Jõgevamaal Vaimastvere metsavennad ja Omakaitse 1941 - 44a.
Jõgevamaal Vaimastvere metsavennad ja Omakaitse 1941 - 44a.
Teen väikest uurimistööd metsavendade ja Omakaitse kohta Vaimastvere kandis.
Kas keegi teab midagi Jõgevamaa (Eesti - Saksa ja Vene ajal vist Tartumaa) - Vaimastvere valla metsavendade ja Omakaitse tegevusest
Eriti huvitab just metsavendade tegevus 1941a. ja seejärel Omakaitse tegevus 1941 - 1944a. Omakaitse oli seal päris tubli ja võis tegutseda ka üle kogu Tartumaa.
Kuid oodatud on ka info metsavendade tegevusest 1944a ja hiljem seal kandis.
Kas keegi on midagi kuulnud sellest, et 1941a toimusid Vaimastvere metsades tulevahetused punaarmeelaste ja metsavendade vahel. Metsavennad olevat seal organiseerinud rünnakuid punaarmee väiksematele salkadele.
Metsavendade üks juhte oli seal eruleitnant Kass.
Salka kuulsid veel Ilmar Poom Juhani p. , Heino Voorand Aleksandri p, August Rannu Johannese p. Salgas oli kokku umbes kümme metsavenda, relvastatud vintpüssidega.
1941a enne sakslaste saabumist olevat metsavennad vallutanud täitevkomitee hoone Vaimastveres (võimalik, et endise vallavalitsuse hoone). Täitevkomitee hoones viibisid rünnaku ajal paar kommunisti sm. Lehtmees ja sm. Suur. Mõlemad hukati metsavendade poolt.
Metsavennad suutsid paar päeva hoonet enda valduses hoida, kuid siis põgenesid metsa.
Vaimastevere metsavennad olevat aktiivselt võidelnud kohaliku punase elanikonna vastu. Viidi läbi arreteerimisi ja hukamisi.
1941a, kui sakslased tulid liitusid osad mehed salgast Omakaitsega.
Omakaitse ülem oli Leo Sein, ülema abi komandör August Rannu. Juhtival kohal olevat olnud ka keegi konstaabel Kruus.
Ilmar Poom ja Heino Voorand astusid ka Omakaitse ridatesse.
1941a - 1944a Omkaitse olevat Vaimastvere ja Tartumaa kandis ajanud taga väejooksikuid, kes ei tahtnud minna Saksa sõjaväkke. Arreteerinud kohalike punaseid, kes anti üle sakslastele. Punaste hulgas oli ka keegi sm. Paju.
Omakaitse olevat tegelenud ka partisanide vastase võitlusega ja teede valvamisega.
1943a. kevadel olevat Omakaitse tabanud Olju jõe äärest 3 punaarmee langevarjurit, kes olid visatud siia tagalasse. Kaks meest ja üks naine.
Punaarmeelased hukati.
Täielikult puudub info, mis sai Omakaitse üksusest edasi 1944a
Kui kellegile tuleb kasvõi mõni nimi tuttav, või midagi koidab neist sündmustest, mis eelpool mainisin, või on midagi lisada andke teada.
Kõik eelnev info ei pruugi vastada tõele, kuna on suuremas osas kokku pandud NKVD toimikute põhjal.
Kas keegi teab midagi Jõgevamaa (Eesti - Saksa ja Vene ajal vist Tartumaa) - Vaimastvere valla metsavendade ja Omakaitse tegevusest
Eriti huvitab just metsavendade tegevus 1941a. ja seejärel Omakaitse tegevus 1941 - 1944a. Omakaitse oli seal päris tubli ja võis tegutseda ka üle kogu Tartumaa.
Kuid oodatud on ka info metsavendade tegevusest 1944a ja hiljem seal kandis.
Kas keegi on midagi kuulnud sellest, et 1941a toimusid Vaimastvere metsades tulevahetused punaarmeelaste ja metsavendade vahel. Metsavennad olevat seal organiseerinud rünnakuid punaarmee väiksematele salkadele.
Metsavendade üks juhte oli seal eruleitnant Kass.
Salka kuulsid veel Ilmar Poom Juhani p. , Heino Voorand Aleksandri p, August Rannu Johannese p. Salgas oli kokku umbes kümme metsavenda, relvastatud vintpüssidega.
