1941. Uniküla põletamine.

[Rebane1]

See nüüd hästi mahajäänud küla Valgamaal. Suurte vundamentide peal tagasihoidlikud hooned. Olen kuulnud, et seal oli enne sõda eksporttapamaja ja meierei, mitu kauplust ja korralik küla. 1941 aastal võtsid kohalikud mehed võimu üle. Enne sakslaste tulekut astusid lahingusse pisikese punaarmeelaste või hävituspataljonlaste salgaga- mis hävitat. See osutus aga luurerühmaks. Mehed varjusid, kuid tagantpoolt tulnud suurem üksus pani tühjale külale tule otsa. Elan lähedal ja need sahinad koos osavõtnute nimedega liikusid siin ringi.
Teab ehk keegi sellest täpsemalt...

[oleeg]

Tsiteerin:

Sama 05.07.41.a.õhtul Uniküla asunduse ümbruses peituvad Tõlliste metsavennad, arvult 10 - 13 meest püssidega, astusid lahingusse Uniküla asundust põletama tulnud 7 läti miilitsamehega. 6 miilitsameest sai surma, kuna üks pagema pääsis. Viimane jooksis sündinust sõna viima Marimõisasse, kus asus 60-liikmeline punaste hävitusjõuk. Peagi see jõuk ilmus Unikülla karistusretkele, kuid metsa-vennad olid kadunud. Kättemaksuks punased põletasid maha Uniküla mõisahooned. 07.07.41.a. Tõlliste metsavennad kogunesid Tsirguliina aleviku lähedusse, kavatsusega alevikku vallutada. Selleks saadeti luursalk ette L.Vaher'i juhatusel, kes eesti lipu heiskamisega pidi märku andma, et alavik vaenlasest puhas. Varsti kerkiski tuletõrjehoone vardasse eesti lipp ning metsavendadesalk alevikku saabudes hakkas seal kiiresti korda looma, pandi alus Tõlliste Omakaitsele F.Fuchsi juhatusel ning 07.07. õhtuks oli Omakaitses juba 57 meest, enamik aga relvadeta.

tervitades
o

[Rebane1]

Sellesama Marimõisa naabruses (100 mvahet) veetis Kuperjanov oma viimast ööd enne Paju lahingut.