Ajalehest "Võitleja" (vist?) selline artikkel. Kas keegi oskab kommenteerida?
Eesti partisanid vallutasid vene sõjavangide laagri.
Ühe Saksamaale pääsenud noore lätlase huvitav jutuajamine.
Läti ajaleht Tevzeme avaldab pikema kirjelduse ühe noore läti sõduri- tööteenistuslase põgenemisest Lääne- Saksamaale. Läti nooruk on peale Kuramaa kapituleerumist 1945.a. kevadel venelaste poolt sõjavangina viidud 3.km. Pihkvast asuvasse koonduslaagrisse nr.7343. Selles laagris olnud alguses 70.000- 75.000 sõjavangi, peamiselt sakslased ja ukrainlased, aga nende seas ka eestlasi ja lätlasi. 1947.a. juunis teatatai, et 17.juunil viiakse laager üle Sise- Venemaale kaevandustesse, kus peale 4-5 aastast aja ärateenimist taastuvad vaba nõukogude kodaniku õigused..... Edasi jutustab siis läti noorsõdur:
Taevas halastas meie peale, olgugi et suuremale osale meist ei võimaldunud sellise õnne kasutamine. 14.juuni öösi kuuldus laagri läheduses automaatrelvade raginat ja käsigranaatide lõhkemist. Me ei mõistnud, mis on juhtunud. Võitluskära kõvenes. Oli kuulda inimhääli, mis tunnistas, et kõik pole korras. Äkki kisti meie baraki uksed nagu nõiaväel pärani ja hambuni relvastatud mehed teatasid eesti, saksa ja vene keeles, et nemad on selle laagri peremehed ja kes tahab päästa oma elu, see järgnegu neile või mingu, kuhu ise tahab. Pimeduse tõttu ma ei tea, kui palju mehi sel ööl laagrist lahkus, kuid meie, neli lätlast ja palud eestlased, ühinesime ühe ulja, vaba Eesti partisanide rühmaga ja peale pikka, põnevat liikumist jõudsime nende rohelisse riiki. Seal, kasutades eeskujulikku arstlikku korraldust ja arste, vabanesin ma putukaist ja esimest korda kahe aasta jooksul ajasin habet. Eesti arstid põletasid mu käelt välja ka baraki numbri, mille venelased sinna olid tätoveerinud. Eestlastelt sain uued erariided. Ülalpidamine oli hea, kaasa arvatud ka sigaretid. Iialgi ei unusta ma päeva, mil võtsin osa jumalateenistusest, mida pidas tõsine eesti vaimulik nende meeste seast, kes igatsesid jumalat ja vabadust. Kui olime füüsiliselt ja vaimselt toibunud, anti meil võimalus valida, kas jääda ühte nendega või otsida oma mehi. Kuna minu vanemad elasid Riias, avaldasin soovi neid otsima minna.
Järgneb kirjeldus sellest, kuidas noormees organiseeritud metsavendade abil jõuab Riiga, kuid kuuldes, et vanemad on evakueeritud Saksamaale, asub ta neid otsima ja peale pingutavaid ja äärmiselt põnevaid seiklusi õnnestub tal pääsed Saksamaa lääneosasse.
1947.a. juuni
-
- Liige
- Postitusi: 33
- Liitunud: 24 Okt, 2005 12:26
- Asukoht: tartu
- Kontakt:
"pärast pikka ja ponevat liikumist"....
jnejne.
Keegi voiks originaali ära tolkida, loeks huviga.
Muidu tundub kyll mynnhausenina.
Kas laagrid olid toesti nii kehvalt turvatud?
Kui metsavennad seda ryndasid, siis kuidas nad kohale tulid ja millega?
Kui tagasi-minek oli pikk ja "ponev" kas see tähendas jalgsirännakut läbi soode ja metsade? Ehk siit voib oletada, et ka kohaletulek oli kasutades umbes sama liikumismoodust?
Kokkuvotteks, rynnakuks vajaliku materjali jala kohale toimetamine varjatult ei ole just koige lihtsam ettevotmine.
Söötke fakte, siis saaks midagi edasi rääkida.
--
Isamaa ilu hoieldes!
jnejne.
Keegi voiks originaali ära tolkida, loeks huviga.
Muidu tundub kyll mynnhausenina.
Kas laagrid olid toesti nii kehvalt turvatud?
Kui metsavennad seda ryndasid, siis kuidas nad kohale tulid ja millega?
Kui tagasi-minek oli pikk ja "ponev" kas see tähendas jalgsirännakut läbi soode ja metsade? Ehk siit voib oletada, et ka kohaletulek oli kasutades umbes sama liikumismoodust?
Kokkuvotteks, rynnakuks vajaliku materjali jala kohale toimetamine varjatult ei ole just koige lihtsam ettevotmine.
Söötke fakte, siis saaks midagi edasi rääkida.
--
Isamaa ilu hoieldes!
Eesti eest!
-
- Liige
- Postitusi: 1238
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
Gulagi arhipelaagi esimest osa lugedes jäi meelde, et laagrites oli tõsitshekiste üsna vähe.
Rakendati ikka seda "jaga ja valitse" ideed.
Paljud ametikohad ja ka osa valvamist toimetasid "suukad"ja "pridurkad"
Perimeetrit valvasid muidugi sõdurid, aga vaevalt neid ühe laagri ümber sadades oli.
Tornid nurkades ja mõned tunnimehed. Ja mis lahngulööjad need valvurid ikka olid. need ju rohkem relvitute kallal kõvad junnid.
Originaali näinud ei ole ja ei oska tõepärasusest miskit arvata. aga elu s juhtub ju küllaga asju, mis tunduvad liialt fantastilised, et olla tõsi.
Rakendati ikka seda "jaga ja valitse" ideed.
Paljud ametikohad ja ka osa valvamist toimetasid "suukad"ja "pridurkad"
Perimeetrit valvasid muidugi sõdurid, aga vaevalt neid ühe laagri ümber sadades oli.
Tornid nurkades ja mõned tunnimehed. Ja mis lahngulööjad need valvurid ikka olid. need ju rohkem relvitute kallal kõvad junnid.
Originaali näinud ei ole ja ei oska tõepärasusest miskit arvata. aga elu s juhtub ju küllaga asju, mis tunduvad liialt fantastilised, et olla tõsi.
Ei tea kuidas sellel ajal oli aga hilisemal ajal ei olnud tornides olevatel valvuritel isegi täiskomplekti laskemoona automaadi jaoks.Oli küll 2 salve aga kumbki polnud täis.Meil oli näiteks kummaski salves 15 padrunit.Tarmo Männard kirjutas:Gulagi arhipelaagi esimest osa lugedes jäi meelde, et laagrites oli tõsitshekiste üsna vähe.
Rakendati ikka seda "jaga ja valitse" ideed.
Paljud ametikohad ja ka osa valvamist toimetasid "suukad"ja "pridurkad"
Perimeetrit valvasid muidugi sõdurid, aga vaevalt neid ühe laagri ümber sadades oli.
Tornid nurkades ja mõned tunnimehed. Ja mis lahngulööjad need valvurid ikka olid. need ju rohkem relvitute kallal kõvad junnid.
Originaali näinud ei ole ja ei oska tõepärasusest miskit arvata. aga elu s juhtub ju küllaga asju, mis tunduvad liialt fantastilised, et olla tõsi.
-
- Liige
- Postitusi: 33
- Liitunud: 24 Okt, 2005 12:26
- Asukoht: tartu
- Kontakt:
tegemist oli ikkagi aastaga 47, kus moona oli isegi kraavides vedelemas.paharet kirjutas: Ei tea kuidas sellel ajal oli aga hilisemal ajal ei olnud tornides olevatel valvuritel isegi täiskomplekti laskemoona automaadi jaoks.Oli küll 2 salve aga kumbki polnud täis.Meil oli näiteks kummaski salves 15 padrunit.
Ja sellevorra ka ohurisk korgem. Lisaks tostab ohuriski laagri asukoht - teadupoolest ei olnud Taga-Siberis kedagi, kes oleks voinud kasvoi teoreetiliselt laagrit rynnata aga Eesti vahetus läheduses...
Läti metsavendi ma ei hakka yldse mainima.
Ja ma ei alahindaks tshekiste, neil juba kogemusi oli.
Eesti eest!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist