51-52

1) Parteitöötajate kinnitamine. (Erikaust: sidemepidamiseks EK(b)P põrandaaluste organisatsioonidega Eestis määrata kohtadele volitatud isikud). [Seda kausta ei tarvitse säilinud olla, seda peab kohapeal kontrollima.]

[MOrav]

Ja siis peaks vaatama Tõnismäel f 1 , nimistu 1 ja selle järge - 1940-1944 säilikute kohta.

Selle "järjest" osast võin nimetada mõned säilikud:


s 336

Eriülesannetega Eestisse jäänud partei - ja nõukogude töötajate ning aktivistide nimekirjad; [---]

s 373

EK(b)P KK ettekanne ÜK(b)P KK org.-instr. osakonnale “Parteipoliitilisest tööst vaenlase tagalas Eestis” (koopia)
21.09.1942


s 389

Ärakiri EK(b)P KK voliniku A.Vaha informatsioonist ÜK(b)P KK-le olukorrast Eestis peale sõja puhkemist, partisaniliikumisest ja propagandatööst; ettekanne Saksa propagandast Eestis ja Eestile suunatud vastupropagandast, trükiste, lendlehtede nimekirjad jne. (dateerimata, allkirjata)
29.12.1941-1942

s 847

EK(b)P KK lühiaruanne ÜK(b)P KK org.-instrueerimisosakonnale EK(b)P KK tegevusest peale sõja puhkemist - N.Karotamme käsikirjaline mustand lisadega, aruanded org.-instrueerimisosakonnalt jt. parteiorganisatsiooni koosseisust, sõjalaenu tellimisest jne.; aruande trükitud koopiad erinevatele adressaatidele
mai 1944

s 525

[---] EK(b)P KK org.-instr. osakonnas 30.11.1945 koostatud nimekiri registreerunud okupeeritud territooriumil viibinud partei liikmetest ja kandidaatidest

19.01.1944-30.11.1945

*

Partisaniliikumise Eesti Staabi (1942-1944) säilikuid ei nimetanud siin.

[metssiga]

Nõukogulased ise on partisaniliikumise katsest Eestis 1941 kirjutanud raamatus "Eesti rahvas Suures Isamaasõjas" I (Tallinn 1971, lk. 418 jj), mis on muidugi neile tüüpiline sõnavaht, kuid eks me oska lugeda ka ridade vahelt ja terasid leida. Muuhulgas on seal paar lehekülge nuttu ja hala selle kohta, miks ikka tugeva organisatsiooni asemel tuli välja organiseerimatus, tuues eriti esile Omakaitse rolli: " ... kes luurasid ööd ja päevad külades, metsateedel ja mujal partisane ja põrandaaluseid ... tuhanded patrioodid langesid selles ebavõrdses võitluses või sattusid hitlerlaste kätte" (Omakaitse enda statistika järgi likvideerisid nad 1. veebruarini 1942. a. 5646 nõukogude partisani ja luurajat). OK tegevuse kõige tähtsamaks aluseks saab pidada seda, et nad teostasid kontrolli kogu territooriumi üle tänu oma arvukusele, ühtlasele paiknemisele üle kogu Eesti ja elanikkonna enamiku nõukavastasele meelsusele (ehk siis OK nägi, kuulis ja teadis kas just kõike, aga ütleme piisavalt).
Partisanidele ettevalmistatud ja mahajäetud peidikute kohta kardetavasti koguandmeid enam ei leia, ka mitte Õpetaja poolt nimetatud EKP KK fondi ja teiste arvesse tulevate arhiivifondide täieliku läbivaatamise järel - dokumente hävis ja kadus sõjas; sündmuste kiiruse tõttu ei jõutud neid andmeid ka summeerida esitamiseks kõrgemale (ja sõjategevusest kaugemale). Täiesti lootusetu oleks loota andmeid kõigi avastatud peidikute kohta, enamasti tassiti see kraam laiali, mitte ei hakatud teatama ja sakslastele ära andma.
Mis puutub veel Säre rolli, siis siin eespool antud pikast kirjutiste nimekirjast soovitan soojalt Valdur Ohmanni artiklit "EKP KK sekretäri Säre areteerimisest, reetlikkusest ja saatusest" (Tuna 2001, nr 4).

[oleeg]

14. juulil 1941 sooritas üks punaarmee lennuk hädamaandumise. Lennukis oli Looderinde poliitvalitsuse ülema brigaadikomissar Rjabtševi ettekanne L.Mehlise nimele.
Ettekandes teatati partisanisalkade arvukus, organisatsioon, tegevuspiirkonnad, ülesanded, relvastus ja kaaderkoosseis Looderindel. Dokument oli šifreerimata.
Dokument toimetati saksa väejuhatuse kätte ...
Seoses selle dokumendiga andis kõrgem saksa väejuhatus käsu, mis võrdsustas partisanid relvastatud bandiitidega ja kirjutas ette nende halastamatu ja täieliku hävitamise.

Sedamoodi siis partisanidega Looderindel.
Muuseas, selle rinde väed taandusid Eestisse ja ettevalmistatud partisanisalgad võisid olla ka Eestis.