www.militaar.net

Karuke kirjutas:Pealegi härrased tähendas kolhoos siiski kohalike elanike ühisomandit - ja röövimine kolhoosilt seda, et kolhoosnikel oli veel vähem hamba alla panna. Aga ei mingit rünnakut okupandi vara vastu?

Mulle tundub, et sa karuke oled vist liiga noor mees, et vene aega mäletada. Nõukogudemaa omandisuhetest on sul tekkinud kummaline arusaam.
Minu mäletamist mööda küll kolhoosis kedagi midagi omaks ei pidanud. Varastati mis hirmus ja põhjenduseks öeldi ikka et riigi tagant. Kui oleks olnud keegi, kes seletanuks, et sa varastad iseenda vara, siis oleks sind küll välja naerdud.

Arensburger kirjutas:

Karuke kirjutas:Pealegi härrased tähendas kolhoos siiski kohalike elanike ühisomandit - ja röövimine kolhoosilt seda, et kolhoosnikel oli veel vähem hamba alla panna. Aga ei mingit rünnakut okupandi vara vastu?

Mulle tundub, et sa karuke oled vist liiga noor mees, et vene aega mäletada. Nõukogudemaa omandisuhetest on sul tekkinud kummaline arusaam.
Minu mäletamist mööda küll kolhoosis kedagi midagi omaks ei pidanud. Varastati mis hirmus ja põhjenduseks öeldi ikka et riigi tagant. Kui oleks olnud keegi, kes seletanuks, et sa varastad iseenda vara, siis oleks sind küll välja naerdud.

Et kolhooside algusaega mäletada - selleks olen liiga noor tõepoolest.
Aga nõuka aega mäletan küll - isegi vene kroonus käidud.
Kolhoosi juttu tean oma vanematelt ja vanavanematelt - et kuu teenistus oli kolhoosis pisut seda ja teist kolhoosi aidast ja 1 rubla 12 kopikat rahas.
Ja kui ait maha põles - siis mitte midagi.

Eks Karukese jutus ka iva sees. Metsas varjas end igasuguseid inimesi, ka tavalisi kriminaalkurjategijaid. Ajad olid lihtsalt sellised. Oli lugusid, kus metsamehed ise mõne metsistunud tüübi teise ilma saatsid. Reeglina hävitati ikka punaaktiviste ja rööviti okupatsioonivõimu. Kas keegi arvab, et kolhoosid ja kauplused kuulusid eesti rahvale. See oleks ikka väga jabur mõttelaad. Sõja päevil hävituspataljoni võitlejaid reeglina vangi ei võetud. (Põhjused ei kuulu selle teema alla) Ma ei näe põhjust, miks neid pärast rindetegevuse lõppu oleks pidanud säästma. Sõda ju tegelikult jätkus. Hävituspataljoni meestel oli relvastus ka pärast sõda kodus.
Eks see viha oli nii suur, et vahel saadeti terve punaaktivisti pere loojakarja. Ega okupatsioonivõimudki hellitanud - tribunalid töötasid usinalt, rongid veeresid endiselt Siberi poole.

nord kirjutas:Tean Abja kandis ühes metsas sisse vajunud metsavennapunkri asukohta.
Aasta tagasi käisin vaatamas aga kaevamisega ei tegelenud.Väidetavalt pidi neid punkreid veel olema.Need metsad jäävad Abja-Paluojast Sarja poole.Sarja metsades olen leidnud ka mingisuguseid kaevikute moodi kraave mis on kinni kasvanud.Minu teada lahinguid seal kandis ei käinud,aga mingist kraavist leidsin saksa vindi padrunikestasid.

2kki r22git t2psemalt kus see koht on? Ma ise abjast ja l2heks kaema. Teema vana kyll aga vast pole hullu.

Liikusin natuke ringi internetiavarustes ja leidsin sellise artikli:

http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/ ... htmXkymnes

Halleluuja kirjutas:Liikusin natuke ringi internetiavarustes ja leidsin sellise artikli:

http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/ ... htmXkymnes

KGB limukas räägib ilget juttu, isegi kui see peaks tõde olema. Kogu see jutt kõlab pigem KGB ja kogu vene võimu tegemiste rehabiliteerimiskatsena, kui asjakohase tõdemusena. Tsitaat: «Milleks oli ta siis relvastatud?» küsib KGB eksohvitser. «Ta ei võidelnud enam julgeolekuga, vaid hoidis inimesi hirmu all.» Eks paadunum kaader peab elu lõpuni Sabbe-taolisi profašistlikeks bandiitideks, kes oma tegemistes juhindusid vaid pimedast vihast ja soovist halastamatult kuritegusid sooritada.
KGB mees on muidugi puhas ja õilis inimene, kes tegi vaid oma tööd ning ei taha praegugi kellelegi oma teadmiste avalikustamisega haiget teha. Kui, siis ehk ainult neile, kellele nõukogude võim vastik oli ja kes selle vastu ükskõik mil moel astusid.

kunagi sai ostetud Untsakate Metsa läksid sa esimene kassett, mis välja tuli. selle siseküljel või kuskil oli kirjeldus sellest, kuidas viimane metsavend polnud mitte 1978. hukkunud Sabbe, vaid hoopis keegi tundmatu, kes 1980 oli surnud vabaduses. Olen proovinud rohkem selle kohta miskit uurida, aga ei olegi teada saanud, kui palju sel tõepõhja all võiks olla.

Lugedes siin eelmist postitust tuleb meelde üks lugu Läänemaalt.On üks koht (Viluvere) kus kaks saksa sõdurit ja kaks metsavenda põlesid haarangu ajal majja sisse ja maeti sinna samasse (kartuliauna? maja kõrvale). Kui maja kõrvale siis on nad ümber maetud äkki sest sellesse kohta on tekkinud auk.Aga selles pundis oli ka olnud veel viies mees kes pääses ja oli ka surnud alles 80 nendatel kui ei eksi siis elas Linnamäel. kahjuks ei tea nende nimesid.Olid üle raba Nõva suunast tulnud. kellel rohkem infot ?

Vana metsavendade lk andis:

Jänes, 12.01.1947 Läänemaa, Oru, Viluvere k. Lahingus; hüüdnimi Ants; A .Lumeste

Kaav, Johannes 14/03/1912. 12.01.1947 Läänemaa, Oru, Viluvere k. Lahingus; hüüdnimi Graf; A. Lumeste

Unt, Ziegfried 12.01.1947 Läänemaa, Oru, Viluvere k. Lahingus;hüüdnimi August; A. Lumeste

*

Rajavee, Herbert ?/1931 8.12.1951 Pärnumaa, Vändra, Viluvere k. F. 131, s. 227, 102;s.228, lk. 202; ka Hubert; J.P.

Huvitav oleks teada kas Nad on ümber maetud? Üks koht kuhu neid võidi juttude järgi matta on lahti kaevatud ca 10a. tagasi.

http://www.postimees.ee/?id=158388
Kommentaarid on ka lugemist väärt, ehk rohkemgi kui jutt.

külaelanik
01.09.2009 15:42
midagi siin loos ei klapi,Harald Ahman oli Paidra veskis möldriks mitte kuskil tsehhis,ja ei olnud see sugugi nii nagu asjaosaline väidab,kogu külarahvas teadis kelle juures Sabbe magamas käsi ja kes teda toitsid,ka sabbe surm ei ole selline nagu siin versioonides kirjas,on veel inimesi kes täpselt seda kõike teavad ja rääkida võiksid

Kahju, et see kommenteerija rohkem ei kirjuta.

midagi siin loos ei klapi,Harald Ahman oli Paidra veskis möldriks mitte kuskil tsehhis

Tegelikult Arold seda kindlasti mõtleski, lihtsalt ajakirjanik on puterdanud. Kuna veskis töötas ka saeraam, siis selle kirjeldusega vast tekkis mingi arusaam "tsehhist".

Ajad on muutunud ja isegi meie, Arnold ja Estoloog, ei jaga enam olnud asju. Loomulikult oli vesiveski ja seal oli mölder, aga nõuka ajal sai veskist ja seal töötajatest "artell", ja veskimees-mölder oli artelli töötaja, igatepidi ja palgaraamatu järgi. Ja artell ei pidanud olema ainult üks veski, sinna pandi kõike kokku ning Paidra veski oli sellisel juhul üks artelli tsehh - nii seda tollal nimetati. Nii et - tsehh on õige nimetus ja Paidra vesiveski on kah õige nimetus.