www.militaar.net

Aspelund kirjutas:Tänases EE-s on artikkel "Mees, kes reetis mängeldes" Ain-Ervin Merest. Mõtlemapanev lugemine. EE veebist seda lugu kahjuks leida ei õnnestunud.

A.

nublu kirjutas:Eehhhh, ei väsi ma ennast kordamast:
ei olnud sellist meest nagu Ain-Ervin Mere. Oli Ain Mere, sündinud Ervin Martson.

Lohetapja kirjutas:
Paistab, et ta võis olla sugulane omaaegse mereväe ülema mereväekapten Valev Merega, kes oli sündinud Vassili Martsonina.

Nimelt on julgeoleku peavalitsusele Moskvasse septembris 1956 Tallinnast saadetud ettekandes selleks oktoober: "10. oktoobril 1940 värbas 180. laskurdiviisi NKVD eriosakond Mere agendiks varjunimega "Müller". Oma initsiatiivil andis ta julgeolekuorganitele tõsised andmed Eestis tegutseva nõukogudevastase spiooniorganisatsiooni kohta." Nende andmete alusel viidi sisse agentuurtoimik "Fašistid", kuid sõja alguse tõttu õnnestus vahistada vaid üks rühma liige, R. Okas, kes "uurimise käigus kinnitas agent "Mülleri" andmeid".

Ka Utikas kiitis Meret kui head ja kasulikku agenti. "Major Mere kui agent tegi päris väärtuslikke ettekandeid, kui 1941. aastal saabus Tallinna Saksa aurik ümberasuvate sakslaste järele. Mere tegi ettekandeid niisuguste isikute kohta, kes ei olnud sakslased, kel polnud sugulasi Saksamaal, olid puhtad eestlased, aga palusid ümberasumiskomisjoni neid viia Saksamaale, kuna koos venelastega nad elada ei tahtnud. Mere tegi ettekandeid raadiosaatjate kohta, mis jagati tollal sakslaste poolt natsionalistidele-eestlastele."

Agent "Mülleri" tähetund saabus aga siis, kui ta paljastas NKVD-le põrandaaluse salaorganisatsiooni. "Mere tegi ettekande, seejärel rea järgnevaid Tallinnas elavatest ja erinevatel kohtadel töötavatest eestlastest koosneva grupi kohta, kes valmistasid põranda all ette Nõukogude võimu asendamist uue kodanliku valitsusega. Kõik need isikud, umbes 9-10 inimest, olid Mere head tuttavad. Tema ise, Mere, oli nende poolt määratud sõjaministriks."

Seda juttu kinnitas ka Utikase toonane alluv eriosakonnas Hugo Virnhof. Tema sõnul olid sel põrandaalusel grupil sidemed välismaaga ja neile "oli juba siis teada, et suvel 1941 alustab Saksamaa sõda Nõukogude Liidu vastu". Ning kui Saksa väed vallutavad Eesti, astub see põrandaalune valitsus, mille sõjaministri koht anti Merele, kohe ametisse.
...
Mere teatas, et lisaks Tallinnale asub organisatsioon ka Tartus, kus seda "­juhib üks polkovnik".

Tema nime Merele ei öeldud, kuid ta pakkus lahkelt kaks võimalikku nime ise välja. "Major Merel olevate andmete põhjal 182. laskurdiviisi staabis teenivad järgmised polkovnikud: 1. Polkovnik Jaan Kurvits, kes kui väga energiline ja ettevõtlik inimene omab autoriteeti keskmise ja vanema juhtivkoosseisu hulgas. [-] 2. Polkovnik ­Herbert ­Grabbi, kes kuulus korporatsiooni Ugala (kus oli enamik Eestis ja välismaal ohvitseride akadeemia lõpetanuid). Viimased 5-6 aastat polkovnik Grabbi teenis endise presidendi K. Pätsi vanemadjutandina."