www.militaar.net

metssiga kirjutas:Esku (Lääne-Virumaa)
Kalmistul asuval hauasambal kirjad: “Igavene au teile. Nad ei alistunud. Vabana elasid. Reetmisel hukkusid. Sagadi Metsanurgas Kone talus metsas langesid 9. juulil 1945. aastal [9 nime]” ja “Oma vennale Friedrich Leemetile ja tema kaaslastele-metsavendadele Karla Leemet”.

Mina loen lingil esitatud fotolt välja mitte 9, vaid 8 nime. Punkri asukohas oleval mälestussambal on aga 7 nime:

Friedrich Leemet
Lonny Vaarmets
Teodor Kamarik
Otto Väinsalu
Ervin Teerand
Artur Kaljurand
Eerik Luus

ning tekst "Seisata teekäija, langeta pea".
Koordinaadid:
WGS84 dd mm ss.s: 59° 30' 45,96" 26° 00' 25,02"
WGS84 dd mm.mmm: 59° 30,7661' 26° 0,4170'
dd.dddd: 59,512768 26,006950 L-Est: 613618 6598937

Eestis on veel küllaga vähetuntud kohti, kus minevik ristub olevikuga. Kuid 20. sajandi lõpuosas õhkulastud ausambad on haruldased. Selle aarde otsingud viivad teid kunagisse metsavendade pelgupaika, mille juurde ei juhata ükski teeviit. Siin hargnesid 9. juulil 1945 traagilised sündmused: reetur juhatas Eesti „vabastajad“ metsavendade punkri juurde, kus puhkes ebavõrdne võitlus. Langenud metsavennad visati - nagu sageli kombeks - punkrisse ja see süüdati. Aastakümneid hiljem maeti inimjäänused Esku kalmistule, aga metsa paigutati mälestustahvel. Tõenäoliselt olid need peatselt Eestist lahkuma hakanud nõukogude sõjaväelased, kes mälestusmärgi õhku lasid. Nüüd seisab metsade rüpes taastatud ausammas.

Samba taga võib näha esialgse mälestustahvli tükke. Plahvatuse tagajärjel laiali lennanud kivikildudest tingitud vigastused on lähedal kasvavatel puudel selgesti märgatavad. Punkrist on alles vaid mälestusmärgi taha jääv lohukoht, lähedusest leiab ka kunagise keldriaugu. Siinsed teed on rajatud pärast metsavendade aega.

http://www.geopeitus.ee/aare/1090

Lonni Vaarmetsast:
http://www.vihula.ee/vana/september2004.pdf

Kaasiku eluaseme läheduses on metsavendadele pühendatud monument, kus langenute nimekirjas Luule Kaasik seisab.

http://www.pohjarannik.ee/modules.php?n ... t&sid=1389

Kultuur ja Elu 2010. a. suvenumbris on Peep Varju artiklis märgitud, et Luule Kaasik oli Alutaguse metsades langedes (võitles ründajate vastu automaat käes) 18-aastane.

Shiim kirjutas:Kaasiku eluaseme läheduses on metsavendadele pühendatud monument, kus langenute nimekirjas Luule Kaasik seisab.

http://www.pohjarannik.ee/modules.php?n ... t&sid=1389

Kultuur ja Elu 2010. a. suvenumbris on Peep Varju artiklis märgitud, et Luule Kaasik oli Alutaguse metsades langedes (võitles ründajate vastu automaat käes) 18-aastane.

Luule Kaasik langes 15. 4. 1950.

Käib ka sama teema alla põhimõtteliselt, metsavend Jaan Lehtpere kalm.
http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index ... =parandobj


ja siis veel:
20.03.1946 langenud Rudeolf Veskioja, Artur Metsik ja Lembti Metsik.
http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index ... =parandobj

Põhimõtteliselt, kui huvilised seal otsingusse "metsaven" sisse trükib - tuleb 70 eri vastet metsavendlusega seotud kohtadele. Hüva uurmist ja täname pärandkultuuri inventeerijaid!

Võrumaal Varstu vallas Pähnil. Metskonna maja vastas, Krabi-Matsi tee ääres: http://pilt.delfi.ee/my_picture/10200609/ http://pilt.delfi.ee/my_picture/10200611/
Esku kabeli juurest kalmistult kah paar pilti: http://pilt.delfi.ee/my_picture/10200615/
http://pilt.delfi.ee/my_picture/10200619/
http://pilt.delfi.ee/my_picture/10200617/
Ja siin teemas veel kajastamata viimane(?) sellelaadne Nursis:
http://pilt.delfi.ee/my_picture/6280595/

Mingi mälestustahvel oli ju ka Põlvas Simmuniidus kuskil. Täpset kohta ei tea.

metssiga kirjutas: Intsupalu (Põlvamaa)
Tartu – Võru maantee ääres Kõlleste vallas kivi kirjaga “Eesti vabaduse eest langenud metsavennad Intsupalu lahingus 1. oktoobril 1949. a. Voldemar Piho 1921, Feliks Kilgas 1925, Rudolf Talv 1919, Arnold Vaher 1927, Aksel Ratassepp 1925, hüüdnimega “Vunts”, hüüdnimega “Jaak””.

Täpsustan, et vana Tartu-Võru maantee ääres, Küka kõrtsi lähedal.
Imelik, et ma seda varem polnud märganud:

Mälestuskivi Roostoja küla hukkunutele (suurem osa ilmselt sõjas langenud). Fotod RMK serverist:

Avastasin ka ühe. Ehk on keegi ka käinud siin?

Teed viktoriini, või kirjutad, kus see uhke nikerdis õitseb?

Aga teeme viktoriini Vihjeks on Põlvamaa, Mooste ja Põlva vahelisel mitteasustatud alal, raskesti läbipääsmatus paigas. Avastasin ise ka kui seenel sai käidud.

Ahja jõe kaldal asub see.

Shiim kirjutas:

metssiga kirjutas: Intsupalu (Põlvamaa)
Tartu – Võru maantee ääres Kõlleste vallas kivi kirjaga “Eesti vabaduse eest langenud metsavennad Intsupalu lahingus 1. oktoobril 1949. a. Voldemar Piho 1921, Feliks Kilgas 1925, Rudolf Talv 1919, Arnold Vaher 1927, Aksel Ratassepp 1925, hüüdnimega “Vunts”, hüüdnimega “Jaak””.

Täpsustan, et vana Tartu-Võru maantee ääres, Küka kõrtsi lähedal.
Imelik, et ma seda varem polnud märganud

Selle kohta võiks veel ütelda, et olid ikka mehed, viimase peal! Veel - sellest Intsupalu lahingust läks viimase ja eluga Kalev Arro. Vast huvitav ka see, et mitut moodi kirjutatud "rohelise kindrali" langemisel oli temaga koos kivil oleva nimega Aksel Ratassepp, kes andis surmavalt haavatule tema soovil viimase paugu. Laari metsavendade raamatus on selle kohta lihtsalt mingi rahvajutt.

sattusin seenel käies ühele mälestuskivile metsas võru-tartu mnt.-sulaojal.oli hästi ilusas kohas-kõrge perv ja kärestikuline oja.paistis,et hooldatud haud,nimi kalju aga perekonna nimi nagu pühitud peast.ei olnud kolmekümmetki,kui langes.küsisin kohalikelt,öeldi,et kaitses kodu ja vanemaid punaste eest.ka metsavend.teab sellest keegi midagi.