1941a enne sakslaste saabumist olevat metsavennad vallutanud täitevkomitee hoone Vaimastveres (võimalik, et endise vallavalitsuse hoone). Täitevkomitee hoones viibisid rünnaku ajal paar kommunisti sm. Lehtmees ja sm. Suur. Mõlemad hukati metsavendade poolt.
Metsavennad suutsid paar päeva hoonet enda valduses hoida, kuid siis põgenesid metsa.
Vaimastevere metsavennad olevat aktiivselt võidelnud kohaliku punase elanikonna vastu. Viidi läbi arreteerimisi ja hukamisi.
1941a, kui sakslased tulid liitusid osad mehed salgast Omakaitsega.
Omakaitse ülem oli Leo Sein, ülema abi komandör August Rannu. Juhtival kohal olevat olnud ka keegi konstaabel Kruus.
Ilmar Poom ja Heino Voorand astusid ka Omakaitse ridatesse.
1941a - 1944a Omkaitse olevat Vaimastvere ja Tartumaa kandis ajanud taga väejooksikuid, kes ei tahtnud minna Saksa sõjaväkke. Arreteerinud kohalike punaseid, kes anti üle sakslastele. Punaste hulgas oli ka keegi sm. Paju.
Omakaitse olevat tegelenud ka partisanide vastase võitlusega ja teede valvamisega.
1943a. kevadel olevat Omakaitse tabanud Olju jõe äärest 3 punaarmee langevarjurit, kes olid visatud siia tagalasse. Kaks meest ja üks naine.
Punaarmeelased hukati.
Täielikult puudub info, mis sai Omakaitse üksusest edasi 1944a
Kui kellegile tuleb kasvõi mõni nimi tuttav, või midagi koidab neist sündmustest, mis eelpool mainisin, või on midagi lisada andke teada.
Kõik eelnev info ei pruugi vastada tõele, kuna on suuremas osas kokku pandud NKVD toimikute põhjal.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kas sellisest raamatust ei ole abi?
Herbert Lindmäe
"Suvesõda Tartumaal 1941"
Herbert Lindmäe
"Suvesõda Tartumaal 1941"
Ära hirmuta!
Ära tee ulakust!
Koera, kes kogu aeg haugub, pannakse kõige vähem tähele
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan4.gif[/img]
Elagu sõnavabadus!
Ära tee ulakust!
Koera, kes kogu aeg haugub, pannakse kõige vähem tähele
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan4.gif[/img]
Elagu sõnavabadus!
Ei tea pole lugenud Ei teadnud, et see olemas on.Kas sellisest raamatust ei ole abi?
Herbert Lindmäe
"Suvesõda Tartumaal 1941"
Kas seal on midagi sellist kirjas, nagu mina kirjutasin, mõni nimi või sündmus
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Huu, sinu küsimustele ma vastata ei oska. Lugesin raamatut oma kolm aastat tagasi,sestap üksikasju enam ei mäleta.
Aga olen kindel, et sellest oleks sulle abi.
Raamat ise näeb välja selline:
Pealegi on raamat odav.
Aga olen kindel, et sellest oleks sulle abi.
Raamat ise näeb välja selline:
Pealegi on raamat odav.
Ära hirmuta!
Ära tee ulakust!
Koera, kes kogu aeg haugub, pannakse kõige vähem tähele
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan4.gif[/img]
Elagu sõnavabadus!
Ära tee ulakust!
Koera, kes kogu aeg haugub, pannakse kõige vähem tähele
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan4.gif[/img]
Elagu sõnavabadus!
Vaimastvere
Soovitan kontakteeruda härra Endel Söödiga Kuremaalt (tel.7732295), tema tegi koduuurimist selle perioodi kohta. Lahingus Laiuse lähedal panid eestlaste kasuks punkti just Vaimastvere mehed.
Vaimastvere
Tegemist oli 06.juulil. 1941.a. toimunud Mõra lahinguga.
Vaimastveres võtsid metsavennad 03.juulil. 1941.a. vallamaja üle. "Punastest jõhkramad mehed nagu J.Müür, Suur ja Jul. Lehtmets mõisteti metsavendade poolt surma. Müüril õnnestus hukkamisele viimisel põgeneda ja temast sai metsavendadele ning nendega seotuile kättemaksja." Jõgevamaa Kaitseliidu raamat lk. 210.
Sama raamatu lk. 222 on pikemalt juttu Mõra lahingust.
Vaimastveres võtsid metsavennad 03.juulil. 1941.a. vallamaja üle. "Punastest jõhkramad mehed nagu J.Müür, Suur ja Jul. Lehtmets mõisteti metsavendade poolt surma. Müüril õnnestus hukkamisele viimisel põgeneda ja temast sai metsavendadele ning nendega seotuile kättemaksja." Jõgevamaa Kaitseliidu raamat lk. 210.
Sama raamatu lk. 222 on pikemalt juttu Mõra lahingust.
Vaimastvere
Üritan katke sellest raamatust sisse tippida: " Laiuse metsavennad, 26 meest lipnik Elmar Aru juhatusel said 6. juulil kell 14 teate, et Mustvee suunast liginevad kaks veoautot punaväelastega, 20-25 meest kummaski autos. Et võim Laiusel juba 3. juulist saati oli täielikult metsavendade käes, ning eelmisilgi päevil olid möödasõitvaid punaväe-või miilitsaautosid edukalt kimbutanud, otsustasid metsavennad ka need autod relvade saamiseks tule alla võtta. Salga relvastuseks retkele asumisel oli: 12 mitut liiki vintpüssi, 5 jahipüssi ja 5 revolvrit. Lipn. E. Aru korraldusel asusid metsavennad nende kasutuses olevale veoautole ning sõitsid punaseile Mustvee poole vastu, lootes neid kohata Laiuse lossovaremete kohal , kus metsavennad eelmisil päevil olid purustanud, nagu ka mujalgi valla piirides, maantesilla.
Kuid vankad olid purustatud silla võrdlemisi ruttu korda seadnud, ning kohtumine sündis Laiuse kirikuküla ja Mõra veskite vahel. Märgates punaste autosid liginemas, metsevennad peatasid oma sõiduki ning autost välja hüpates võtsid kiiresti positsioonid kahele poole maannteed kraavidesse ja põõsastesse.Punaste autod peatusid samuti, kuid võeti veel enne, kui pealolijad said maha hüpata, metsavendade tule alla. Punased asetusid lõppeks maantekraavidesse ning avasid omapoolse tule. Tulevahetus oli kestnud mõnikümmednd minutit, kui Jõgeva suunast, metsavendadele seega seljatagant, ilmusid ootamatult esile kolmas veoauto tulvil punaväelasi, mis peatusid maanteel otse metsavendade kohal. Uuele vaenlasele avati küll tuli, kuid vaenlased ei jäänud võlgu, pealegi oli nende tulejõud mõnevõrra tugevam metsavendade omast, sest juurdetulnutega kokku tõusis nende arv 64 mehele.
Vastastikkune tulevahetus kestis umbes paar tundi, mille vältel, venelased püüdsid maantekraavidest oma autodeni roomates neile köisi ümber kinnitada ja sõidukeid metsavendade tule alt kirikuküla majade varju vedada. See aga ei õnnestunud metsavendade tabava tule tõttu.Et aga Laiuse meestel hakkasid juba padrunid lõppema, saavutas nende juht lipn. Aru Jõgeva keskjaama kaudu telefoniühenduse Vaimastvere metsevendadega, paludes nendelt abi.
Pool tundi hiljem saabuski 22 Vaimastvere metsavenda oma juhi aseohv. P. Kassi juhatusel veoautol kohale, hargnedes venelaste tule all autolt hüpates otsekohe ahelikku ning hakates vaenlast mõlemalt tiivalt haarama. Vaimastverelased olid peaaegu kõok varustatud heade vintpüssidega, ainult mõni üksik mees kandis jahipüssi.
Abijõu saabudes muutus olukord peagi metsavendade kasuks. Ühisel jõul suruti venelased algul Mõra veski lähedalt ja siis kirikuküla lähedalt maantekraavidest välja ning sunniti põgenema, kusjuures võitjaile saagiks langesid ka kõik 3 punaväe veoautot koos pealoleva varustuse ja laskemoonaga, 10 vintpüssi, 3 kergekuulipildujat, püstoleid ja käsigranaate. Vaenlane jättis võitluspaigale maha 12 langenut ja 2 haavatut, kuna 1 autojuht võeti vangi. Kaasa olid viinud punased 8 haavatut. Omapoolseid kaotusi oli Laiusel 4 haavatut.
Sõjasaagi jagamisel laiuslased loovutasid ühe korras veoauto, 5 vintpüssi ja 1 k/k oma vapraile abimeestele vaimastverelastele, kes peale punaste langenute mahamatmist isamaaliste laulude saatel kahel veoautol koduvalda tagasi sõitsid. "
Kuid vankad olid purustatud silla võrdlemisi ruttu korda seadnud, ning kohtumine sündis Laiuse kirikuküla ja Mõra veskite vahel. Märgates punaste autosid liginemas, metsevennad peatasid oma sõiduki ning autost välja hüpates võtsid kiiresti positsioonid kahele poole maannteed kraavidesse ja põõsastesse.Punaste autod peatusid samuti, kuid võeti veel enne, kui pealolijad said maha hüpata, metsavendade tule alla. Punased asetusid lõppeks maantekraavidesse ning avasid omapoolse tule. Tulevahetus oli kestnud mõnikümmednd minutit, kui Jõgeva suunast, metsavendadele seega seljatagant, ilmusid ootamatult esile kolmas veoauto tulvil punaväelasi, mis peatusid maanteel otse metsavendade kohal. Uuele vaenlasele avati küll tuli, kuid vaenlased ei jäänud võlgu, pealegi oli nende tulejõud mõnevõrra tugevam metsavendade omast, sest juurdetulnutega kokku tõusis nende arv 64 mehele.
Vastastikkune tulevahetus kestis umbes paar tundi, mille vältel, venelased püüdsid maantekraavidest oma autodeni roomates neile köisi ümber kinnitada ja sõidukeid metsavendade tule alt kirikuküla majade varju vedada. See aga ei õnnestunud metsavendade tabava tule tõttu.Et aga Laiuse meestel hakkasid juba padrunid lõppema, saavutas nende juht lipn. Aru Jõgeva keskjaama kaudu telefoniühenduse Vaimastvere metsevendadega, paludes nendelt abi.
Pool tundi hiljem saabuski 22 Vaimastvere metsavenda oma juhi aseohv. P. Kassi juhatusel veoautol kohale, hargnedes venelaste tule all autolt hüpates otsekohe ahelikku ning hakates vaenlast mõlemalt tiivalt haarama. Vaimastverelased olid peaaegu kõok varustatud heade vintpüssidega, ainult mõni üksik mees kandis jahipüssi.
Abijõu saabudes muutus olukord peagi metsavendade kasuks. Ühisel jõul suruti venelased algul Mõra veski lähedalt ja siis kirikuküla lähedalt maantekraavidest välja ning sunniti põgenema, kusjuures võitjaile saagiks langesid ka kõik 3 punaväe veoautot koos pealoleva varustuse ja laskemoonaga, 10 vintpüssi, 3 kergekuulipildujat, püstoleid ja käsigranaate. Vaenlane jättis võitluspaigale maha 12 langenut ja 2 haavatut, kuna 1 autojuht võeti vangi. Kaasa olid viinud punased 8 haavatut. Omapoolseid kaotusi oli Laiusel 4 haavatut.
Sõjasaagi jagamisel laiuslased loovutasid ühe korras veoauto, 5 vintpüssi ja 1 k/k oma vapraile abimeestele vaimastverelastele, kes peale punaste langenute mahamatmist isamaaliste laulude saatel kahel veoautol koduvalda tagasi sõitsid. "
Leida võib raamatuid kõige suurema tõenäosusega just raamatukogudest.hugo1 kirjutas:Tänud info eest, kus seda raamatut leida võiks
Ka hakkab häirima see, et isegi saadetud viite puhul tundub, et soovid mugavuse mõttes, et keegi siia selle teose ümber toksib, kust siis copy-pastega on seda mugav omale ümber tõsta...
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Ja raamatukogust otsimisel abiks pealkiri:
Jõgevamaa Kaitseliidu raamat / [toimetanud ja kokku seadnud Ülo Pärn]
Jõgeva : Kaitseliidu Jõgeva Malev, [2001]
362 lk. : ill., kaart., portr. ; 29 cm
Kohaviidad ja ino muudest Ülo Pärna raamatutest siin:
http://helios.nlib.ee/search*est/a?SEAR ... C+%C3%BClo
Jõgevamaa Kaitseliidu raamat / [toimetanud ja kokku seadnud Ülo Pärn]
Jõgeva : Kaitseliidu Jõgeva Malev, [2001]
362 lk. : ill., kaart., portr. ; 29 cm
Kohaviidad ja ino muudest Ülo Pärna raamatutest siin:
http://helios.nlib.ee/search*est/a?SEAR ... C+%C3%BClo
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline