Viimane Eesti metsavend.

[MOrav]

On siin ka see viimane paik kirjas?

http://www.rk.ee/metsavennad/langenud.html

[malox]

Kes oskaks kaasa rääkida neist tublidest meestest? .

Üldiselt mina neist meestest nii ilusasti ei kõneleks. Tegu oli siiski ka parajate terroristidega, selle vahega, et nemad teadsid, kellele viga tegid.
Näiteks viisid metsavennad alatihti kuskilt talust, kus niigi süüa vähe ning elati näljapiiril mõni lammas või muud söödavat, mida veel alles oli.

Eriti teeb mind tõrksaks metsameeste suhtes see, kui tegeleti inimeste tagakiusamisega. Näiteks kui pandi sõjaajal maha jäetud tallu uued asunikud elama, ning talu majandama. Aga metsavennad sõimasid selle kohe ilma mõtlematta rahvavaenlaseks, ning hirmutaid ja karistasid...aga mida sai see sinna elama saadetud pere teha sai, kui neid pandi sinna elama. Oli siis inimestel mõistlikke võimalusi okupandile vastu hakata, kui päevavalguses käis keegi kuskilt nõukogust sult maksu nõudmas(viljasaaki ja muid saadusi), ning õhtupimeduses tuli metsavend, kes soovis ja tihtipeale ka võttis selle, mis veel alles oli jäänud. Ja mis erilist efekti oligi neil metsavendadel, tõid ainult perekonnale liigseid sekendusi NKVD ja teiste tolleaegsete võimustruktuuridega..
Mul pole midagi patriotismi ja sellelaadse tegevuse vastu, kuid kas oli oma isamaad selliseid ohvreid tuues "kaitsta".

[MOrav]

Üldiselt olen foorumis hoidunud ideoloogilistest küsimustest, aga...

Nii et

1) üldistame siis üksikjuhud endiselt kõikidele kaela ("neist meestest", "viisid alatihti", "tegeleti inimeste tagakiusamisega", "tihtipelae võttis" jne)

2) unustame, mis (kes) oli põhjus ja mis tagajärg? Süüdi olid ohvrid, kes pidid metsas olema, mitte need, kelle/mille pärast nad sinna minema pidid?

3) parem oleks olnud end anda nõukogude repressivvõimude kätte ehk okupantide, saatuseks kohe kuul või Siber?

4) järsku oli siiski mõnedel ka ideelised kaalutlused, et okupantidele tuleb vastu hakata?

jne. jne.

Igatahes Dietrichid-Kristjanid saavad endale siia alateemasse rikkaliku pasanduskoha. Läheks ehk sellega uude alateemasse, jätaks selle koha pealkirjale vastavaks?

[kangelaspioneer]

ER, vaatame nendele süütutele kannatajatele ka teise nurga alt... Suurem osa taludest jäi tuhjaks peale sõja lõppemist, kui inimesed sunniti sealt välja kolima, et sinna paigutada "omad", see tabas eeskätt suuremaid ja jõukamaid talusid. Omaette lugu on märtsiküüditamine, kui kohalikud tervete piirkondade kaupa välja veeti, "omad" aga lagastasid ühe talu teise järel, kui eelmine enam elamiseks ei kõlvanud, koliti järgmisse. Arvad et sellised ei vääri paari grammi tina mõne sellise talu endiselt perepojalt? Arvan et isegi vedas neil, kui ainult lamba või kartulikoti äraandmisega pääsesid.
Kevadtormi ajal oli mul aega ja võimalust hulkuda kunagise mulgimaa jõukamas osas, praegune pilt on aga masendav. Õhtuhämaruses läbi küla sõites on näha 1-2 valgustatud akent, varemeid ja mahajäetud talukohti aga igal sammul. Ja piirkond on olnud jõukas, igas talus 5-8 hoonet, mitmed neist kivist. Olin nende lugudega ennegi kursis, kuid ühel uitamisretkel kohaliku külaeidega juttu puhuma asudes selgus, et nende küla mitmesajast inimesest jäeti 1949. aastal kohale vaid kümmekond, needki tõsteti aja jooksul oma endistest kodudest välja. Uued asunikud taludest suuremat ei hoolinud, ühismajandite ajal koliti peamiselt alevite korteritesse, taludest ära minnes jäid uksed-aknadki ripakile. Ma ei ole Tsernobõlis käinud, mastaabid pole ka võrreldavad, kuid midagi tontlikumat neist küladest on raske ette kujutada. Kui keegi midagi sellist minu kodukohas korraldaks, olen ma valmis teda laskma, hoolimata temas soost ja vanusest.

[malox]

Sellega olen kursis, juhtus enda sugulastegagi nii, vanavanaisa tuli Narvast jala tagasi, kui putke sai. Osa suguvõsast mulgimaalt, nemad põgenesid enne sõjalõppu tartusse, nüüd on maa pärijatele tagastatud, üle 100ha kuid ega sellegi poolest ta seal elada ei,soovi/saa kuna töökoht mujal. Aga inimesed, kes sinna asemele elama pandi, ei pruukinud sinna vabatahteliselt minna, neile ei jäetud erilist valikut.

[2H]

Ega siis peale sõda talusid tühjaks veetud."Tubli" demobiliseeritud punaväelane pandi algul lihtsalt korterisse.Siis oli tal aega endised saksa väes olnud üles anda ja vaadata kes kuidas suhtub uude korda.Nende ütluste järgi viidi hilisem küüditamine läbi.Ja saidki neist uued peremehed.Paljud talud siiski jäid tänu neile alles-kui mõni asjalikum juhtus olema.
Aga metsavendadest arvan ma niipalju,et peale 49-50 aastat olid nad lihtsalt "vennad Voitkad".Jõid viina ja ajaviiteks lasid mõne venelane maha.Igasugune organiseeritud tegevus puudus ja enamuses oldi lootusetus olukorras.Kommude küttimise pärast välja ei julgetud tulla ja punkris olek väsitas mehed vaimselt.
Mul oli Põltsamaa kandis sugulasest metsavend Sander,Nikolai.Kuni 52-aastani tappis kommuniste ja nende sabarakke.Vanavanemad rääkisid ,et lõpuks löödi venelased lausa koos peredega kasti.Üks viimaseid tegusid oli tal Umbusi tellisetööstuse omaniku ja tema naise tapmine.Süüks oli see,et nende pojad olid miilitsad (äkki kuskil Võru kandis?).Enamuse ajast oli see metsavend juua täis.Peale seda ütles ta mu vanaisale,et lahkub sealt kandist.Ja kohalikud hingasid igatahes kergendatult.Selline lugu metsavennast,kes oli suure talu peremees ja kõva omakaitsemees.

[ivalo]

ER sinu jutust jääb mulje ,et kogu sinu teadmistepagas metsavendadest ja toonastets oludest jutustas sulle Neuland oma vilmis Tuulte pesa. Vaata ühte vilmi veel -Jäljed ja siis magustoiduks Metsakannikad ka otsa

[MOrav]

2H-le:

SANDER, Nikolai, Jaak s. 1897 Viljandimaa Põltsamaa v., arr. 10.03.53 Tartu raj. Pihva kn., trib. 20.08. 53 §58-1a, 58-8, 25a. ; Irkutski obl. Ozjorlag, surn. 05.06.59. [ar 4421/36]

[malox]

ER sinu jutust jääb mulje ,et kogu sinu teadmistepagas metsavendadest ja toonastets oludest jutustas sulle Neuland oma vilmis Tuulte pesa. Vaata ühte vilmi veel -Jäljed ja siis magustoiduks Metsakannikad ka otsa

Pean Sind ja võibolla ka veel teisi kurvastama, et ma EI ole vaadanud filme, mis räägivad metsavendadest.

[skaut]

Olen täitsa ER.ga nõus enamus olid tõesti metsavennad kuid ikkagi oli ka lihtsaid bandiite.Ja need ka nüüd metsavendade nime all.

[malox]

Paneks siis enda jutu lõppu ka punkti ning loodan, et saite aru, et kõik inimesed, kes olid metsas ja võitlesid millegi eest ei olnud õilsad vabadusvõitlejad ning ülivõrdes metsavennad, keda nüüd üllistama peaks.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=11435865

[malox]

ER sinu jutust jääb mulje ,et kogu sinu teadmistepagas metsavendadest ja toonastets oludest jutustas sulle Neuland oma vilmis Tuulte pesa. Vaata ühte vilmi veel -Jäljed ja siis magustoiduks Metsakannikad ka otsa

Kardan just seda sinu ühepoolsetest teadmistest, teadmistest, mida sa oled kuskilt lugenud või siis kuulnud ning nüüd puhta kulla pähe võtad ning muud ei tunnista.

[ivalo]

Nagu näha ER ei anna minu paar reakest sulle siiani rahu!
Oled nüüdseks metsavendlust põhjalikumalt uurinud?

[pyssimees]

Lugesin hr. ivalo märkust nn.Haapsalu lahingu kohta. Minu mälu järgi toimus see seitsmekümnendate algul. Kas 1970, 71 või 72. õppisin tol ajal tehnikumis ja meil oli üks Haapsalu poiss kes meile sellest rääkis. Ametlik press ei rääkind midagi. Tegemist olla olnud venelasega (nime järgi pigem ukrainlasega) kes elanud aastaid vale nime all. Nimi oli Martsenko kas pärisnimi või see mille all elas, enam ei mäleta Olla sõja ajal valel poolel olnud kas karistussalklane või laagri valvur aga midagi sellist. Organid olla ta lõpuks üles leidnud ja tulnud kinni võtma mees aga avanud tule. Maja oli mitme korteriga mees lasnud elanikud välja. Miilitsa jõust jäänud väheks ja kutsutud sõjsväelased BTR-iga. Mees muidugi hukkus. Maja oli suurekaliibrilise kuulipldujaga üsna ära lõhutud. Maja remonditud ära imekiiresti. Välised vigastused järgmiseks õhtuks.
Kõige huvitavam kogu selle loo juures oli selle info liikumine läände. Minu tädimees, kes elas Haapsalus, oli pidev Ameerika Hääle kuulaja. Tema väitis, et lahing lõppes nelja paiku ja poole kuueses Ameerika Hääle saates räägiti sellest üsna üksikasjaliselt. Kuidas? Ei osanud keegi selgitada.

[hillart]

Räägin kah ühe loo võib-olla ühest viimastest metsavendadest.
Aasta 1973. Olin parasjagu koolist ära kutsutud, piirkonnavoliniku kabinetti, aru andma kodus olevate relvade asjus.
Istun siis seal kirjutuslaua ees toolil, hing värisemas sees ja ootan, et mis nüüd toimuma hakka. Teadagi oli ikka kangesti kõhe tunne, sest , noh, kriminaalkoodeksi vastav kõverik oli igatahes läbi loetud ja see ennustas kuni 5 aastast vabadusekaotust. Ja seda vaatamata alaealisusele.
Noh, nii ma siis seal ootasin ja miilitsamees hakkas just parasjagu suud lahti tegema, et minuga üks karm jutt maha pidada, kui helises telefon ja ma sain tahtmatult ühe päris huvitava jutuajamise tunnistajaks. Nimelt olla kusagil (vist Antsla kandis) mingi väidetav metsavend ühes majas kätte saadud ning nüüd aeti rajoonist vormimehi kokku, et teda sealt välja suitsetada. See mees olla seal küll täiesti legaalselt elanud, kuid teinud seda vist valenime all ja oma mineviku "hirmutegusid" varjates ning nüüd, kui "organid" asjale pihta said ja teda kinni võtma läksid, hakkas vastu. See vastuhakk oli miilitsameestele olnud kaunis ootamatu ja seepärast nad nüüd suuremat seltskonda kokku ajasidki. Mehe maja olla asunud kusagil künkal ja nüüd olla siis oma kümmekond punase rummuga mütsi kandvat organite esindajat ümber selle kõhuli maas ega julgevat enam lähemale minna. Põhjus selleks oli aga ilmne ja täiesti mõistetav. Nimelt pani mees maja igast aknast mingi toru hüüdma, ega tahtnud end põrmugi mitte vabatahtlikult võimumeeste meelevalda anda. Telefonijutust, mida (rõhutan) tahtmatult pealt kuulasin, väideti, et selle mehe poolt olid mängu toodud paar kuulipildujat, automaat, mõni jahipüss ja vintpüssid, millised ta siis ümberringi akendele laiali paigutanud oli ning neist ümbrust pideva tinavihma all hoidis.
Kuidas see asi seal edasi kulges, on mulle teadmata, sest kohe peale seda pandi mind kenasti M-750 tagaistmele ja sõit läks minu kodu poole, kus, oh üllatus-üllatus miilitsamehele, ikka seda ja teist siit ja sealt välja tuli.
Lõppsõnaks veel nii palju, et see võimuesindaja meil seal Võrumaal oli siiski eesti mees ja mind trellide taha ei toimetanud. Püüdis asja vaikselt ära summutada ja pani lihtsalt kirja, kui kellegi poolt äratoodud relvad. Asja tuli ka mõista, sest eks temagi pidi kellegi kaebamisele ju kuidagi reageerima.
Kas see nüüd oli üks viimaseid metsavendi? Kes teab.